Obsah (6)

§ 76§ 75§ 78§ 424§ 65§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-9367 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 76

lg 5 alusel määrata N.H-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal on N.H kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata N.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi; 2. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Välja mõista N.H-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). N.H tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber:

1. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas N.H 03.12.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9367

§ 424

järgi 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust, liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 24.04.

1. a otsusega mõistetud 4 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse. Kohtuotsus jõustus 06.01.
2. a. 2 Tartu Maakohtu 24.04.
3. a otsusega karistas kohus teda

§ 424järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 23.09.

1. a ja lõppeb 19.09.
2. a. N.H avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 22.03.
3. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab N.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt soovib N.H vabanemisel elama asuda XXXX. Kinnipeetava väitel kuulub XXX temale. Elamistingimused on seal hetkel üsna kesised. Kinnipeetava sissetulekuks on töövõimetuspension ja ema materiaalne toetus. Täitise andmetel on kinnipeetaval riigivõlgasid umbes 2500 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo nõustub N.H ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu N.H selgitas, et vabanemisel asub remontima elukohta, materjal selleks on olemas. Alkoholi tarvitamisest püüab ta loobuda. Kaitsja advokaat Aivar Kello toetas N.H ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht N.H kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. N.H on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning üle nelja kuu. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Varasemalt on teda karistatud varguste ja röövimise eest. Need karistused on kustunud. Praegu kannab ta karistust kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. N.H on viibinud kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 11.04.2007. a otsuse alusel üldkasulikku tööd tehes. Ta ei täitnud kohustust ilmuda registreerimisele ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu pööras Tartu Maakohus vangistuse 18.09.2007. a määrusega täitmisele. 24.04.2015. a otsusega mõistis Tartu Maakohus N.H-le tingimisi vangistuse

§ 73

lg 1 alusel, kuid kuna ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööras Tartu Maakohus 03.12.2015. a otsusega liitkaristust mõistes vangistuse täitmisele. 3 Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul hindab Tartu Vangla 23% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 32%. Seega on oht, et N.H paneb lähiaastatel toime uue kuriteo, madal. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. N.H on võimalus asuda elama XXXX. Kinnipeetava sõnul kuulub XXX temale ning ta soovib abistada ema ja remontida elukohta. Kuigi kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on elamistingimused talus üsna kesised, on N.H vabanemisel olemas kindel elukoht. N.H puudub kindel töökoht. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Samuti tagab ema talle materiaalse kindlustatuse. Ema sõnul on poja tervislik seisund kehv, mistõttu on töökoha leidmine küsitav. Kinnipeetava ülalpidamisel on kolm alaealist last ning tema vastu on võlanõudeid umbes 2500 eurot. N.H on vangistuses viibinud 7 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuigi teda on ka varasemalt karistatud reaalse vangistusega, on karistuste vahe piisavalt suur (üle 8 aasta), et senini kantud vangistus avaldaks talle piisavat mõju, et jätkata karistuse kandmist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Kriminaalhooldusel oli ta rohkem kui 8 aastat tagasi ning sellest ei ole võimalik järeldada, et praegusel hetkel ei oleks N.H võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt. N.H kannab karistust kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb N.H-le määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Samuti määrab kohus talle kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, mis peaks aitama mõista alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske.

§ 76

lg 5 esimene lause sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. N.H karistuse kandmise aeg lõpeb 19.09.2016. a. Seega tuleb katseajaks määrata 6 kuud. Süüdlane allutatakse

§ 76

lg 5 teise lause alusel katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et N.H tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel N.H-lt välja mõista. Ingeri Tamm kohtunik 4