← Eesti

1-16-4281/3

Obsah (7)§ 121§ 74§ 323§ 63§ 75§ 323l§ 64

1-16-4281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016. a Põlva Kriminaalasja number 1-16-4281 (16265000101) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretä

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 323 lg 1 järgi lihtmenetluses Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav M.N – isikukood: XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx – xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxx xx - xxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx-x; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, sealhulgas viimati 11.06.2014. a Tartu Maakohtu poolt

§ 121

järgi 1-kuu vangistusega, mille kandmisest vabastati tingimisi

§ 74

lg 1 alusel 18-kuulise katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON M.N süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistada teda 4 (neli) kuulise vangistusega.

M.N süüdi tunnistada

§ 323

lg 1 järgi ning karistada teda 5 (viis) kuulise vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista M.N-i liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vabastada M.N täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.o elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise 1-16-4281 ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks). Katseaja algust M.N arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning alustada käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista M.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks 759 (seitsesada viiskümmend üheksa) eurot 36 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 645 eurot) katteks. Menetluskulud – 759,36 eurot – tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: maakohtu teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Asitõend – kõnesalvestis DVD plaadil – jätta kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut T. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx) M.N-i ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1) Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva). Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.N selles, et tema, olles karistatud 11.06.2014. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 121järgi, 20.03.2016.

a kella 14.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x oma elukoha korteris lõi tahtlikult oma elukaaslast T. K. ühel korral tugitooli puidust käetoega vastu pead ning tekitas sellega kannatanule pealaele 2,5 cm sirgete servadega haava. Seega M.N pani toime teise inimese tervise kahjustamise lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.N süüdistatakse ka selles, et tema 21.03.2016. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x oma elukoha korteris ähvardas oma elukaaslast T. K. , öeldes, et tapan su ära, kui sa avaldust tagasi ei võta ja 2

(3)1-16-4281 pöördumisel hakkan sinu peale veel rohkem karjuma ja sind lööma. Nende ähvarduste täideviimist oli kannatanul, kelle suhtes M.N oli eelneval päeval vägivalda kasutanud, alust karta Seega M.N pani toime vägivalla kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga takistada tal teostada oma õigust kriminaalmenetluses, s.o

§ 323lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava M.N-i, kaitsja vandeadvokaadi Rein Napa ning abiprokuröri Ene Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M.N-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi 4 kuud vangistust ning

§ 323

lõike 1 järgi 5 kuud vangistust.

§ 64

lõike 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista M.N-i liitkaristuseks kuritegude kogumis 5 kuud vangistust, mis tuleb jätta täielikult täitmisele pööramata

§ 74lõike 1 alusel 1-aastase katseaja kestel.

Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada

§ 121lõike 2 punktide 2 ja 3 ning § 323 lõike 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Kr

MS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 114,36 (tl 47) eurot. Seega tuleb süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista kokku 759,36 (645 + 114,36) eurot. Asitõend – kõnesalvestis DVD-plaadil – tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lõike 3 punkti 1 alusel. Kannatanu – T. K. – soovib saada teavet süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest KrMS § 38 lg 5 punktis 2 märgitud asjaolu korral. Seega tuleb kannatanut teavitada M.N-i ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-313. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.