Obsah (7)

§ 751§ 76§ 78§ 75§ 436§ 65§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7312 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidl

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel kohaldada G.V suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 2 (kaks) kuud elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 4.

§ 76

lg 5 alusel määrata G.V-le katseaeg 6 (kuus) kuud vabastamisest alates ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele kuni katseaja lõpuni.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

5. Katseajal on G.V kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 9 alusel määrata G.V-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi;

3. 2) asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates; 3) alluda elektroonilisele valvele. Kui G.V katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kr

MS § 187 lg 1 alusel jätta riigi kanda maakohtu poolt G.V-lt sisse nõutud 48 eurot seoses vandeadvokaat Arri Toominga poolt maakohtus osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetu G.V ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Arri Toomingu määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 03.09.2014 otsusega tunnistati G.V kokkuleppemenetluses süüdi

§ 436

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ning G.V-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 28 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati mõistetud vangistus 786 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.V Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

1.1. Viru Maakohtu 06.08.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele G.V-le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7312 03.09.2014

§ 436lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud 26 päeva vangistust.

1.

1. Karistusaja algus 14.09.2015 ja lõpp 09.09.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 04.03.2016 määrusega jäeti G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. G.V käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus leidis, et eelnimetatu on küll oluline, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanemate juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka see, et vabaduses on kinnipeetavat ootamas toetav sotsiaalvõrgustik vanemate, õdede ja vendade näol. Vanemad on nõus isikut vabanemisel igati toetama. 2.
5. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava mitteseadusekuulekat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib esimest korda. Käesolev vangistus on määratud väeosast või muust teenistuskohast omavolilise lahkumise eest, samuti väeosast väljalubatu poolt tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise eest, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva. Kuritegude muster kordub, kuna varasemalt on isikut karistatud omavolilise lahkumise eest väeosast ja muust teenistuskohast teenistusrelvaga. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Maakohus märkis, et kuna kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi umbes 3700 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ei töötanud, mis omakorda on mõjutanud tema iseseisva toimetuleku oskust. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik ei oska seaduslikul teel lahendada probleeme. 2.
6. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.V puudulik probleemide lahendamise oskus, ta ei suuda olla piisavalt iseseisev ning tal on diagnoositud intellektipuue. Isik kordab oma vigu, teiste isikute seisukohtade tajumine on nõrk, samuti ka oma tegevuse tagajärgede mõistmine (jättis teenistusrelva metsa vedelema). Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid hoides kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning rikkus registreerimiskohustust, seega varasem tingimuslik karistus ei ole G.V-le mõju avaldanud. Maakohtul puudus veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. G.V puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ning kinnipeetava käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine), vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebused
7. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud kõiki

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Maakohus oleks pidanud ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtma kuriteo asjaolusid, s.o asjaolu, et G.V ei vastanud kaitseväeteenistusekohustuslase tervisenõuetele ning ta tunnistati alusetult tervisenõuetele vastavaks. Lisaks on süüdimõistetut korduvalt hospitaliseeritud SA PERH-i psühhiaatriaosakonda. ÜKT tunde ei sooritanud süüdimõistetu seetõttu, et tal on töövõime kaotuse protsent 70%. Samuti välistab elektrooniline järelevalve käitumiskontrolli nõuetest kõrvalehoidumise võimaluse.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu, kes palub asja uuesti üle vaadata. G.V ei saa aru, miks jäeti taotlus rahuldamata, kuigi vangla ja prokurör seda toetasid. Süüdimõistetu kahetseb oma tegu ja püüab ennast parandada. Vangistuses on ta töötanud majandustöödel, tal on olemas elukoht ning vabanedes on perekond valmis teda toetama. Väidetavalt saab G.V vabanedes omale töökoha kodu lähedal puidufirmas. Tervise osas saab süüdimõistetu ravi ja püüab seda parandada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuste ning kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja G.V vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Elektroonilise valve kohaldamise puhul peab olema süüdimõistetu puhul täidetud

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev nõue, s.o teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

6. Kohtukolleegium võtab arvesse, et süüdimõistetu näol on tegemist noore inimesega, kes kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib arvata, et vangistusel on talle teistsugune mõju kui näiteks juba korduvalt karistatud vanemale kinnipeetavale. Ka süüdimõistetu ise leiab, et on vanglas teinud omad järeldused toimepandud kuritegude osas ning soovib olla vabaduses perekonnale kasulik ja tegeleda oma tervise probleemidega. G.V on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks vangistuses viibinud üle 6 kuu, st

§ 76

lg 1 p 1-st 1 tulenevad eeldused elektroonilise valve alla vabanemiseks on täidetud. Kuna kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud alates 16.10.2015 majandustöödel koristajana, on põhjust arvata, et kantud karistus on isikule juba teatavat soovitud mõju avaldanud ning süüdimõistetu on näidanud, et suudab vangistusasutuses käituda seadusekuulekalt. Kohtukolleegium leiab, et arvestades süüdimõistetu poolt väljendatut ja vangla iseloomustuses kirjeldatud, on võimalik G.V taasühiskonnastada edukamalt kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalvega, kui kinnipeetava võimalusega osaleda vangistuses tööhõives. Aadressile XXX asuvale elukohale on võimalik paigaldada elektroonilise valve jaoks vajalikud seadmed ning seal elavad isikud ning G.V on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning seadmete paigaldamiseks. 7. Lisaks kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ja positiivsetele tagajärgedele, mida ennetähtaegne vabastamine G.V-le tuua võib, toetavad tema ennetähtaegset vabastamist veel süüdimõistetu elutingimused vabaduses: toetav perekond, võimalus saada tööd ning kindel elukoht. Kohtukolleegium leiab, et arvestades tugisüsteemi olemasolu ning eeldades, et kriminaalhooldus kulgeb edukalt, on võimalik süüdimõistetut mõjutada õiguskuulekale teele. Selleks on vajalik kohaldada G.V-le

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning teatavaid sama paragrahvi lg-s 2 toodud kohustusi. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga, et G.V olevate rahaliste nõuete suurus takistaks oluliselt ennetähtaegset vabastamist, sest sellest tulenevat riski on võimalik maandada kohustusega leida töö või võtta ennast töötuna arvele. Samuti on G.V olemas vanemate igakülgne toetus. Kuigi nõustuda tuleb maakohtuga, et varasem üldkasuliku töö tundide mittesooritamine ja teatav uute kuritegude toimepanemise risk ennetähtaegset vabastamist ei toeta, peab ringkonnakohus võimalikuks, et kontrollnõuded, kriminaalhooldaja toetus ning elektrooniline valve suudavad vabaduses G.V positiivselt mõjutada. Kolleegiumi hinnangul tuleb anda kinnipeetavale võimalus näidata, et ta on vangistuses saanud aru oma varasematest vigadest ning soovib vabaduses enda käitumist muuta. Isiku jätkuv kinnipidamine üksnes varasemast käitumisest tulenevalt, ei ole kolleegiumi arvates aga käesoleval hetkel enam põhjendatud. Süüdimõistetu on motiveeritud muutuma. 8. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75

lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 9 alusel panna G.V-le kohustused mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoht või võtta ennast töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist ja alluda elektroonilisele valvele. 1 Arvestades katseaja pikkust ja G.V isikut, määrab ringkonnakohus

§ 75

lg 3 p 1 ja lg 4 järgi elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud alates seadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge. 9. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, mistõttu tuleb G.V-le määrata katseaeg 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole väheoluline, et käesoleval juhul on maakohtule esitatud arvamustes lisaks vanglale ja kriminaalhooldajale toetanud kinnipeetava vabastamist ka prokurör. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab prokurör kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni ja kui prokurör vastavaid motiive esitades leiab, et põhjendatud on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, siis ei näe ringkonnakohus samuti käesoleval juhul mõistlikku põhjendust G.V vangistusest vabastamisele elektroonilise valvega vastu seista. Ka prokurör on maakohtule esitatud kirjalikus arvamuses märkinud, et vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus on suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, sest ka käitumiskontrolli ajal saaks G.V maandada uute kuritegude toimepanemise riski ning kinnistada positiivseid hoiakuid.
2. KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Kuna käesoleva määrusega tühistatakse maakohtu 04.03.2016 määrus, siis sellest tulenevalt jääb riigi kanda maakohtu poolt G.V-lt sisse nõutud kaitsjatasu 48 eurot.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 04.03.2016 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada G.V talle Viru Maakohtu 03.09.2014 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 2-kuuks katseajaga kuni 6 kuud alates tema vabastamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja määruskaebused rahuldada. Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk