← Eesti

1-15-9915/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016 Tartu Kriminaalasja number 1-15-9915 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtu

§ 294

lg 1 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. märtsi 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava A.R Paabumets Kohtuistungil osalesid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu Süüdistatav A.R ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets Süüdistatav kaitsja advokaat Marko A.R isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: ei tööta; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON
  6. Tartu Maakohtu
  7. märtsi 2016 otsus jätta muutmata. A.R kaitsja advokaat Marko Paabumetsa esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 600 eurot, sealhulgas käibemaks 100 eurot, advokaat Marko Paabumetsa poolt süüdistatavale A.R-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. Mõista A.R-ilt välja riigituludesse 600 eurot riigi õigusabi eest. A.R-ilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti
  8. filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99916700016538 ja selgitus: „A.R , 1-15-9915, menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  9. juunil 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
  10. juunist
  11. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
  12. Tartu Maakohus arutas A.R-ile esitatud järgmisi süüdistusi. 1.1 A.R Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskuse Toidubüroo peaspetsialistina ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud ametijuhendi kohaselt riikliku järelevalve planeerimise, korraldamise ja teostamise kohustus kalakäitlemiseettevõtetes, tehaslaevadel ja kaldaletoomise kohtades, munakäitlemiseettevõtetes, toitu käitlevates ettevõtetes ja jaekaubanduses Tartu linnas ja maakonnas ning kelle pädevuses on muuhulgas ka veterinaarsertifikaatide väljastamine, võltsis ning andis välja võltsitud dokumendid alljärgnevalt: − A.R allkirjastas ning kinnitas 06.12.2013 Tartu linnas Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialistina tervisesertifikaadi nr AA032074, mille kohaselt BBB OÜ transportis 1445 kasti ehk 25 015 kg külmutatud lõhe päid Tartust Turu 39 asuvast BBB OÜ-st Taiwanisse. Tervisesertifikaati allkirjastades kinnitas A.R , et on 06.12.2013 Tartu linnas nimetatud produktid üle vaadanud ja need pärinevad nakkushaiguste vabast piirkonnast; produktid on saadud tervetelt loomadelt ja vastavad veterinaar-sanitaarsetele tingimustele; keemiliste ja bioloogiliste ainete sisaldus ning radioaktiivsus ei ületa importiva maa poolt kehtestatud piirnorme. Tegelikkuses väljastati produktid 06.12.2013 Tallinnast Paljassaare tee 43G asuvast OÜ-st OOO ning A.R produkte enne transportimist üle ei kontrollinud, mistõttu A.R koostas ning väljastas sisult vale dokumendi. − A.R allkirjastas ning kinnitas 06.12.2013 Tartu linnas Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialistina tervisesertifikaadi nr AA032075, mille kohaselt BBB OÜ transportis 840 kasti ehk 14 280 kg külmutatud lõhe päid ja 596 kasti ehk 10 728 kg külmutatud lõhe selgroogu Tartust Turu 39 asuvast BBB OÜ-st Hongkongi. Tervisesertifikaati allkirjastades kinnitas A.R , et on 06.12.2013 Tartu linnas nimetatud produktid üle vaadanud ja need pärinevad nakkushaiguste vabast piirkonnast; produktid on saadud tervetelt loomadelt ja vastavad veterinaar-sanitaarsetele tingimustele; keemiliste ja bioloogiliste ainete sisaldus ning radioaktiivsus ei ületa importiva maa poolt kehtestatud piirnorme. Tegelikkuses väljastati produktid 06.12.2013 Tallinnast Paljassaare tee 43G asuvast OÜ-st OOO ning A.R produkte enne transportimist üle ei kontrollinud, mistõttu A.R koostas ning väljastas sisult vale dokumendi. 2 − A.R allkirjastas ning kinnitas 21.01.2014 Tartu linnas Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialistina tervisesertifikaadi nr AA032206, mille kohaselt BBB OÜ transportis 840 kasti ehk 14 280 kg külmutatud lõhe päid ning 596 kasti ehk 10 728 kg külmutatud lõhe selgroogu Tartust Turu 39 asuvast BBB OÜ-st Hongkongi. Tervisesertifikaati allkirjastades kinnitas A.R, et on nimetatud produktid üle vaadanud ja need pärinevad nakkushaiguste vabast piirkonnast; produkt on saadud tervetelt loomadelt ja vastab veterinaar-sanitaarsetele tingimustele; keemiliste ja bioloogiliste ainete sisaldus ning radioaktiivsus ei ületa importiva maa poolt kehtestatud piirnorme. Tegelikkuses väljastati produktid Eesti Vabariigist 11.01.2014 ning A.R produkte enne transportimist üle ei kontrollinud, vaid andis tervisesertifikaadi välja hiljem ehk 21.01.2014, mistõttu A.R koostas ning väljastas sisult vale dokumendi. A.R rikkus eelkirjeldatud tegudega loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse (edaspidi LKVetJS) § 48 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Lõike 1 kohaselt ei tohi tõendav ametnik tõendada andmeid, mille kohta tal endal ei ole teadmisi või mida tal ei ole võimalik kindlaks teha. Lõike 2 kohaselt ei tohi tõendav ametnik muuhulgas allkirjastada sertifikaati loomade ja loomsete saaduste kohta, mida ta ei ole kontrollinud. Ametiisiku poolt dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi väljaandmisega pani A.R toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 A.R Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskuse Toidubüroo peaspetsialistina ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud ametijuhendi kohaselt riikliku järelevalve planeerimise, korraldamise ja teostamise kohustus kalakäitlemiseettevõtetes, tehaslaevadel ja kaldaletoomise kohtades, munakäitlemiseettevõtetes, toitu käitlevates ettevõtetes ja jaekaubanduses Tartu linnas ja maakonnas ning kelle pädevuses on muuhulgas ka veterinaarsertifikaatide väljastamine, võttis 12.02.2014 kell 16.42 Tartu linnas XXX i 3 asuva maja läheduses vastu OÜ BBB esindaja A.L. i poolt üle antud kilekoti, milles olid neli suitsutatud tuurakala koguväärtusega 40 eurot (kalade kogukaal 4 kg, ühe kg väärtus 10 eurot) vastutasuna selle eest, et A.R allkirjastas ning kinnitas 21.01.2014 Tartu linnas Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialistina tervisesertifikaadi nr AA032206, mille kohaselt BBB OÜ transportis 840 kasti ehk 14 280 kg külmutatud lõhe päid ning 596 kasti ehk 10 728 kg külmutatud lõhe selgroogu Tartust Turu 39 asuvast BBB OÜ-st Hongkongi. Tervisesertifikaati allkirjastades kinnitas A.R, et on nimetatud produktid üle vaadanud ja need pärinevad nakkushaiguste vabast piirkonnast; produkt on saadud tervetelt loomadelt ja vastab veterinaar-sanitaarsetele tingimustele; keemiliste ja bioloogiliste ainete sisaldus ning radioaktiivsus ei ületa importiva maa poolt kehtestatud piirnorme. Tegelikkuses väljastati produktid Eesti Vabariigist 11.01.2014 ning A.R produkte enne transportimist üle ei kontrollinud, vaid andis tervisesertifikaadi välja hiljem ehk 21.01.2014, mistõttu A.R koostas ja väljastas sisult vale dokumendi. A.R rikkus sellega loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 48 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi ehk pani ametiisikuna ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Ametiisiku poolt vara vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mittelubatud teo, pani A.R toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.R poolt toimepandud tegu vastab ka alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 294 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule.
  13. Tartu Maakohtu 04.03.2016 otsusega A.R-ile mõistetud karistus. 2.1 Maakohus tunnistas A.R süüdi ja karistas teda KarS § 299 lg 1 järgi 9 kuu ning KarS § 294 lg 1 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus karistustest raskemat ning mõistis A.R-ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 3 lg 1 alusel määras maakohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.R ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
  14. Maakohtu põhjendused A.R süüditunnistamises süüdistuse esimese ja teise episoodi järgi, s.o 06.12.2013 tervisesertifikaatide nr AA032074 ja nr AA032075 võltsimises ning võltsitud dokumentide väljaandmises. Maakohus hindas tõenditena tunnistajate T.S. u, A.L. i ja M.V. a ütlusi, süüdistatava A.R ütlusi, Maksu- ja Tolliameti vastust (tl 106-118), autotranspordi saatelehti nr 7196 ja nr 7195 ning jälitustoiminu protokolli. Kohus avas tõendite sisu. Maakohus luges tunnistajate A.L. i ja M.V. a ütlusetega tõendatuks, et kaupa, millele A.R sertifikaadid väljastas, ta füüsiliselt ei näinud, kuna 06.12.2013 koostatud ja väljastatud sertifikaatidega seotud kaup asus ning väljastati 06.12.2013 Tallinnast aadressilt Paljassaare tee 43G OÜ-st OOO , kuid A.R asus ise samal ajal Tartus. See tähendab, et A.R kontrollprotsessi nõuetekohaselt läbi ei viinud ja andis välja võltsitud dokumendi, mille kohaselt ta on sertifikaatidel märgitud produktid üle vaadanud. A.R ütluste kohaselt ei pidanud tema visuaalselt kaupa nägema. Kohus luges süüdistatava sellised ütlused ümberlükatuiks jälitustoiminu protokollis kajastatud asjaoludega, mille kohaselt on A.R ise kinnitanud, et kui produkte pole kohal, ei saa tema teha ka kontrolli ja sertifikaadi taotlus tuleb esitada kauba pealelaadimiskoha järgi (tl 26, 97). Seega ei ole asjakohane ka kaitsja väide, et LKVetJS-st ei tulene sõnaselgelt, et ametnik peab kaupa kontrollima visuaalselt, vaid kontrolli võib teostada ka andmebaaside kaudu ja olemasolevate dokumentaalsete tõendite kaudu. Samuti tõendavad kohtu hinnangul ka tunnistajate ütlused seda, et kõik saadetised peavad enne tervisesertifikaatide väljastamist olema üle kontrollitud füüsiliselt ning see tähendab ka saadetiste visuaalset kontrolli kohapeal ja plommi paigaldamist.
  15. Maakohtu põhjendused A.R süüditunnistamisel süüdistuses 21.01.2014 tervisesertifikaadi nr AA032206 võltsimises ja väljaandmises. Kohus hindas tõenditena tunnistajate T.S. u, A.L. i ja N.J. i ütlusi, A.R ütlusi, Veterinaar- ja Toiduameti 21.01.2014 kontrollakti, jälitustoiminu protokolli ning märkis järgmist. Kohus luges tõendatuks, et 21.01.2014 sertifikaadi väljastamisel ei kontrollinud A.R produkte enne transportimist üle ja lisaks väljastas ta sertifikaadi kaubale, mis oli Eesti Vabariigist lahkunud 11.01.
  16. See on tõendatud Veterinaar- ja Toiduameti 21.01.2014 kontrollaktiga nr 129014010, mille kohaselt tervisesertifikaat nr AA032206 väljastati produktidele, mis Maksu- ja Tolliameti vanemspetsialisti e-kirja väljatrüki kohaselt saadeti Eestist välja 11.01.
  17. Eelnev on kooskõlas ka tunnistajate A.L. i ja N.J. i ütlusetega, mille kohaselt kaupa, millele A.R sertifikaadid väljastas, ta füüsiliselt ei näinud. 21.01.2014 koostatud ja väljastatud sertifikaatidega seotud kaup saadeti Eesti Vabariigist välja juba 11.01.
  18. A.R ka selle sertifikaadi võltsimist ja väljastamist omaks ei võtnud. Tema ütluste kohaselt täitis ta kõik kohustused, kuna kõne all oleva ettevõtte käitlemine oli tal kontrolli all ning tal oli piisavalt andmeid kontrolli teostamiseks. Kohus leidis, et süüdistatava sellised ütlused on ümber lükatud jälitustoiminu protokollis kajastatud asjaoludega, mille kohaselt on A.R kinnitanud, et väljastas 21.01.2014 sertifikaadi tagantjärele kauba kohta, mis oli Eestist lahkunud ja mida ta ei näinud (tl 97, 98, 100, 103). Tunnistaja T.S. u kohtus antud ütlustega on tõendatud, et kõik saadetised peavad enne tervisesertifikaatide väljastamist olema üle kontrollitud füüsiliselt ning see tähendab ka saadetiste visuaalset kontrolli kohapeal ja plommi paigaldamist. 4 Kohus möönis, et tõene on kaitsja väide, mille kohaselt selle eest, kas, kuidas ja kuna saadetis välja läheb, vastutab kauba saatja, mitte veterinaarametnik, ent see ei saa toimuda enne ametniku poolt LKVetJS § 48 lg-s 1 sätestatud kontrolli teostamist ja sertifikaadi väljastamist.
  19. A.R-ile KarS § 299 lg 1 järgi esitatud kõiki süüdistusepisoode silmas pidades märkis maakohus veel, et tegemist on olnud intellektuaalse võltsimisega ehk siis süüdistatav on kandnud dokumenti andmed, mis ei ole sisult õiged. Täpsemalt seisnes võltsimine selles, et A.R on sertifikaate koostades ja väljastades kinnitanud, et on sertifikaatidel märgitud produktid enne sertifikaadi koostamist ja väljastamist üle vaadanud ehk siis neid nõuetekohaselt kontrollinud. Ametialase võltsimise puhul ei ole aga oluline, et võltsitav dokument oleks kohane õiguse omandamiseks. Ametiisiku poolt toimepandava võltsimisega on kaitstavaks õigushüveks riigi haldustegevus ja ametialase tegevuse õiguspärasus.
  20. Maakohtu seisukohad A.R süüditunnistamises temale ametiisikuna altkäemaksu võtmise süüdistuses. Kohus käsitles siin tõenditena tunnistajate A.L. i ja N.J. i ütlusi, süüdisatava ütlusi ja jälitustoimingu protokolli. Kohus asus seisukohale, et A.R-ile tema maja läheduses toimunud kalade üleandmist saab käsitleda altkäemaksu võtmisena eelneva tegevuse eest BBB OÜ-le sertifikaatide vormistamisel. See on kooskõlas ka tunnistajate A.L. i ja N.J. i kohtus antud ütlustega, et kalad anti vastutasuna A.R poolt osutatud teenete eest, samuti jälitustoimingu protokollis (tl 89, 105) kajastatuga. Jälitustoimingu protokollist (tl 90) nähtub A.R ütluste ebausaldusväärsus selle kohta, et A.R oleks kala kuidagi unarusse jätnud või et ta ei söö kala. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
  21. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja advokaat Marko Paabumets. Ta palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse täielikult ja teha uue otsuse, millega mõista A.R KarS §

§ 294lg 1 järgi esitatud süüdistustes õigeks.

Kaitsja hinnangul toovad tema taotluse rahuldamise kaasa kohtu poolne menetlusõigusnormide rikkumine, materiaalõiguse väär kohaldamine ning tõendite hindamisel tehtud vead. Eelmärgitud minetusi näeb advokaat järgmises.

  1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei kuulu kohaldamisele A.R-ile ette heidetavate tegude ajal kehtinud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus. Nimelt on süüdistusaktis tehtud viide loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusele, mis sellises redaktsioonis jõustus alles 01.07.
  2. Kaitsja peab süüdistust seega põhjendamatuks, leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 306 lg 1 p 3 ja KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses ning märgib kohtuotsuse tühistamise alusena ära § 338 p
  4. Maakohtu järeldus, et A.R pidi enne tervisesertifikaatide allkirjastamist kontrollitavat kaupa visuaalselt nägema, on väär. Samuti ei viita kohus õigusnormile, mis sellise kohustuse ette näeks ega käsitle otsuses küsimust, millised olid sihtkohamaa Taiwan ja Hongkong veterinaarnõuded, s.o kas süüdistatava poolt välja antud sertifikaadid vastasid sihtkohamaa tingimustele. Vaadeldavate tegude ajal kehtinud LKVetJS § 48 lg 3 andis A.R-ile õiguse teostada kontrolli vaid läbi programmide ja dokumentide. Seda A.R tegi, veendudes nende põhjal kaupade vastavuses sihtkohamaa veterinaarnõuetele. Seega ei ole süüdistatav rikkunud veterinaarkontrolli nõudeid. 5
  5. 21.01.2014 episoodis tervisesertifikaadi nr AA032206 võltsimises ja väljaandmises on oluline ka järgmine. Sertifikaat koostatakse tulenevalt kehtinud LKVetJS § 46 lg-test 4 ja 5 tehtud taotluse alusel. Veterinaarkontroll teostab kontrolli, kuid ei vastuta saadetise väljasaatmise eest. Vastavalt kehtinud LKVetJS § 22 lg-le 3 toimub loomade ja loomsete saaduste eksportimisel nende vedu tollijärelevalve all kaubasaadetise suhtes ekspordi tolliprotseduuri kohaldamisest arvates kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumise kohani, välja arvatud juhul, kui vedu on katkestatud veterinaarjärelevalve ametniku otsuse alusel looma heaolu tagamise eesmärgil kiireloomulistel juhtudel. Antud juhul on A.R sertifikaadi nr AA032206 väljastanud ekspordiks 21.01.2014 Hongkongi. A.R-ile ei olnud ega pidanud olema teada, et nimetatud konteiner HLXU 674884-0 on koos kaubaga juba ära saadetud ja seda hoopis Taiwani. Kui kauba saatja saatis selle Taiwani, siis pidi tal ju ka vastav sertifikaat olemas olema, arvestades tollijärelevalve nõudeid kauba lubamisel ekspordiks. Järeldada saab, et A.R poolt väljastatud sertifikaati ei kasutatud kauba ekspordiks. Kontrollakt, mille koostas A.R, käsitleb kontrolli käiku ja on selgesti jälgitav, kuidas ning mida kontrolliti. A.R puudus igasugune vajadus kauba visuaalseks kontrollimiseks, kuivõrd tuvastatav oli kauba päritolu ka elektrooniliste andmebaaside kaudu ja läbi taotleja esitatud dokumentatsiooni. A.R ütlused ei ole ümber lükatud jälitustoimingu protokollidega.
  6. Kaitsja ei nõustu A.R süüditunnistamisega ka KarS § 294 lg 1 järgi. Kuna maakohus on A.R ebaõigesti süüdi mõistnud tervisesertifikaadi nr AA032206 võltsimises ja väljastamises, siis on ka süüdistus altkäemaksu võtmises alusetu. Kuivõrd sertifikaati nr AA032206 ei saanud kasutada kauba ekspordil, sest see oli koostatud kauba ekspordiks Hongkongi, kuid sertifikaadil märgitud konteiner saadeti Taiwani 11.01.2014, on kohus vääralt hinnanud tõendeid, lugedes kalu altkäemaksuks sertifikaadi nr AA032206 väljastamise eest. A.R käitumises puudus ekvivalentsussuhte tunnetus. Tegemist oli ametiisiku üldise vastutulelikkuse ja heatahtlikkusega klientide teenindamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  7. Tartu Ringkonnakohtu istungil 19.05.2016 jäid A.R ja tema kaitsja apellatsiooni juurde, taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse langetamist. Prokurör leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta edasikaebuse rahuldamata.
  8. Kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus A.R süüdi tunnistamises KarS §

§ 294lg 1 järgi on õiguslikult veatu ning tuleb jätta muutmata.

Esitatud apellatsioon jääb täielikult tagajärjetuks.

  1. Apellatsiooni puudutavalt tahab ringkonnakohus kõigepealt ära märkida, et mingeid uusi ja esimese kohtuastme poolt käsitlemata asjaolusid selles välja ei tooda. Samuti ei kõlanud varasemast erinevaid argumente apellatsioonikohtu istungil. See tähendab, et süüdistatav ja tema kaitsja taotlevad maakohtu otsuse tegemisel aluseks olnud tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt ning sama tõendikogumi pinnalt esimese astme kohtust kardinaalselt erineva, s.o A.R õigeksmõistva otsuse tegemist. 6
  2. Ringkonnakohus maakohtu otsuses käsitletud tõendite pinnalt süüdistavale ja tema kaitsjale meelepärase otsuse tegemise võimalust aga ei näe, s.o nende väited vaidlustatud kohtuotsuses sisalduvate seisukohtade ümberhindamiseks alust ei anna. Enne omapoolsete vastavate põhjenduste esitamist juhib kolleegium aga apellatsioonimenetluse erisuse paremaks mõistmiseks tähelepanu menetluspraktikas kinnistunud järgmisele arusaamale. Apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Ehk siis erinevalt menetlusest esimese astme kohtus, kus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte järgimisest saab rääkida üksnes juhul, kui kohtulahend tugineb vaid nendele tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud, võib ringkonnakohtu kohtulahend KrMS § 15 lg 2 p 2 kohaselt tugineda ka sellistele tõenditele, mida on maakohus vahetult uurinud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud (RKKKo 3-1-1-115-04 p 10 ja 3-1-1-70-10 p 12).
  3. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus esimesena A.R-ile KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistust, täpsemalt selle 06.12.2013 ja 21.01.2014 episoode, mis puudutavad tema kui Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti poolt tervisesertifikaatide nr AA032074, nr AA032074 ja nr AA032206 võltsimist, märkides siin järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et A.R allkirjastas ja kinnitas tervisesertifikaadid nr AA032074, nr AA032074 ja nr AA032206, mille alusel BBB OÜ Transportis külmutatud lõhe päid ning selgroogu Taiwani ja Hongkongi, ilma nimetatud kaupa eelnevalt üle vaatamata. Süüdistatava ja tema kaitsja keskseks kaitseteesiks, mida apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil ikka jälle korrati, on seisukoht, et A.R ei pidanudki transportimisele kuuluvat kaupa üle vaatama, vaid võis kontrolli teostada ning tervisesertifikaadid kinnitada ka vastavatest andmebaasidest saadava teabe ja olemasolevate dokumentide põhjal. Nimelt toonitab süüdistatav just sellisel viisil toimimist, pidades seda enda ütluste kohaselt igati korrektseks. Eelmärgitud õiguse andvat tõendavale ametnikule väidetavalt kuriteosündmuse ajahetkel kehtinud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse (edaspidi LKVetJS) § 48 lg
  4. Apellatsioonikohus kaebepoole eelmärgitud seisukohaga ei nõustu. Kõigepealt, s.o enne vastavate põhistuste lisamist, käsitleb kolleegium aga kaitsja etteheidet selles, et A.R-ile esitatud süüdistuse tekst sisaldab rikkumise n-ö alusena viidet mitte kuriteosündmuse ajal kehtinud LKVetJS seadusredaktsioonile, vaid alates 01.07.2014 jõustunule. Eelmärgitud väitega ringkonnakohus nõustub. Samas selgub seaduse kahe redaktsiooni võrdlemisel, et süüdistuse tekstis osundatud § 48 lg-d 1 ja 2 kajastuvad ka uues versioonis täielikult muutmatul kujul. Ehk siis kaitsja soovitud järelmit - tühistada kohtuotsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu - see asjaolu kindlasti kaasa ei too. Järgmiseks leiab apellatsioonikohus, et LKVetJS § 48 ei näinud (ja ei näe ka käesoleval ajal) üheselt ette veterinaarjärelevalve ametniku õigust tõendada tervisesertifikaadil märgitud andmeid ainult erinevate kontrollprogrammide, loomatauditõrje programmi ja dokumentide põhjal. Vastupidi, osundatava normi lõige 3 annab tõendavale ametnikule küll sertifikaadi koostamisel õiguse viidatud viisil saadavate andmete kasutamiseks, kuid samas näevad selle paragrahvi lõiked 1 ja 2 ette selge keelu kinnitada oma allkirjaga andmeid, mida ametnikul ei ole võimalik kindlaks teha või mida ta ei ole kontrollinud. 7 Tunnistaja T.S. k on maakohtu istungil kindlasõnaliselt väitnud, et LKVetJS §-s 48 nimetatud kontrollkohustus tähendab veterinaarjärelevalve ametniku jaoks nõuet tervisesertifikaadi tõestamisel ja väljastamisel vaadata eksporditavad tooted ise üle (II kd lk 110 jj). A.R on ringkonnakohtu istungil püüdnud T.S. u ütluste usaldusväärsust kõigutada argumendiga, et toodete eksport kolmandatesse riikidesse ei ole tunnistaja pädevusvaldkond ehk siis T.S. k justkui andis maakohtus ütlusi asjaolude kohta, mida ta ei tea. Kriminaalkolleegium sellisele kaitseväitele tähendust aga ei omista. T.S. k on oma vastused andnud selgesõnaliselt ning läbivalt ühetaoliselt, s.o nagu seda teeb inimene, kes omab asjassepuutuvat teavet. Samuti tuleb ära märkida, et süüdistuse kolmandas episoodis käsitletava tervisesertifikaadi nr AA032206 väljastamisega seonduvalt on A.R-ilt 30.04.2014 kirja teel ja ka telefonikõne vahendusel (I kd lk 223 jj) aru nõudnud just T.S. k ning süüdistatav on talle ka vastanud, s.o pidanud vajalikuks või tundnud kohustust talle vastata (II kd lk 75 jj). Tegelikult on käesolevas küsimuses kõige olulisemateks, s.o kandvateks tõenditeks aga tervisesertifikaadid nr AA032074, nr AA032075 ja nr AA
  5. Nimelt nähtub neilt üheseltmõistetav tekst: „Mina, allakirjutanud riiklik veterinaarinspektor kinnitan, et nimetatud produktid on üle vaadatud ja pärinevad nakkushaiguste vabast piirkonnast“ (I kd lk 24-26). Ehk siis tunnistaja T.S. u ütlused üksnes kinnitavad tervisesertifikaatidel fikseeritud nõuet, et veterinaarjärelevalve ametnik vaataks eksporditavad tooted üle vahetult ise. Selline tingimus on ka igati arusaadav, kuivõrd vastavaid sertifikaate vajavad kaubad võivad osutuda ohuks inimeste tervisele. Veelgi enam, s.o ametniku vahetule kontrollkohustusele osundab kaudselt ka LKVetJS § 46 lg 3, mis nägi ette, et sertifikaadi koostas Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve ametnik, kelle järelevalve alla kuulus ettevõte, põllumajandusettevõte, keskus või organisatsioon, kust pärineb loom või loomne saadus, mille nõuetekohasust tõendati. Sõnastuselt teine, kuid mõttelt sama regulatsioon sisaldub ka käesoleval ajal kehtivas LKVetJS redaktsioonis (s.o „Sertifikaadi koostab Ameti veterinaarjärelevalve ametnik, kelle järelevalvealasel territooriumil asub ettevõte, põllumajandusettevõte, keskus või organisatsioon, kust pärineb loom või loomne saadus, mille nõuetekohasust tõendatakse“). Ehk siis, kuivõrd järelevalveametnikud tegutsevad kindlaks määratud tööpiirkonnas, siis puudub neil õigus tervisesertifikaatide koostamiseks n-ö oma pädevuspiirkonna väliselt. Märgitud lähenemist on kinnitanud ka T.S. k, kes on öelnud, et Tartus töötav veterinaarametnik ei või väljastada sertifikaati kaubale, mis asub Harjumaal (II kd lk 109). Kui nüüd siinkohal oletada A.R ja tema kaitsja seisukoha õigsust, siis puuduks ringkonnakohtu hinnangul vajadus siduda ametniku töökohustusi vaid kindla piirkonnaga, st teatud sihtriikide puhul saaks kontrolli läbi viia ju ka distantsilt. Eeltoodud asjaolud annavad apellatsioonikohtu hinnangul aluse seisukohaks, et A.R ütlused, nagu ta oleks võinud eksporditavate kalatoodete kontrolli teostada ka vaid vastavate programmide ja dokumentide kaudu, on üksnes väljamõeldud kaitseväide, mis tõeväärtust ei evi. Süüdistatav pidigi hindama kauba kohta käivat dokumentatsiooni ning kahtlemata võis ta kasutada erinevates programmides kajastuvaid andmeid, kuid ta pidi tooted ka vahetult üle vaatama. 16.1 KarS § 299 lg 1 järgi A.R-ile inkrimineeritavas kolmandas, s.o tervisesertifikaati nr AA032206 puudutavas episoodis, vajab eraldi käsitlemist ka asjaolu, et siin allkirjastas ja väljastas süüdistatav 21.01.2014 sertifikaadi kalatoodete ekspordiks n-ö tagantjärele, s.o kaup oli Eestist välja saadetud juba 11.01.
  6. Esmalt asub kriminaalkolleegium seisukohale, mille kohaselt oli A.R teadlik, et sertifikaadi nr AA032206 nn esemeks olnud kalatooted olid Eestist tema poolt kontrolli teostamise 8 hetkeks juba välja saadetud. Sellele viitab üheselt jälitusprotokollis nr 13221000120/1322100058 talletatud teave (I kd lk 122 jj). Nimelt on A.R 15.01.2014 kl 14:47:40-14:49:01 kõnes H.K. ile öelnud, et kaupa, mille osas käis varasem arutelu seoses sertifikaadi väljastamise vajadusega, laos enam ei ole. Süüdistatav ütleb veel: „See on juba laeva peal ja sõidab Hongkongi, nad tahavad serti tagantjärele saada, et DHL-iga saata …“ Veel selgub samast kõnekatkest H.K. i lausung, et kaupa peab nägema, muidu serti ei anta, ning A.R nõusolek: „Just täpselt nii.“ (I kd lk 174). Ka 16.01.2014 kell 15:31:57-16:36:31 peetud vestluses räägib A.R N.J. iga serti saatmisest DHL-ga tagant järele (I kd lk 188). Edasi on A.R ja N.J. i vahel üks vestlus 21.01.2014 kell 14:57:3414:59:40, kus on teemaks küsimus, kas sihtriigiks on Taiwan või Hongkong (I kd lk202-203) (ringkonnakohus lisab siin vahemärkusena, et kõnealune konteiner nr HLXU 674884-0 saadeti tegelikkuses Taiwani). Samal päeval kell 15:08:42 alanud kõnes nimetab A.R, et jääb ikkagi Hongkong (I kd lk 203) (kolleegium nimetab jällegi, et sertifikaadile nr AA032206 märgitigi sihtriigiks Hongkong). 16.04.2014 algusega kell 13:15:02 tehtud kõnes räägivad A.R ja N.J. taas koormast, millele sertifikaat väljastati ja saadeti järele hiljem. Süüdistatava poolt kõlab ka lause: „Sadamast lahkus laev juba vaata kui palju ennem“ (I kd lk 221) Viimasena saab välja toodud veel A.R kõne N.J. ile 22.04.2014 kell 18:20:37-18:22:29, kus süüdistatav ütleb vestluspartnerile: „Väljastasin sertifikaadi tagantjärele … koormat läbi vaatamata“ (I kd lk 223). Ringkonnakohtu hinnangul osundavad eelmärgitud vestlused üheselt asjaolule, et telefonikõnede pooled rääkisid sertifikaadi andmisest n-ö tagantjärele ning A.R teadis, et selle dokumendi esemeks olnud kaup on lahkunud Eestist. Veel selgub siit seegi, et 21.01.2014 sertifikaati koostades ei olnud A.R kindlust isegi mitte kauba sihtkohariigis, s.o oli kahtlus, kas selleks on Taiwan või Hongkong ning lõpuks saigi kirja viimati mainitud riik, mis oli aga vale. Asjaolu, et konteiner HLXU 674884-0, mis nimetatakse ära tervisesertifikaadil nr AA032206, saadeti hoopis Taiwani, vaidluse all ei ole. Olgu siinkohal tehtud viide veel ühele jälitustoimingu protokollist nähtuvale telefonikõnele, millest selgub, et 30.04.2014 ütleb A.R N.J. ile, et kaup läks hoopis Taiwani, aga kakskümmend üks võeti sert Hongkongi (I kd lk 225). Kaitsja on jälitustoimingu protokollis kajastuvaid vestlusi silmas pidades leidnud, et neist ei selgu, millisest kaubast pooled rääkisid. Ringkonnakohus seda kaitseväidet aga oluliseks ei hinda. Tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et telefonikõnede pooled rääkisid just tervisesertifikaadil nr AA032206 märgitud kaubast. Samuti kerkiks vastasel juhul üles küsimus teemal, kas selliseid A.R poolt tagantjärele vormistatud sertifikaate oli siis teisigi. Kui nüüd vaadata apellatsiooni ja ringkonnakohtu istungil kõlanud kaitseväiteid, siis peetakse neis A.R süüd välistavaks asjaoluks sedagi, et kuivõrd kaup oli 21.01.2014 juba teel Taiwani, siis järelikult A.R väljastatud sertifikaati üldse ei kasutatudki. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolul, kas sertifikaati nr AA032206 kasutati, mingitki tähtsust ei ole. Nimelt tuleb võltsitud dokumendi väljaandmise all KarS § 299 tähenduses mõelda selle andmist ametiisiku poolt õiguskäibesse ehtsa dokumendi pähe. Väljaandmine ei hõlma aga selle dokumendi kasutamist. 16.2 Kokkuvõtvalt asub kriminaalkolleegium seisukohale, et A.R, jättes üle vaatamata kalatooted, mille nõuetele vastavust tervisesertifikaatidega nr AA032074, nr AA032075 ja nr AA032206 tõendada taheti ning väljastades viimase neist ka tagantjärele, pani toime ametialase võltsimise. Tegemist oli nn intellektuaalse võltsimisega, kuivõrd süüdistatav kinnitas kauba ülevaatamist ja selle käigus tuvastamist, et: need pärinevad nakkushaiguste vabast piirkonnast; produktid on saadud tervetelt loomadelt ja vastavad veterinaar-sanitaarsetele tingimustele; keemiliste ja bioloogiliste ainete sisaldus ning radioaktiivsus ei ületa importiva maa poolt 9 kehtestatud piirnorme. Tegelikkuses see nii aga ei olnud, s.o oma kontrollkohustuse oli A.R jätnud täitmata. 16.3 Apellatsioonikohus leiab, et A.R realiseeris KarS § 299 kuriteokoosseisu tahtlikult. Seejuures tuleb siin vajalikuna tuvastada teo toimepanemine vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), s.o isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Sellel kohal tuleb kõigepealt ära märkida, et A.R oli juba ametikohast tingituna kohustus teada, millised on tema poolt kontrollitavate andmete tõendamise tingimused, s.o vajalikud teadmised pidid tal olemas olema. Teiseks viitab A.R teadmisele ka see, et eelkäsitletud jälitustoimingu protokollis kajastub selgelt A.R mure seoses kolme BBB OÜ-le väljastatud tervisesertifikaadiga. See väljendub nt 16.04.2014 kell 11:24:58-11:26:03 ja 22.04.2014 kell 18:20:37-18:22:29 toimunud A.R ja N.J. i kõnedes, milles süüdistatav nimetab probleemi üles kerkimist ja oma hirmu seoses sellega, et ta ei ole iga koormat üle vaadanud ja on väljastanud sertifikaadi ka tagantjärele (I kd lk 219, 223).
  7. Järgmiseks lahendab apellatsioonikohus A.R süüküsimuse KarS § 294 järgi talle esitatud süüdistuses. Esmalt peab märkima, et vaidlusteta on tuvastatud A.R poolt 12.02.2014 OÜ BBB esindajalt A.L. ilt talle antud 4 suitsutatud tuurakala vastuvõtmine. Samas ei saa üksnes selle asjaolu pinnalt KarS § 294 koosseisu siiski veel sisustada. Nimelt on altkäemaksu võtmise koosseisu vajalikuks ja samas ka küllaldaseks tingimuseks altkäemaksu andja ja võtja vahelise ekvivalentsussuhte ( ehk altkäemaksukokkuleppe) olemasolu. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on altkäemaksu võtja selle andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (RKKKo 3-1-1-68-11 p 9.3, 3-1-1-22-10 p 13.1, 3-1-1-95-12 p 14.3, 3-1-1-31-14 p 15). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kohtukaasuses tuleb ekvivalentsussuhte olemasolu igal juhul jaatada. Vaidlustatud kohtuotsuses on tuvastatud, et A.L. i ütluste kohaselt tuli talle 2014 esimesel poolel korraldus leida suitsukala ja tänada veterinaartöötajat vastutasuks jaanuarikuise sertifikaadi väljastamise eest. Ta ostis 4 tuurakala. Üleandmine toimus XXX i tänaval A.R kodu lähedal. Üleandmise juures viibis ka E.V. . Üleandmise aja ja koha leppis A.R-iga kokku N.J. . Lisaks selgub jälitusprotokollist sündmuste järgmine käik. 11.02.2014 algusega kell 14:14:34 oli telefonikõne, milles N.J. andis A.L. ile korralduse leppida kokku kohtumise aeg Evega (I kd lk 208 jj). Edasi, 12.02.2014 kell 14:59:46 helistas N.J. A.R-ile ja ütles, et naisele tahetakse tuua ühte asja. A.R nimetas ajaks pool viis (I kd lk 212). Samal päeval kell 16:35:14 helistas E.V. ( tema oli
  8. aastal OÜ BBB juhatuse liige) süüdistatavale ja ütles, et on nüüd kohal (I kd lk 213). Järgnevalt nähtub jälitustoimingu protokollist nr 13221000120/1322100058, et 12.02.2014 XXX i tn 3 maja vastas parkinud Toyota Land Cruiserist väljub kell 16:37 juhi kohalt A.L. iga sarnanev meesterahvas ja juhi kõrvalistmelt tuleb samuti välja meesterahvas. Kell 16:37 väljub A.R XXX i tn 3 tagahoovist ja suundub auto juurde, kus kallistab eelnevalt Toyota kõrvalistmelt väljunud meesterahvast. A.L. , kilekott käes, jälgib tegevust kõrvalt. Kell 16:38 Eve 10 A.R vestleb mõlema meesterahvaga. Kell 16:42 avab A.L. kilekoti. Kõik kolm vaatavad kotti sisse, seejärel ulatab A.L. kilekoti A.R-ile. Kell 16:42 sõidavad mehed ära. Eelmärgitud tõenditest, rõhutades seejuures A.L. i ütlusi ja asjaolu, et 12.02.2014 käis A.R-ile kalu andmas ka OÜ BBB i juhatuse liige, tuleb ringkonnakohtu hinnangul järeldada suitsukalade üleandmist süüdistatavale just vastutasuna tervisesertifikaadi nr AA032206 allkirjastamise ja kinnitamise eest. Samuti seda, et temale kalade üleandmist tasuna tehtud ametialase teo eest pidi mõistma ka A.R. Süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta ei tea, miks talle kalad toodi ning need võisid olla kingituseks vabariigi aastapäevaks või armee aastapäevaks (II kd lk 131 jj), ei ole käesolevas otsuses kajastatud sündmuste taustal usutavad. Nimelt selgub juba jälitustoimingu protokollist, et A.L. ja E.V. ei tulnud A.R-ile külla, vaid kohtumisele kulus vaid 5 minutit ning selle eesmärgiks oli kalade üleandmine süüdistatavale. Samuti nähtub ajaliselt natuke rohkem tagasi minnes, et kui N.J. 12.02.2014 kell 14:59 A.R-ile helistas ja ütles, et talle tahetakse ühte asja tuua, siis ei esitanud süüdistatav ühtegi küsimust selle kohta, mida ja miks talle üle anda tahetakse. Järelikult oli ta eesseisva kohtumise sisust teadlik ning seetõttu ei tekkinud tal ka mingeid küsitavusi. Samal ajal ei pidanud ka N.J. vajalikuks enda öeldut kuidagi selgitada või põhjendada. Veel selgub jälitustoimingu protokollist, et kohtumisel A.L. iga ja E.V. iga vaatasid kõik kolm asjaosalist kilekoti sisse ning seejärel vahetas kott omanikku. Ehk siis A.R teadis, mis oli kotis ja võttis temale toodud tasu ka vastu. Süüdistatav on taolise toimimisviisi tähendust püüdnud pisendada väitega, et tema kala üldse söö, isegi selle lõhna ei talu ning kala jäi jupiks ajaks seisma (II kd lk 131 jj). Ringkonnakohus märgib, et A.R eelkirjeldatud ütlused on ümber lükatud tema enda telefonikõnedega, mis on talletatud jälitustoimingu protokollile. Nimelt helistas süüdistatav kalade saamise järgselt samal päeval Taavi A.R-ile ja Terje A.R-ile, kutsus neid kala sööma ja rääkis, et sõi ise ka. Samuti kiitis ta, kui head need on (A.R: „Jah, super hea, igatahes parem kui angerjas“ (II kd lk 213 jj). Kolleegium leiab, et asjaolu, mida A.R nende kaladega tegi ei oma tema kuriteokoosseisu tõendamise seisukohalt mitte mingisugust tähendust. Küll annavad süüdistatava sellised tõde väänavad ütlused aluse kahelda tema kui tõendiallika usaldusväärsuses ka laiemalt. Kohtuotsuse selle punkti juures tahab ringkonnakohus kaitsjale vastates öelda veel seda, et kolleegium ei pea A.R-ile inkrimineeritava altkäemaksu võtmise süüdistuse juures oluliseks asjaolu, kas tervisesertifikaati nr AA032206 tegelikkuses ka kasutati või osutus see võimatuks süüdistatava vea, s.o vale sihtriigi märkimise tõttu (või ka muudel põhjustel). Seisukoht, et suitsukalad olid A.R-ile antud just seoses A.R ebaseadusliku tegevusega seoses sertifikaadi nr AA032206 allkirjastamise ja väljastamisega, on kinnitust leidnud.
  9. Viimasena lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduva ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused. Kaitsjatasu kindlaksmääramist reguleerib Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord). Korra p 2 näeb ette, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. 11 Korra p 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot igas astmes. Korra p 18 sätestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 19 nimetab, et tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Süüdistatava kaitsja advokaat Marko Paabumets on esitanud kaks taotlust temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse esitas ta koos apellatsiooniga ning selle kohaselt teostas ta järgmised toimingud: kohtuotsuse ja asja materjalidega tutvumine, apellatsiooni koostamine. Kokku oli kaitsja ajakulu 6 tundi, mille eest ta soovib tasu 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Teise taotluse esitas advokaat Tartu Ringkonnakohtu istungil, soovides tasu menetluseks ettevalmistamise eest 6 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemise eest 2 tunni ulatuses, s.o kokku 384 eurot (sh käibemaks 64 eurot). Ringkonnakohus, käsitledes esimest taotlust, leiab, et tegemist on olnud reaalse ajakuluga ja sellest johtuvalt tuleb see täielikult rahuldada. Teise taotluse rahuldab apellatsioonikohus aga osaliselt, kuivõrd kohtuistung, millel viibimise eest Marko Paabumets tasu soovib, kestis 40 minutit (istung avati kell 10.00 ja lõppes kell 10.40), mistõttu juhindudes Korra p-st 19 on kaitsja põhjendatud tasuks 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Menetluseks ettevalmistamisele läinud aja 6 tunni ulatuses ja selle eest soovitava tasu hindab kolleegium põhjendatuks. Kokku kuulub väljamõistmisele kahe taotluse peale 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot). KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jääb menetluskulu süüdistatava kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. 18.1 Ringkonnakohus, võttes kokku apellatsioonimenetluse tulemused, märgib, et juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 12 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.