KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-19-313 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Sekr
) § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot. F.P on karistatud selle eest, et ta detsembris 2017 Võru maakonnas Antsla vallas Jõepera külas Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndis S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega XX eraldistel 29, 30, 32 ja 35 ning S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega X eraldisel 26 teostas OÜ V. harvesteri operaatorina sanitaarraieid lubatud 67 tm asemel mahus 184 tm. OÜ V. esitas Keskkonnaametile raiumiseks 30.12.2016 metsateatise nr 2758001801, kavandades katastriüksuse XX eraldistel 29, 30, 32 ja 35 teostada sanitaarraieid kokku mahus 59 tm ja 12.09.2017 metsateatise nr 50000002655, kavandades katastriüksuse X eraldisel 26 teostada sanitaarraiet mahus 8 tm. Kavandatud 67 tm asemel tehti S. kinnistutel sanitaarraieid kokku 184 tm. Seega teostas F.P ebaseaduslikku raiet kokku mahus 117 tm. Selle teoga eiras F.P
§ 68lg-t 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku metsaraie eest.
Kaebaja nõue ja põhjendused F.P on Tartu Maakohtule esitanud kaebuse, milles palub Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) 3.01.2019 otsuse väärteoasjas nr 940018000502 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetluse lõpetamata jätmise korral palub F.P tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt s.o karistuse osas, vähendades mõistetud karistust. Menetluskulud palub F.P jätta Eesti Vabariigi kanda. Menetlusalune isik põhistab kaebust järgmiselt. KKI 20.04.2018 ja 25.04.2018 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollid ei tõenda väidetavat ebaseaduslikku raiet, kuna sündmuskoha vaatlused on tehtud ligikaudu 4,5 kuud peale etteheidetavat ebaseaduslikku raiet. Ei ole kõrvaldatud kahtlus, et menetlusaluse isiku poolt teostatud raie ja vaatlusprotokolli koostamise vahelisel ajal tegi raiet mõni muu kolmas isik. Menetlusalune isik teostas raiet eelnevalt OÜ V. töötaja P.T. maha märgitud raiealade põhjal. Sel põhjusel ei pidanud menetlusalune isik vajalikuks ise enam metsateatisi ja seal märgitud raiemahte üle kontrollida. Menetlusalune isik eeldas maha märgitud piiride õigsust. Seega isegi kui menetlusalune isik teostas raiet 184 tm, ei saanud ega pidanud ta aru saama, et raie ei vasta metsateatises toodud mahtudele. Kuna menetlusalune isik raiet teostades ei teadnud, et tema tegu vastab süüteokoosseisule, on tegemist keelueksimusega ning sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Ettevaatamatusdelikti puhul tuleb kontrollida hoolsuskohustust, mida menetlusalune isik rikkunud ei ole. Mitte ühestki õigusaktist ega lepingust ei tulene menetlusalusele isikule kohustust enne raie tegemist üle kontrollida raiealade piire. Menetlusalusel isikul on õigus tugineda tööjaotus –ja usalduspõhimõttele ning eeldada, et maha märgitud piiride järgi teostatav raie on õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteotunnused ning menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 2
(15)Alternatiivselt palub menetlusalune isik väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Menetlusalune isik sai teo toime panna üksnes ettevaatamatusest oma tööülesannete täitmise käigus varem teise töötaja poolt maha märgitud raiealade alusel, usaldades tööjaotuspõhimõtte järgi nende õigsust. Raiega ei tekitatud keskkonnale kahju. Menetlusalune isik ei saanud raiemahtude pealt kasu, kuna tema töötasu suurus raiemahust ei sõltu. Väärteomenetluse lõpetamata jätmise korral palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas, mõistes karistuseks mitte rohkem kui 200 eurot. Suurem karistus ei ole põhjendatud arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid ja teo asjaolusid. Menetlusaluse isiku töötasu on 300 eurot (brutos) kuus, millele lisandub boonustasu. Menetlusalusel isikul on ülalpidamisel üks alaealine laps. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS 30 lg 1 p 1 alusel. On tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud
§ 68
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KKI 20. ja 25.04.2018 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollid tõendavad menetlusaluse isiku poolt toimepandud ebaseaduslikku raiet. Mõõdetud raiutud puude kändude lõiketasapinnad ja nende värvus on sarnane. Kändude siledad lõiketasapinnad viitavad raie teostamisele metsalangetusmasinaga ja lõiketasapindade sarnane helekollakas värvus samale raieajale. Mõõtmisel eraldati kahjustatud ja kahjustusega kännud. Mõõtmata jäeti sammaldunud, pehkinud ja tumenenud lõiketasapinnaga kännud. Üheaegselt teostatud raiele viitab samuti sarnane raielankide koristamise viis ja raidmete olukord langil. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud F.P majanduslikku seisu ja kohustusi, keskkonnakahjude puudumist. Asjaolu, et F.P pani teo toime tööülesandeid täites, ei vähenda tema süüd. Ametijuhendis on ta kinnitanud, et ta on kohustatud täitma tööülesandeid täpselt ning ta on teadlik vastutusest ebaseadusliku raie eest. Ebaseaduslikku raiet tehti looduskaitsealal ning raiemaht on ligi 2/3 raie kogumahust. F.P on teo toime pannud otsese tahtlusega. F.P-le mõistetud karistus on kooskõlas tema süü suurusega ning puudub alus karistust vähendada. Menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega, teostades ebaseaduslikku raiet looduskaitsealal. Seega on menetlusaluse isiku süü suur ning asjas on olemas avalik menetlushuvi, mistõttu ei saa menetlust lõpetada ka VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. 3
(15)F.P-le on koostatud väärteoprotokoll ( tl 4-5) väärteoasjas nr 940018000502 selles, et ta detsembris 2017 Võru maakonnas Antsla vallas Jõepera külas Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndis S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega XX eraldistel 29, 30, 32 ja 35 ning S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega X eraldisel 26 teostas OÜ V. harvesteri operaatorina sanitaarraieid lubatud 67 tm asemel mahus 184 tm. OÜ V. esitas Keskkonnaametile raiumiseks 30.12.2016 metsateatise nr 2758001801, kavandades katastriüksuse XX eraldistel 29, 30, 32 ja 35 teostada sanitaarraieid kokku mahus 59 tm ja 12.09.2017 metsateatise nr 50000002655, kavandades katastriüksuse X eraldisel 26 teostada sanitaarraiet mahus 8 tm. Kavandatud 67 tm asemel tehti S. kinnistutel sanitaarraieid kokku 184 tm. Seega teostas F.P ebaseaduslikku raiet kokku mahus 117 tm. Selle teoga eiras F.P
§ 68lg-t 1.
Asjas ei ole vaidlust selles, et F.P detsembris 2017 Võru maakonnas Antsla vallas Jõepera külas Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndis S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega XX eraldistel 29, 30, 32 ja 35 ning S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega X eraldisel 26 teostas OÜ V. harvesteri operaatorina sanitaarraieid. Et väärteoprotokollis märgitud kohas on metsaraiet tehtud, tõendavad sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega (KKI toimik tl 4-14) ja tunnistaja L.P. ütlused. Sündmuskoha vaatluse protokollist koos lisadega nähtuvalt on KKI ametnikud ( sh L.P.) 20. ja 25.04.2018 vaadelnud sündmuskohana Võru maakonnas Antsla vallas Jõepera külas Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndis S. kinnistut (registriosa nr XXX ) katastritunnusega XX ja S. kinnistut (registriosa nr XXX ) katastritunnusega X . Sündmuskoha vaatluse protokollis ja selle lisades kajastatu ( fikseeritud on arvukalt kände, maas on raiejäätmed) ei jäta kahtlust selles, et vaadeldaval maa-alal oli mingil ajal enne vaatluse toimumist tehtud metsaraiet. Tunnistaja L.P. ütluste kohaselt ( tl 35-27) käis ta 2018 aprillis sündmuskoha vaatlust tegemas S. kinnistutel, kus oli tehtud metsaraiet. Kinnistusraamatu registriosa numbri XXX väljatrükk (tl 22-23) tõendab, et kinnistu asukohaga S. , Jõepera küla, Antsla vald, Võru maakond katastritunnusega XX kuulub OÜ-le V. (registrikood X.X. ). Kinnistusraamatu registriosa numbri XXX väljatrükk (tl 20-21) tõendab, et kinnistu asukohaga S. , Jõepera küla, Antsla vald, Võru maakond katastritunnusega X kuulub OÜ-le V. (registrikood X.X. ). Et mõlema kinnistu puhul on tegemist Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndisse kuuluva kinnistuga, tõendab Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 149 „Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri“ juurde kuuluv ala kaart (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1329/5541/13295544.jpg# ). Kuna internetis olev kaardimaterjal on igaühele ligipääsetav ja andmed mistahes objekti kohta kontrollitavad, ka võib teavet pidada usaldusväärseks, peab kohus võimalikuks tugineda viidatud teabele VTMS § 2 ja KrMS § 60 lg 3 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.04.2012 otsuses asjas 3-11-28-12 (punktis 8.2) on selgitatud, et üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel üldjuhul olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ning usaldusväärsetest allikatest raskusteta ja eriteadmisi kasutamata kindlat teavet saada. Mingi asjaolu üldtuntuks tunnistamiseks ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid see väide peab olema kontrollitav. Et väärteoprotokollis märgitud kinnistute eraldistel kavandas nende omanik OÜ V. aastatel 2017-2018 sanitaarraiet, mis ka toimus, tõendavad ka tunnistajate K.V. ja P.T. ütlused, menetlusaluse isiku ütlused, samuti metsaressursi arvestuse riikliku registri väljavõtted. Väljavõttest metsaressursi arvestuse riiklikust registrist (KKI tl 51) nähtub, et 30.12.2016 esitati metsateatis nr 2758001801 S. kinnistul (kinnistu nr X. ) katastritunnusega nr XX 4
(15)sanitaarraiete tegemiseks järgmiselt: eraldisel 29 10 tm, eraldisel 30 5 tm, eraldisel 32 30 tm, eraldisel 33 3 tm, eraldisel 35 14 tm. Metsateatis on registreeritud 19.01.2017.
§ 41
lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Seega antud raie oli lubatud ajavahemikul 19.01.2017 kuni 18.01.
- Kuigi metsateatis on esitatud kinnistu registriosa numbriga nr X. kohta, kattub katastritunnus kinnistuga, mille registriosa number on käesoleval ajal XXX . Viimati nimetatud kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt on tegemist kinnistust registriosa numbriga X. 2016 kevadel osa eraldamisel tekkinud uue kinnistuga. Seega saab asuda seisukohale, et metsateatis nr 2758001801 on esitatud käesolevasse asjasse puutuva S. kinnistu kohta. Väljavõttest metsaressursi arvestuse riiklikust registrist (tl 52) nähtub, et 12.09.2017 on esitatud metsateatis nr 50000002657 S. kinnistul (kinnistu nr XXX ) katastritunnusega nr X sanitaarraie tegemiseks eraldisel 26 8 tm. Metsateatis on registreeritud 15.09.2017 ja raie seega lubatud ajavahemikul 15.09.2017 kuni 14.09.
- Tunnistaja K.V. ütluste kohaselt ( tl 37-38) esitas ta S. kinnistutel toimuma pidanud raiete kohta metsateatised Keskkonnaametile. Tunnistaja P.T. ütluste kohaselt ( tl 38 pöördel-40) märkis tema S. kinnistutel raiealad, koostas F.P-le raieinfo, mille alusel viimane läks tööle. Tööd olid lõppenud 24.12.
- Asjaolu, et tööandja korraldusel teostas ta harvesteri operaatorina S. kinnistutel 2017 detsembris metsaraiet, kinnitas kohtuistungil ka menetlusalune isik ise ( tl 40-41). Vaidlus on aga asjaolu üle, millises mahus F.P raiet teostas. Kaitsja arvates ei tõenda KKI
- ja 25.04.2018 sündmuskoha vaatlusprotokollid, et just menetlusalune isik raius detsembris 2017 184 tm. On võimalik, et pärast tema poolt raie tegemist detsembris 2017 ja enne sündmuskoha vaatlust teostas raiet vahepeal veel ka keegi kolmas isik. Ka rõhutas kaitsja kohtuistungil asjaolu, et raieid vaidlusalustel kinnistutel oli teostatud varemgi, mistõttu ei saa välistada, et sündmuskoha vaatluse käigus loeti ka varasemate raiete kändusid. Kaitsja esitatud väljavõtted metsaressursi arvestuse riiklikust registrist (tl 24-26) tõendavad, et metsaraiet vaidlusalustel kinnistutel on planeeritud varemgi. 17.07.2012 esitatud metsateatise nr 2320001701 kohaselt on S. kinnistul (kinnistu nr Y. ) katastritunnusega nr X ( milline on kattuv käesoleval ajal kinnistuga nr XXX ) eraldisel 26 planeeritud valikraie 25 tm, metsateatis registreeritud 7.08.2012, raie lubatud kuni 6.08.
- 17.08.2016 esitatud metsateatise nr 584070301 kohaselt on S. kinnistul (kinnistu nr XXX ) katastritunnusega nr X eraldisel 26 planeeritud sanitaarraie 8 tm, metsateatis registreeritud 26.08.2016, raie lubatud kuni 25.08.
- 6.08.2014 esitatud metsateatise nr 19068711 kohaselt on S. kinnistul (kinnistu nr X. ) katastritunnusega nr XX planeeritud eraldisel 29 harvendusraie 35 tm, eraldisel 30 sanitaarraie 3 tm ja eraldisel 35 sanitaarraie 1 tm, metsateatis registreeritud 7.08.2014, raie lubatud kuni 6.08.
- 17.07.2012 esitatud metsateatise nr 2321001701 kohaselt on S. kinnistul (kinnistu nr X. ) katastritunnusega nr XX planeeritud eraldisel 32 sanitaarraie 24 tm ja eraldisel 35 veerraie 13 tm, metsateatis registreeritud 7.08.2012, raie lubatud kuni 6.08.
- Et enne 2017 detsembrit oli S. kinnistutel metsaraiet tehtud, kinnitas kohtuistungil ka menetlusalune isik. Ka tunnistaja L.P. ütlustest tuleneb, et sündmuskohal oli ka kunagi varem metsaraiet tehtud. Tunnistaja kinnitusel oli sündmuskohal vanu kände. Ent vaatamata asjaolule, et S. kinnistutel oli ka varem metsaraiet tehtud, leiab kohus, et vaidlusaluse raie maht on siiski usaldusväärselt tõendatud. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on langi piiritlemisel looduses kasutatud tahvelarvutis kuvatud eraldise piiri, puistu looduslikku piiri ning raielangil tuvastatud punase- 5
(15)kollase triibulisi V. kirjaga märkelinte. Eraldise piir tähistati punase märkelindiga. Piiritletud langil mõõdeti 3-meetriste mõõdulintidega puuliikide kaupa kõigi raiutud puude kändude läbimõõdud ning mõõtmisel jälgiti kändude kahjustatust. Mõõtmistulemused kanti kändude lugemislehele, eraldades veergudes kahjustamata kännud ja kahjustusega kännud. Mõõdetud kännud märgistati punase aerosoolvärviga. Vaatluse käigus kanti metsalugemislehtedele eraldiste kaupa mõõdetud raiutud puude kändude läbimõõdud puuliigiti, eraldades kahjustamata ja kahjustusega kännud. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt eraldisel 30 mõõdeti 60 raiutud puu kändu (millest kahjustuseta kände 42 tk ja kahjustusega kände 18 tk). Eraldisel 29 mõõdeti 291 raiutud puu kändu (millest kahjustuseta kände 290 tk ja kahjustusega kände 1 tk). Eraldisel 35 mõõdeti 106 raiutud puu kändu (millest kahjustuseta kände 83 tk ja kahjustusega kände 23 tk). Eraldisel 32 mõõdeti 148 raiutud puu kändu (millest kahjustuseta kände 124 tk ja kahjustusega kände 24 tk). Eraldisel 26 mõõdeti 98 raiutud puu kändu (kahjustuseta kände 81 tk, kahjustusega kände 17 tk). Mõõdetud kändude lõiketasapinnad on siledad, helekollased. Lankidel raiutud metsamaterjali näha ei ole. Näha on sammaldunud ja pehkinud ning üksikuid pealt tumenenud lõiketasapinnaga raiutud puude kände. Raidmed on lankidel laialilaotatult. Okaspuuraidmete okste küljes on rohelised okkad, lehtpuuraidmete oksad on raagus. Mõõtmist teostati KKI erialaselt pädevate mõõtjate poolt. Mõõtmisel lähtuti KKI peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/69 kinnitatud mõõtemetoodika lisast nr 1 „Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel“ ja keskkonnaministri 9.06.2010 käskkirjaga nr 821 kinnitatud „metsa hindamise metoodilisest juhendist“. Protokolli on kantud ka vaatluse käigus kasutatud tehnikavahendid: eraldiste asukohtade määramiseks ja raiealade piiritlemiseks integreeritud GPS seadme ja Metsaressursi Arvestuse Riikliku Registri tarkvaraga (Metsaregister) varustatud tahvelarvuti Panasonic FZG1 Toughpad, pildistamiseks telefon Sony Xperia M5, kändude mõõtmiseks 3 m mõõdulindid Topex Shiftlock ID nr Võ-9 nr CE-M17 (0126, 0158) ja ID nr Võ-6 nr CE-M16 (0126, 0158). Et sündmuskoha vaatlust protokolli kantud viisil ka tegelikult teostati, kinnitas kohtuistungil tunnistaja L.P. , kelle ütluste kohaselt kasutati eraldiste kindlaksmääramisel nii kaarti, vaadati loodust kui OÜ V. enda märkelinte. Mõõdeti ainult viimase raie kännud, mis olid pealt heledad ja siledad. Loetud kännud märgistati värviga. Tumedaid, sammaldunud ja pehkinud kände ei mõõdetud. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatluse protokolli kantu ja tunnistaja L.P. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Nii nähtub protokollist ja tunnistaja L.P. ütlustest, et eraldiste piirid määrati looduses kindlaks nii kaardimaterjali, looduses märgatavate erisuste kui ka veel alles olevate OÜ V. kirjaga märkelintide abil. Seega puudub alus arvata, et kände loeti valedelt eraldistelt. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub ja tunnistaja L.P. ka kohtuistungil kinnitas, et kändude lugemisel pöörati tähelepanu eri vanusega kändude eristamisele ja erilist tähelepanu on pöörati raiutud puude lõikepindadele. Sammaldunud, pehkinud ja tumenenud lõikepinnaga kände ei loetud. Tunnistaja K.V., P.T. ja menetlusalune isik kohtuistungil kinnitasid, et nemad erinevatel aegadel lõigatud puude kändudel vahet teha ei oska. Asjaolu, et OÜ V. töötajad ei oska erinevatel aegadel lõigatud puude kändudel vahet, ei anna alust kahelda Keskkonnainspektsiooni ametnike vastavates oskustes. Tunnistaja L.P. kinnitusel on tal metsamajandusalane haridus ja pikk praktika. Seega võib eeldada, et tunnistaja L.P. l on vajalikud oskused vanuse järgi kändude eristamiseks. Kaitsja esitatud väljavõtted metsaressursi arvestuse riiklikust registrist viitavad raietele, millest enamik on tehtud aastaid tagasi ( aastatel 2012 kuni 2015). Mitme aasta vanused kännud on mõne kuu vanustest kändudest kohtu arvates silmnähtavalt eristatavad isegi eriteadmisi 6
(15)omamata. Sellised kännud võivad olla sammaldunud, pehkinud või pealt tumenenud. Sellised kände ei ole sündmuskoha vaatluse käigus loetud. 17.08.2016 esitatud metsateatis nr 584070301 eraldise 26 kohta käsitleb värskemat raiet (metsateatise registreerimise ajast tulenevalt oli raie lubatud kuni 25.08.2017). Kas ja millal tegelikult seda raiet tehti, kohtuistungil ülekuulatud OÜ-ga V. seotud tunnistajatest keegi öelda ei osanud. Isegi kui eeldada, et selle metsateatise alusel OÜ V. teostas oma kinnistul metsaraiet veel metsateatise kehtivusaja lõpus ( s.o hiljemalt 2017 suve lõpus), olnuks sündmuskoha vaatluse käigus ka seda raiet 2017 detsembris ( s.o talvel) toimunud raiest võimalik eristada, kuna ühel juhul on raie tehtud kasvuperioodil ja teisel juhul mitte. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt on kõik loetud kännud olnud ühte värvi, raidmed sarnased. Tunnistaja L.P. ütluste kohaselt olid kõik raiejäätmed paigutatud ühte moodi ja oli näha, et tegemist on üheaegse talvisel ajal tehtud raiega. Okaspuudel olid okkad veel küljes ja lehtpuudel ei olnud lehti küljes. Ka kohus leiab, et isegi kui eeldada, et mingi raie toimus veel 2017 suve lõpuks, pidanuks sündmuskohal maas olema kuivanud lehtede või okastega oksi. Sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotodeltki nähtub, et maas on olnud roheliste okastega okaspuude oksad ja raagus lehtpuude oksad. Ka raidmete seisukord viitab asjaolule, et raie on tehtud talvel ja ilmselt üsna hiljuti. Väide, et peale vaidlusalust raiet võis vaidlusalusel kinnistul raiet teha veel keegi muu isik, on liialt oletuslik. S. kinnistud on V. OÜ omand. Seega võib eeldada, keegi OÜ-ga V. seotud isikutest midagi sellisest täiendavast raiest teab. Kohtuistungil ülekuulatud OÜ-ga V. seotud tunnistajatest keegi sellise raie tegemisest midagi ei teadnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kändude lõikepindade sarnasus, sarnane raielankide koristamise viis ja raidmete olukord võimaldab järeldada, et sündmuskoha vaatluse käigus kindlaks tehtud raie on 2017 detsembris menetlusaluse isiku poolt teostatu. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et temal vaidlusalustel eraldustel toimunud raie mahust tegelikult ülevaade puudub. Menetlusaluse isiku kinnitusel ta mingitest mahtudest töö tegemisel üldse ei juhindunud, vaid üksnes metsas avanenud olukorrast. Ka ei näidatud talle raiutud metsamaterjali kogust eraldiste kaupa metsalangetusmasina arvuti, mis arvestas kokku kogu kinnistult raiutud puidu koguse. Kuna menetlusaluse isiku väitel tal vaidlusalustel eraldistel toimunud raie mahust tegelikult ülevaade puudub, ei lükka ka tema ütlused ümber KKI poolt kindlaks tehtud raie mahtu. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitusel on raiemaht kindlaks tehtud raiutud puude kändude läbimõõtute, maaüksuste takseerkirjelduste alusel programmi „Kahjud“ abil. Sellised arvestused ja takseerkirjeldused on kohtule tõenditena ka esitatud (KKI tl-d 15-24, 53-57). Sortimentatsiooni arvestustest nähtuvalt on raiemahtude arvutamisel kasutatud sündmuskoha vaatluse käigus loetud kändude diameetreid. Puidu mahu kindlaksmääramine lisaks puu diameetrile eeldab ka puude kõrguse arvesse võtmist. Kaevatava otsuse kohaselt puude kõrguse saamiseks kasutati mudelpuudena takseerkirjelduses toodud puuliikide keskmisi parameetreid. Et takseerkirjelduse andmeid puude kõrguse kohta mudelpuuna kasutati, kinnitas kohtuistungil tunnistaja L.P. . Tõepoolest sisaldavad takseerkirjeldused andmeid puude rinde ja kõrguste kohta ( tähis H all). Kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja arvestuste õigsuses kahelda. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on kasutanud raiemahu kindlakstegemisel nii sündmuskohal vahetult mõõdetud kändude andmeid kui takseerkirjeldustes olevaid andmeid puude kõrguse kohta, teeb kohtuvälise menetleja arvestused usaldusväärseks. Takseerkirjeldustes märgitud metsa inventeerimise ajast 13.12.2009 tuleneb, et need on koostatud kaheksa aastat enne vaidlusalust 7
(15)raiet. Seega on eluliselt usutav, et vaidlusaluse raie ajaks võis puude kõrgus tegelikult olla suuremgi, kui kohtuväline menetleja oma arvestustes on aluseks võtnud. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on käesoleval juhul kasutanud puude kõrguse määramisel kaheksa aastat vanu andmeid, ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, vaid pigem kergendab seda, sest raiemaht tuleb nii väiksem. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes kändude lugemislehtede (KKI tl 10-12), sortimentatsiooni arvestuslehtede (KKI tl 15-24) ja takseerkirjeldustega kogumis tõendavad, et eraldisel 29 on raiutud kokku 41,8 tm (terved 41,7 tm, kahjustatud 0,1 tm), eraldisel 30 on raiutud kokku 18,1 tm (terved 14,7 tm, kahjustatud 3,4) eraldisel 32 on raiutud kokku 49,3 tm (terved 41,3 tm, kahjustatud 8,0 tm), eraldisel 35 on raiutud kokku 38,3 tm (terved 27,9 tm, kahjustatud 10,4 tm), eraldisel 26 on raiutud kokku 36,5 tm (terved 28,9 tm, kahjustatud 7,6 tm). Kõikidel eraldistel kokku on raiutud 184 tm. Nagu kohus eespool tuvastas, esitas kinnistu omanik OÜ V. vaidlusalustel eraldistel sanitaarraie tegemiseks metsateatisi mahus kokku 67 tm ( sh 30.12.2016 metsateatise nr 2758001801 kohaselt eraldistel 29, 30, 32 ja 35 mahus 59 tm ja 12.09.2017 metsateatise nr 50000002655 kohaselt eraldisel 26 mahus 8 tm. Seega on tegelikult raiutud metsamaterjali maht metsateatistes märgitutest tunduvalt suurem, ületades metsateatiste kohaselt kavandatud mahtu 117 tm võrra.
§ 41
lg 1 p 1 kohaselt metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie.
§ 41
lg 7 järgi Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.
§ 41
lg 8-1 sätestab, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris.
§ 41
lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Eeltoodust tuleneb, et raiet (välja arvatud valgustusraie) võib metsas teha Keskkonnaametis registreeritud metsateatise alusel.
§ 41
lg 14 kohaselt võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Käesoleval juhul on OÜ-le V. kuuluvatel S. kinnistutel ainuüksi vaidlusalustel eraldistel toimunud raie maht olnud tundvalt suurem kui 20 tm. Nagu nähtub kinnistute kohta esitatud metsateatiste sisust ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustest, toimus raie mitte ainult käesolevas asjas vaatluse all olevatel eraldistel, vaid ka teistel eraldistel. Seega ilmselgelt ei kohaldu käeoleval juhul
§-s 41 lg 14 sätestatu. Keskkonnaministri 11.08.2017 määrusega nr 28 on kinnitatud „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ja tähtajad“ (edaspidi Kord). Korra § 1 lg 1 kohaselt metsateatisel esitatakse muuhulgas andmed kavandatava raieliigi ( p 4) ja hinnangulise raiemahu ( p 5) kohta. Nagu kohus juba eespool tuvastas, esitas metsateatised Keskkonnametile OÜ V. metsaülem K.V.. Tunnistaja K.V. kinnitusel kasutas ta raiemahu kindlaksmääramisel takseerandmeid. Kas ise kohapeal käis, seda ei mäleta. Tunnistaja P.T. kinnitusel oli S. kinnistutel palju vigastatud puid, nii tuulemurdu ja kuivanuid puid ja F.P võis raiet teha oma äranägemise järgi, millist puud maha võtta. Ka menetlusaluse isiku kinnitusel oli metsas palju tormikahjustusega puid ja ta tegi raiet vastavalt metsa seisukorrale. Kuna menetlusalune isik tema enda ja tunnistaja P.T. väitel tegi sanitaarraiet vastavalt metsa tegelikult olukorrale, 8
(15)järeldub sellest asjaolu, et K.V. esitatud metsateatistes märgitud sanitaarraie maht ei vastanud ilmselgelt tegelikule olukorrale. Kavandatava metsaraie puhul pole tulevast raiemahtu ilmselgelt tihumeetri täpsusega võimalik kindlaks määrata. Seega saabki metsaomanik metsateatises märkida hinnangulise raiemahu. Metsateatistes märgitud ja tegelik raiemaht ei erine käesoleval juhul üksnes mõne tihumeetri võrra, vaid need erinevad suures ulatuses ( eraldisel 29 31,8 tm võrra, eraldisel 30 13,1 tm võrra, eraldisel 32 19,3 tm võrra, eraldisel 35 24,3 tm võrra, eraldisel 26 28,5 tm võrra – eraldisi kokku võttes 117 tm võrra). Sedavõrd suurt erinevust ei saa vabandada menetlusaluse isiku enda ning tunnistajate K.V. ja P.T. kohtuistungil korduvalt rõhutatud asjaoluga, et metsateatistes oli üksnes hinnanguline raiemaht. Asjaolu, et Keskkonnainspektsioon teatud vahet metsateatises märgitud ja tegeliku sanitaarraie raiemahu vahel aktsepteerib, kinnitas kohtuistungil tunnistaja L.P. , kelle ütluste kohaselt 10-15 %-lise erinevuse puhul menetlust ei alustata, kui on haiged puud välja võetud. Kohus leiab, et Korra § 1 lg 1 p 5 sõnastusest ei saa järeldada, et metsateatises märgitud raiemaht sanitaarraie puhul üldse mingit tähtsust ei oma.
§ 31
lg 3 kohaselt sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 on kinnitatud „Metsa majandamise eeskiri “ (edaspidi Eeskiri). Eeskirja §-s 7 ongi loetelu puudest, milliseid võib sanitaarraie korras raiuda: surnud puud; väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puud; puud, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; tüvekahjuritest asustatud puud; puud, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puud; puud, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; kuused, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puud, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust; tormiheide, tormimurd ja tormi vaalitud puud ning lumemurd ja lume vaalitud puud; oma ülesande täitnud seemnepuid, mis ei ole säilikpuud. Seemnepuude ülesanne loetakse täidetuks, kui raiesmik on uuenenud; teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja ette heitnud asjaolu, et S. kinnistutel sanitaarraie tegemisel poleks kinni peetud
§ 31lg 3 ja Eeskirja § 7 nõuetest.
Kohtuvälise menetleja esindaja väitel ei olnud neil raie avastamisel enam tagantjärgi võimalik kindlaks teha, kas raiuti ainult sanitaarraieks lubatud puid või mitte. Sellise seisukohaga tuleb nõustuda. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja P.T. ütlused ( mille kohaselt metsas oligi palju sanitaarraie puid) pole asjas millegagi ümber lükatud. Metsateatistes märgitud raiemahu ületamine tõi kaasa olukorra, kus Keskkonnaamet ei saanud sellises mahus sanitaarraie lubatavust enne raie toimumist kontrollida nagu näeb ette
§ 41lg 7.
Sisuliselt on vaidlusalustel eraldistel 30.12.2016 metsateatises nr 2758001801 ja 12.09.2017 metsateatises nr 50000002655 märgitud raiemahtu ületav sanitaarraie ( 117 tm ulatuses) toimunud ilma igasuguse eelneva Keskkonnaameti kontrollita. Metsateatise esitamist reguleeriv
§ 41paikneb metsaseaduse metsakaitset reguleerivas jaos.
Seega teenib metsateatise esitamise kohustus metsakaitse eesmärki. OÜ-ga V. seotud isikute ütlused asjaolu osas, kes antud juhul raie mahust kinnipidamise eest vastutab, on vastuolulised. 9
(15)Tunnistaja K.V. kinnitusel sisestas ta andmed tööplaani ja edasi tegeles raie korraldamisega metsameister P.T. Raie nõuetest kinnipidamise eest vastutab raie teostaja. Tunnistaja P.T. ütluste kohaselt on tema tööülesandeks raiealade märkimine ja raieinfo koostamine, mida tegi ka S. kinnistutel. F.P sai P.T. raieinfo, mille alusel viimane läks tööle. Raieinfoks on kaart, kus on märgitud eraldised, põhilised väljaveo teed, laoplatsi asukoht. Sanitaarraie maht oli P.T. teada. Kas ta selle info F.P-le edastas, seda P.T. ei mäleta. Kui ei edastanud, oli F.P endal võimalus seda vaadata. F.P pidi lähtuma metsateatisel märgitud raiemahust, kuid kuna see hinnanguline, võis F.P teostada raiet oma äranägemise järgi. P.T. käis tööde ajal kohal ühe korra ja ühe korra peale tööde lõppu. P.T. vaatas väljaveoteid ja laoplatsi. Metsa sisse ei läinud, kuna usaldas F.P ja ei näinud vajadust. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sai ta S. kinnistutel raie tegemiseks tööülesande meili teel. Tööülesanne oli vastavalt metsateatistele raiet teostada. Metsateatisi ta tavaliselt ei saa, vaid saab metsameistri koostatud kaardi. Töö tegemisel on silme ees kaart, mitte mahud. Mahtusid on võimalik näha, kuid F.P neid ei vaadanud. Metsateatiseni jõudmiseks peab programmis pikalt liikuma. F.P mahtudele tähelepanu ei pööranud, kuna need on hinnangulised. Ta teostas raiet vastavalt metsa seisukorrale ja enda loogikale. On seda tööd teinud pikka aega ja teab oma kogemustest, millist puud sanitaarraie korral tuleb maha võtta. Mis tähendus on metsateatises märgitud mahul, F.P enne käesolevat asja ei teadnudki. Mahtude eest vastutab OÜ-s V. K.V.. F.P eeldas, et metsateatis on koostatud vastavalt metsa olukorrale. Seega tunnistaja K.V. kinnitusel vastutab raie eest selle teostaja – seega käesoleval juhul F.P . Menetlusaluse isiku ja tunnistaja P.T. ütlustelt tulenevalt võis menetlusalune isik metsas tööd teha vastavalt oma äranägemisele. Kohtuvälise menetluse käigus on tõendeid kogutud ka asjasse puutuvate OÜ-ga V. seotud isikute (menetlusaluse isik, K.V., P.T. ) ametikohtade ja nende tööülesannete kohta. 23.07.2012 sõlmitud töölepingu nr 46/2012 (KKI tl 33-36) kohaselt asus K.V. tööle Põhja piirkonna ostujuhi ametikohale. Samas kinnitas tunnistaja K.V. kohtuistungil, et töötab metsaülemana. 23.07.2012 on V. OÜ koostanud K.V. le nii ostujuhi ametijuhendi ( KKI tl 3738) kui metsaülema ametijuhendi (KKI tl 39-40). Metsaülema ametijuhendi kohaselt on metsaülema kohustused muu hulgas raiete planeerimine, ettevalmistamine ja korraldamine, metsateatise koostamine ja esitamine (punkt 2.1.4). Töötaja on kohustatud täpselt täitma talle antud tööülesandeid, sh järgima ülestöötamisel langi piire, raieviisi jms tingimusi (punkt 2.2.). Muuhulgas on ametijuhendile alla kirjutanud K.V. kinnitanud, et on teadlik vastutusest ebaseadusliku raie eest (punkt 4.5). 4.08.2014 sõlmitud töölepingu nr 62/2014 (KKI tl 46-48) kohaselt asus P.T. tööle metsameistri ametikohale. Töötaja tööülesannete ja pädevuse üksikasjalik kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis. Ametijuhendi (KKI tl 49-50) järgi on metsameistri põhiülesanne muu hulgas raiete korraldamine (punkt 3.1.), s.h raiealade sissemärkimine, raiutava metsamaterjali sortimentatsiooni koostamine ja jooksev kontroll. Metsameistri kvalifikatsiooninõudena (ametijuhendi osa II) on muuhulgas märgitud nõue tunda Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi, määrusi ja teisi normdokumente, millised on vajalikud töö teostamiseks. 8.01.2013 töölepingu nr 52/2013 (KKI tl 41-43) kohaselt asus F.P tööle metsatehnika operaatori ametikohale. Töötaja tööülesannete ja pädevuse üksikasjalik kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis. Ametijuhendi (KKI tl 44-45) järgi on metsatehnika operaatori põhitööülesanneteks muu hulgas lageraie, aegjärkne raie, harvendusraie ja sanitaarraie ülestöötamine ja kokku vedamine (punkt 2.1.). Töötaja on kohustatud täpselt täitma talle antud tööülesandeid, sh järgima ülestöötamisel langi piire, raieviisi jms tingimusi (punkt 4.2), tundma 10
(15)ja täitma tööks vajalikke õigusakte (p 4.5). Muuhulgas on ametijuhendile alla kirjutanud F.P kinnitanud, et on teadlik vastutusest ebaseadusliku raie eest (punkt 5.5). Hinnates kogumis menetlusaluse isiku ja tunnistaja K.V. ja P.T. ametijuhendeid võib nentida, et neil kõigil lasub ( tõsi küll üldsõnaline) kohustus oma tööülesannete täitmisel tunda tööks vajalikke õigusnorme ja neist kinni pidada. Et metsaraie toimub Keskkonnaametile esitatavate metsateatiste alusel ja viimases sisaldub ka hinnanguline raiemaht, ei saanud kellelegi neist seega olla teadmata. Tunnistaja P.T. ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli menetlusalusel isikul võimalik metsateatiste sisuga tutvuda arvuti vahendusel. Menetlusalune isik tema enda väitel sanitaarraiet tehes metsateatistega üldse ei tutvunud ja raiemahtudele üldse tähelepanu ei pööranud. Selline käitumine ei ole kooskõlas menetlusaluse isiku ametijuhendi p-ga 4.5. Tunnistaja K.V. ütluste kohaselt ei ole OÜ-s V. reguleeritud, kuidas peab harvesteri juht toimima ( kelle teatama vms), kui raiemaht täitub. K.V. ütlustest metsateatiste esitamise asjaolude kohta saab ka järeldada, et K.V. metsa tegeliku seisukorraga üldse kursis ei olnud ei enne raiet ega pärast raiet. Tunnistaja P.T. ütluste kohaselt piirdus tema tööde üle vaatamine laoplatside ja väljaveoteede vaatamisega. Seega ka P.T. sanitaarraie vastavust metsateatistes toodule tegelikult ei kontrollinud. Nagu kohus eespool tuvastas, menetlusalune isik ise metsateatistega üldse ei tutvunud ja raiemahtudele üldse tähelepanu ei pööranud. Kõigi käesolevas menetluses asjassepuutuvate OÜ-ga V. seotud isikute tegevus viitab nende hoolimatule suhtumisele metsaõigusnormide täitmisse. F.P on küll lubatud mahtu ületava sanitaarraie vahetu tegija, kuid tema tegevust on ilmselgelt soodustanud puudujäägid üldises töö korraldamises OÜ-s V. ( metsaülem ei tea midagi metsa tegelikust seisundist, metsameister ei käi raiet üle vaatamas, reguleerimata on tegevus raiemahtude täitumisel). Puudujäägid menetlusaluse isiku tööandja üldises töö korraldamises ei välista aga iseenesest menetlusaluse isiku enda vastutust ebaseadusliku raie tegemise eest, sest tema ametijuhendist tulenevalt oli tal ka endal kohustus tunda tööks vajalikke õigusnorme ja neist kinni pidada.
§ 68
lg 1 kohaselt on ette nähtud vastutus metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest. Kohus on seisukohal, millega nõustusid kohtuistungil ka pooled, et
§ 68lg 1 dispositsioon on blanketne.
Antud paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Blanketse süüteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.09.2006 otsus asjas 3-1-1-69-06, p 7). Käesoleval juhul seisneb F.P teo ebaseaduslikkus väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse kohaselt selles, et ta harvesteri operaatorina tegi detsembris 2017 S. kinnistutel sanitaarraieid lubatud 67 tm asemel 184 tm. Lubatud raiemahuks on kohtuväline menetleja lugenud OÜ V. poolt Keskkonnaametile esitatud metsateatistes kavandatud raiemahtu ja seda ületavat (ilma metsateatiseta) raiemahtu on kohtuväline menetleja lugenud ebaseaduslikuks. Ühelegi seadusele või muule õigusaktile, millest sellise tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb, kohtuväline menetleja viidanud ei ole. Ilmselgelt ei saa selleks viiteks olla üksnes
§ 68lg 1, mis näeb ette vastutuse ebaseadusliku raie eest.
Seega on nii F.P-le koostatud väärteoprotokoll kui kaevatav otsus puudulik. Kohtuvälises menetluses esineva puudust (blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata jätmine) arutas kohus pooltega ka kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja esindaja nentis, et metsaseadusest otsesest ei tulene metsateatises märgitud raiemahu ületamise keeldu, kuid piirang tuleneb antud juhul sanitaarraie normidest, mis määravad kindlaks, milliseid puid võib raiuda. Kaitsja leiab, et viite puudumine blanketset 11
(15)süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele välistab käesoleval juhul üldse süüteokooseisu tuvastamise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.03.2015 otsuses asjas 3-1-1-5-15 on selgitatud ( punktis 9), et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Korduvalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumine viitamine väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 16.09.2005 otsus asjas 3-1-1-80-05 p 8; 26.06.2009 otsus asjas 3-1-1-54-09 p 8.2). Menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo kirjeldus sisaldab andmeid S. kinnistute kohta esitatud metsateatiste, neis märgitud kavandatava raiemahu kui tegeliku metsateatisteta toimunud raiemahu kohta. Kohtu arvates on üheselt arusaadav, millist tegu menetlusalusele isikule ette heidetakse ja milles selle ebaseaduslikkus seisneb – F.P teostas sanitaarraiet metsateatistes märgitust suuremas mahus s.o 117 tm ulatuses ilma Keskkonnaametis registreeritud metsateatisteta. Et raiet võib teha pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris, tuleneb
§-st 41 lg 13. Menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo kirjeldus võimaldab rääkida võimalikust
§ 41lg 13 rikkumisest.
Samas
§-s 41 lg 13 räägib metsaomaniku õigusest teha raiet pärast raie metsaregistris registreerimist. F.P ei ole käesoleval juhul metsaomanik, kuid tegutses metsaomaniku s.o OÜ V. korraldusel ja huvides. Seetõttu kohus leiab, et
§-s 41 lg 13 sätestatu laieneb ka F.P-le. Tuleb nentida, et mitte igasuguse raie puhul pole
§ 41lg 13 asjakohane.
Lageraie puhul näiteks ( juhul kui muud lageraie nõuded on täidetud) ei sõltu metsateatises märgitud mahust lõppkokkuvõttes midagi. Kohtuväline menetleja on rõhutanud asjaolu ( ja sellega nõustub ka kohus), et metsateatises märgitud raiemaht on oluline just sanitaarraie puhul, kuna sanitaarraie korras raiutavad puud peavad vastama teatud tunnustele. Nagu kohus eespool tuvastas, on sellised tunnused loetletud „Metsa majandamise eeskirja “ §-s 7 ja metsateatistes märgitud raiemahu ületamine tõi kaasa olukorra, kus Keskkonnaamet ei saanud sellises mahus sanitaarraie lubatavust enne raie toimumist kontrollida. Eeltoodu alusel kohus leiab, et F.P detsembris 2017 Võru maakonnas Antsla vallas Jõepera külas Karula rahvuspargi Jõepera piiranguvööndis S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega XX eraldistel 29, 30, 32 ja 35 ning S. kinnistul (registriosa nr XXX ) katastritunnusega X eraldisel 26 teostas OÜ V. harvesteri operaatorina sanitaarraieid metsateatiste kohaselt lubatud 67 tm asemel mahus 184 tm. F.P teostas registreerimata metsateatisteta raiet kokku mahus 117 tm, millega rikkus
§ 41lg 13. 12
(15)Metsateatistes märgitud sanitaarraie mahtude eiramine, mille tagajärjel toimus raie suures ulatuses üldse ilma metsateatisteta, on käesoleval juhul olnud menetlusaluse isiku tahtlik tegevus. Menetlusalune isik teadis, et raiete kohta esitatakse metsateatised ja need sisaldavad hinnangulist raiemahtu. F.P on ise kinnitanud, et sai tööülesande raiet teha vastavalt metsateatistele. Menetlusalusel isikul oli kohustus ja võimalus metsateatistega tutvuda, kuid ta ei teinud seda. Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et juhindubki oma töös metsa tegelikust seisundist, mitte metsateatistes märgitud mahust. Selliselt käitudes pidas F.P vähemalt võimalikuks, et võib metsateatistes märgitud mahtusid ületada ja möönis seda. Menetlusaluse isiku kinnitusel metsalangetusmasin mõõdab mahtusid, kuid antud juhul toimus see mitte eraldiste lõikes, vaid kogu kinnistu ulatuses. Samas kinnitas menetlusalune isik ka seda, et masinat saab vastavalt seadistada, mis andmeid ta näitab, kuid antud juhul ei olnud see oluline, sest tegemist oli OÜ V. enda kinnistuga. Ka selline suhtumine osutab asjaolule, et raiemahtudest mittekinnipidamine oli menetlusaluse isiku tahtlik tegevus. Kaevatavas otsuses on leitud, et F.P on süüteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna omas metsateatiste infot ja oli teadlik raiemahtudest. Kohtumenetluses kinnitas menetlusalune isik, et metsateatistega ta ei tutvunud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Menetlusaluse isiku väitel ta enne vaidlusalust väärteomenetlust ei teadnudki metsateatistes märgitud raiemahtude tähendust. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § 17 lg 3). Juhul, kui menetlusalune isik arvas teo toimepanemisel ekslikult, et metsateatistes märgitud raiemahud pole talle siduvad ja eksis seetõttu lubatud raie ulatuses, võib kõne alla tulla mitte eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (KarS § 17 lg 1), vaid eksimus teo keelatuses (KarS § 39). Taolise eksimuse olemasolul oli see kohtu arvates menetlusaluse isiku jaoks kergesti välditav ega välista seetõttu tema teo süülisust. Nagu kohus eespool tuvastas, on menetlusalusel isikul oma ametijuhendist tulenevalt kohustus tunda tööks vajalikke õigusnorme ja neist kinni pidada. Menetlusaluse isiku enda kinnitusel on tal aastatepikkune töökogemus. Sellise töökogemusega inimesele pidi olema arusaadav, et rahvuspargi piiranguvööndis ei saa sanitaarraiet teha ilma igasuguste mahupiiranguteta. Ka võib eeldada, et sellise pikka töökogemusega isik oskab isegi ilma metsalangetusmasina arvuti abita hinnata ligikaudugi raie mahtu ja teha vahet, kas raiutud on 10 või 30 tihumeetrit. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud
§ 68lg 1 järgi.
Menetlusalune isik on kohtule esitanud taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Osundatud sätte kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nõustudes kohtuvälise menetleja esindajaga kohus leiab, et eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei ole täidetud. Ka kohtu arvates ei saa F.P süüd pidada sedavõrd väikseks, et menetlust lõpetada. F.P süüd suurendab ebaseadusliku raie suur maht (kaks kolmandikku kogu raiemahust). Peale selle toimus raie Karula rahvuspargis. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et menetlusaluse isik pani süüteo toime tahtlikult. Menetlusaluse isiku süüd vähendab kindlasti asjaolu, et tema teoga ei kaasnenud keskkonnakahju. Ka vähendab menetlusaluse isiku süüd tema isik. Karistusregistri teatisest 13
(15)(KKI tl 58) nähtuvalt ei ole F.P varasemalt kriminaalkorras ega väärteomenetluse korras karistatud. Seega on F.P seni elanud õiguskuulekalt. Asjaolu, et menetlusalune isik ei saanud ise varalist kasu, võib samuti arvestada süüd vähendatava asjaoluna. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks süüd vähendava asjaoluna arvestada asjaolu, et F.P pani süüteo toime tööülesandeid täites. Ametijuhendist tulenevalt on menetlusalusel isikul just kohustus tunda tööks vajalikke õigusnorme ja neist kinni pidada. Kaaludes süüd suurendavaid ja vähendavaid asjaolusid kohus leiab, et süü suurus ei võimalda siiski väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Ebaseadusliku raie suurt mahtu ja kohta (rahvuspark) arvestades ei saa ka asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub. Tunnistaja L.P. ütluste kohaselt ajendas Keskkonnainspektsiooni vaidlusaluse raie asjaolusid kontrollima just kohaliku kogukonna pöördumine. Ka kohaliku kogukonna häiritus vaidlusalusest raiest annab tunnistust ilmselge avaliku huvi olemasolust. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 68lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
Kaevatava otsusega on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest (151 trahviühikut) suuremas ulatuses. Väärteomenetluse lõpetamise aluste puudumisel on menetlusalune isik tema palunud temale mõistetud karistust vähendada, arvestades väikest süüd ja menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Nagu kohus eespool leidis, ei saa menetlusaluse isiku süüd lugeda väikseks, kuna tema poolt teostatud ebaseadusliku raie maht oli küllaltki suur ja toimus rahvuspargis. Samas keskkonnakahju puudumine ja menetlusaluse õiguskuulekas minevik ei võimalda süüd lugeda ka väga suureks.
§ 68
järgi võib kvalifitseerida väga erinevaid süütegusid sh ka selliseid, millega kaasneb märkimisväärne keskkonnale tekitatud kahju, kuid mis jääb veel alla olulise kahju KarS § 12-1 p 1 mõttes. Kuna igasugune kahju käesoleval juhul puudub, loeb kohus F.P süüd mõnevõrra väiksemaks, kui seda on teinud kohtuväline menetleja. Seetõttu peab kohus põhjendatuks F.P-le määratud karistust veidi vähendada, kuid mitte nii suures ulatuses, nagu on taotletud kaebuses. Kuigi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, puuduvad ka kergendavad asjaolud. Seetõttu ei saa karistus olla ka väga väike. Kohus peab põhjendatuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses s.o 520 eurot. Kaitsja küll kohtuistungil rõhutas asjaolu, et menetlusaluse isiku majanduslik seisund ei oma tähendust karistuse mõistmisel, kuid kaebuses on rahatrahvi vähendamise taotlust muuhulgas põhistatud just nimetatud asjaoluga. Seega tuleb ka kohtul hinnata ka seda väidet. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema kättesaadav töötasu 10001500 eurot kuus, lisaks saab ta maa renditasu 400 eurot aastas. Ka kuulub menetlusalusele isikule üks sõiduauto, kaater ja ATV. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Kohtu hinnangul ei ole menetlusalune majanduslik seisund selline, et 520 euro suuruse trahvi tasumine oleks talle ülejõukäiv. Kuna trahv pole ka väga väike ja menetlusalusel isikul on ilmselgelt vaja kanda ka igakuiseid eluks vajalikke püsikulutusi, peab kohus võimalikuks määrata trahvi tasumise KarS § 66 lg 2 alusel samuti ositi, nagu on teinud kohtuväline menetleja oma otsuses. 14
(15)Eeltoodu ja VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt s.o karistuse osas, mõistes menetlusalusele isikule kergema karistuse. Menetlusalune isik on esitanud taotluse valitud kaitsja tasu ja kulude hüvitamiseks. Kohtuistungil esitatud kirjaliku taotluse ( tl 27) kohaselt on valitud kaitsja tasu ja kulu ( s.o printimiskulu) kokku 2543,93 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks esitas kaitsja kohtuistungil taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsja tasu ka kohtuistungil täiendavalt viibitud aja eest ( millist aega kirjalik taotlus ei hõlma) ning kaitsja sõidukulu 24 eurot. Sõidukulu tõendamiseks on kohtule esitatud sõidupileti väljatrükk, mille kohaselt marsruudi Tallinn- Põlva pileti hind on 12 eurot ( sh käibemaks). Valitud kaitsja tasu ja kulud palub menetlusalune isik maksta OÜ-le V. , kuna viimane on kulud tasunud menetlusaluse isiku eest. VTMS § 23 sätestab, et menetlusalusele isikule hüvitatakse tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna kohus väärteomenetlust nimetatud alustel ei lõpeta, puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohus jätab menetlusaluse isiku valitud kaitsja tasu ja kulu tema enda kanda. Kuna kohus jätab menetlusaluse isiku kulud tema enda kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Küll märgib kohus, et ei pea õigeks hakata juurde arvestama valitud kaitsja tasu kohtuistungil tegelikult viibitud aja eest ja sõidukulusid. Valitud kaitsja tasu ja kulu tõendavad advokaadibüroo arved ( tl 28-31) neid summasid ei sisalda, mistõttu pole teada, kas menetlusalusel isikul üldse selline kulu tekib. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus Teisisõnu tähendab see eksisteeriva nõude olemasolu, mis eeldab, et õigusabiteenuse osutaja on menetlusalusele isikule osutatud teenuste eest õigustatud tasu nõudma. Tasu maksmise kohustuse olemasolu tuleb menetlusalusel isikul tõendada. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.01.2014 määrus asjas 3-1-1-4-14 p 10; 5.10.2016 otsus asjas 3-1-177-16 p 18.5). Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale olemasolevates arvetes mittekajastatud õigusteenuse ja kulude eest, mistõttu ei saa neid käsitada menetluskuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 15
(15)