4-18-5873/14

(230218011861)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi P.H väärteoasi LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik P.H (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxx x, xxxxxx linn, xxxxxxxx maakond; EV kodanik; töökoht: xxxxxxxxx OÜ juhatuse liige; omab kolme kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi, 18.10.2018.a määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 56, § 63 ning VTMS § 107 lg 1, § 111, § 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada P.H väärtegude toimepanemises LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi ning määrata KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks 7 (seitse) päeva aresti.
2. Kohustada P.H ilmuma aresti kandmisele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu arestimajja (Pikk 18, Pärnu) 07.01.2019.a kell 10.
3. Kohtuotsus anda prefektuurile. allkirja vastu P.H-le , saata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 5.12.2018.a. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1

(5)4-18-5873 Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav 20.12.2018.a. Asjaolud 19.10.2018 koostatud väärteoprotokolli nr 20181019371101 kohaselt juhtis P.H 19.10.2018 kell 18:00 Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 84 kilomeetril mootorsõidukit Peuget Boxer reg. märgiga xxxxxx kiirusega 134 km/h ± 9 km/h teelõigul, millel lubatud suurim kiirus on 90 kilomeetrit tunnis. P.H ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 35 kilomeetrit tunnis. P.H oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, seega juhtis ta mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Eeltooduga a rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 p 1 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärteod. 14.11.2018 edastas kohtuväline menetleja P.H väärteoasja materjalid Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale arutamiseks ning palus kohtul otsustada menetlusaluse isiku karistamine arestiga. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalust isikut ei ole võimalik muud moodi õiguskuulekusele sundida kui tema vabadust piirates. Isikut on korduvalt karistatud, karistused ei ole kustunud. Kuna isik pole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemist, tuleb määrata karistusena arest. Kohtuväline menetleja leidis, et karistuseks tuleb määrata arestiga 14 ööpäeva. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises süüdi. Kindlasti on varasemad karistused oma eesmärki täitnud, ta kahetseb toimepandut ja loodab, et kõige karmimat karistust ei määrata. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud. P.H-le pannakse süüks LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.o mootorsõiduki juhtimist isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt P.H kehtivaid juhilubasid ei ole /tl 10/. Vastavalt karistusregistri teatele jõustus 13.10.2018 väärteoasjas nr 267018003364 18.09.2018 tehtud otsus, millega võeti P.H-lt LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest sõiduki juhtimise õigus ära neljaks kuuks /tl 5/. P.H selgitas kohtuistungil, et oli teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest, kuid ta sõidab palju ja aeg läks kiiresti ning ta ei teadvustanud endale päeva, millal juhtimisõigus ära võeti. Kohus leiab, et P.H on oma teoga täitnud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. 2

(5)4-18-5873 P.H, olles teadlik, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest ära võetud, juhtis 19.10.2018 kell 18:00 ajal Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 84 kilomeetril mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani tahtlikult toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo. Samuti pannakse P.H-le süüks LS § § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis, ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 35 kilomeetrit tunnis 19.10.2018 kell 18:00 ajal Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn Pärnu - Ikla maantee 84 km-l mootorsõidukit juhtides. P.H selgitas kohtuistungil, et tegeleb turismindusega ja ehitusega. Tööpäevad on 1617 tundi pikad, aja planeerimisega on suured raskused, mis viis viimase rikkumiseni. Mõtlematult, aja nappuses, ületas kiirust, et jõuda järgmisesse töökohta. Tunnistaja VK ütlustest nähtub, et ta teostas 19.10.2018 koos paarimehega liiklusjärelevalvet Lääne prefektuuris. Nad olid Tallinna tagasi sõitmas, kui Tallinna-Ikla maanteel tuli vastu valge kaubik, mille kiirus oli 130-135 kilomeetrit tunnis. Tunnistaja keeras politseisõiduki ringi ja hakkas kaubikule järele sõitma. Kaubik kiirust maha ei võtnud, jätkas sama kiirusega möödasõite. Enge tankla juures keeras kaubik paremale teelt maha ja vasakule tupikusse. Sõidukist väljunud isik selgitas, et läheb koju. Tunnistaja selgitas, et politseisõidukile on paigaldatud statsionaarne kiirusemõõtja ja mõõtmise salvestab videokaamera. Konkreetne kiirusemõõtja on registrisse kantud numbriga PLS6. Politseisõiduki videokaamera salvestiselt nähtub, et 19.10.2018 kell 18.00 fikseeris statsionaarne kiirusemõõtja politseisõidukile vastu sõitnud valge kaubiku kiiruseks 134 km/h asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiiruseks on 90 kilomeetrit tunnis. Politseisõiduk sooritas tagasipöörde ning asus, valgus- ja helisignaaliga märku andes, kaubikule järele sõitma. Salvestisest on näha, et maanteel on tihe liiklus nii politseisõiduki sõidusuunas kui ka vastassuunas. Politseisõiduk sooritas mitu möödasõitu enne, kui kaamera vaatevälja ilmus valge, kiirust ületav, kaubik. Kella 18:03 ajal sooritas eelnimetatud kaubik parempöörde kõrvalteele ja seejärel vasakule metsavahe teele, kus jäi seisma. Sõidukist väljus P.H. Tunnistaja ütlustest ja videosalvestisest on nähtub, et P.H ületas lubatud sõidukiirust tiheda liiklusega maanteel, tehes suurel kiirusel möödasõite, millega tekitas liiklusohtliku olukorra ja seadis ohtu kaasliiklejate tervise ja elu. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Peugeot Boxer reg. märgiga XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 19.10.2018 kell 18:00 mõõteseadet Stalker DSR 2X. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 134 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 9 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 125 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 35 km/h. Mõõtevahend on taadeldud /tl 8, e-kiri; tl 9, taatlustunnistus /. Kohus leiab, et P.H on 19.10.2018 kell 18:00 ajal Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 84 km-l mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust ületades täitnud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. 3

(5)4-18-5873 LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 21-40 kilomeetrit tunnis. Väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on tuvastatud väärteo objektiivne koosseis menetlusaluse isiku käitumises. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ületas kiirust, et jõuda järgmisesse töökohta, seega pani ta väärteo toime tahtlikult. Eeltooduga on tõendatud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 35 kilomeetrit tunnis, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. P.H pani temale süüksarvatavad väärteod toime ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg- le 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 siis tuleb karistus määrata LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu. LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (21-40 km/h) on menetlusalune isik ületatud maksimaalse määra lähedases määras, s.o 35 km/h. Samuti vaid mõne päeva möödudes temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest juhtis ta mootorsõidukit, taas kiirust ületades. Kohus leiab, et P.H puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Kuigi kohtuistungil P.H avaldas kahetsust, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Olukorras, kus isik, keda on varem korduvalt karistatud samaliigiliste süütegude eest rahatrahviga, teab, et temale võidakse kohaldada aresti, ei saa pidada kahetsust siiraks. Kohtu hinnangul on see ajendatud soovist veelkord kergema karistusega pääseda ning seetõtu kohus ei arvesta P.H väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. P.H on viis kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Seejuures on menetlusalust isikut ainuüksi 2018. aasta jooksul karistatud kolmel korral LS § 227 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Samuti oli menetlusalusel isikul temale süüksarvatavate väärtegude toimepanemise ajal tasumata rahatrahv summas 260 eurot, mis oli 27.05.2018.a määratud LS § 227 lg 2 järgi. Viimase, jõustunud otsusega, kõrvaldati menetlusalune isik liiklusest neljaks kuuks. 4

(5)4-18-5873 Seega ei ole varasemad karistused rahatrahvide näol, samuti juhtimisõiguse äravõtmine, P.H suhtes karistuse eesmärke täitnud, menetlusalune isik on süstemaatiliselt jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teiste liiklejate turvalisuse ohtu seadmist. Eeltoodust järeldab kohus, et rahatrahv, samuti juhtimisõiguse äravõtmine ei mõjuta P.H süütegude toimepanemisest hoiduma, ta võib ka edaspidi toime panna liiklusalaseid õigusrikkumisi ning P.H-le tuleb karistuseks määrata arest. Kohus leiab, et P.H-le aresti määramine tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid, sest ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamine, vähemalt aresti kandmise ajaks, tagab teiste liiklejate turvalisuse. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning määrab P.H-le karistuseks seitse päeva aresti. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5