1-17-42/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-42 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus G.T tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.T (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Viira ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks G.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
8. Mõista G.T-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. G.T tunnistati Viru Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja teda karistati tingimisi 3 aasta pikkuse vangistusega. Viru Maakohtu
13. septembri
14. a määrusega pöörati vangistus täitmisele. Karistuse kandmise algus on
15. november 2017 ja lõpp
16. november
18. Viru Maakohtu
19. mai
20. a määrusega jäeti G.T vangistusest elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
21. Maakohtu määruse kohaselt on süüdimõistetul kolm kehtivat kriminaalkaristust. G.T on vabanemisel olemas elukoht, samas garanteeritud töökoht puudub. Tegu on alkoholisõltlasega. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama enda korterisse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, kuid sellel on suured kommunaalvõlad. G.T puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused, ta on olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammis. 2.
22. G.T pani toime esimese astme varavastase kuriteo. Kuriteo soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Tegu on alkoholisõltlasega, kes võib vabaduses hakata taas alkoholi tarvitama ning kuritegusid toime panema. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Toimepandud röövimise asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. G.T-le mõisteti algselt tingimisi vangistus, kuid ta ei allunud käitumiskontrolli nõuetele ja rikkus katseajaks määratud kohustust, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega on isik kuritarvitanud kohtu usaldust ning esineb oht, et ta ei suuda ka edaspidi kriminaalhooldusele alluda. 2.
23. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
24. novembril 2020, ära on kanda veel üle 1 aasta ja 5 kuu vangistust. Järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu hakkab vabaduses seadusekuulekalt elama, arvestades kuritegude korduvust ja asjaolusid. Tegu on alkoholisõltlasega, kes ise enda sõltuvust ei tunnista. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Süüdimõistetu käitumist ei ole kriminaalhoolduse abil võimalik korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G.T kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja G.T tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse tasu määramiseks G.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. 3.
26. Kaitsja rõhutab, et G.T on viibinud vangistuses enam kui poolteist aastat ja tal ei ole olnud ühtegi distsipliinirikkumist. Kohus on küll hinnanud seda positiivseks, kuid ei ole arvestanud sellega kohtumääruse tegemisel. G.T on kogu vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, seega on tal tekkinud tööharjumus ja oskused. Vabanemisfondi on kogunenud 137 eurot. Kohus ei ole vääriliselt hinnanud G.T osalemist sotsiaalprogrammis, mis on teda motiveerinud ennast täielikult muutma. G.T hoiakute muutumist kinnitab ka tema poolt kohtuistungil öeldu. Kuigi G.T puudub vabanemisel töökoht, on tal esmaseks sissetulekuks olemas invaliidsuspension, samuti nõustub ta täiendava kohustusega leida endale töökoht. Kuigi G.T leiab, et tal ei ole probleeme alkoholi kuritarvitamisega, nõustub ta alkoholi tarvitamise keelu kohaldamisega. Kuigi vangla toetas G.T ennetähtaegset vabastamist, ei ole vangla poolt tema suhtes väljastatud iseloomustuses esitatud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsendid põhjendatud ning nendele ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel kohtul tugineda. Prokuratuur toetas G.T ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus on kohtumääruse tegemisel jätnud prokuratuuri positiivsele seisukohale hinnangu andmata, seega ei ole kohtumäärus piisavalt motiveeritud. 3.
27. Lisaks eeltoodule on G.T ennetähtaegne vabastamine kooskõlas ühiskonna huvidega. G.T on kandnud ära rohkem kui poole reaalsest vanglakaristusest. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega aitaks tal valutumalt ühiskonda sulanduda. G.T vabanemine pärast karistuse ärakandmist ilma igasuguse kontrollita ei oleks ühiskonna seisukohalt kasulik. Ennetähtaegne vabanemine võimaldaks G.T minna tööle ja tunnetada käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste järgimise vastutust. Kaitsja leiab, et G.T on võimeline katseaega läbima. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud G.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
29. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused veenvad ning maakohus ei ole teinud G.T ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel kaalutlusviga. Vangla ja prokuratuuri seisukohad ei ole maakohtule siduvad ning neile hinnangu andmata jätmine ei too kaasa kohtumääruse tühistamist. Määruskaebuses on rõhutanud vaid süüdimõistetut karistuse kandmisel ajal positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid KarS § 76 lg-st 4 juhindudes võttis maakohus arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et seni kantud karistus ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja majandustöödel osalemine ei ole G.T puhul uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav.
31. Kuigi G.T käitumine karistuse kandmisel on olnud õiguskuulekas ning tal on vabaduses elukoht, annab G.T isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Nimelt on vangla iseloomustuse kohaselt I. G.T diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista, kuigi on korduvalt pannud kuritegusid toime just alkoholijoobes. G.T on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab karistust grupis toime pandud röövi eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Viru Maakohtu
32. septembri
33. a määrusega pöörati I. G.T-le röövi eest mõistetud tingimisi vangistus täitmisele, kuna ta rikkus korduvalt just alkoholi tarvitamise keeldu, ei läinud sõltuvusravile ega täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul on süstemaatilise alkoholi tarvitamise tõttu I. G.T isikuomadused degradeerunud ja vaimsed võimed langenud. Ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija hinnangul on I. G.T alkoholitarvitamise kinnistunud käitumismustreid raske muuta. Seetõttu on tõenäoline, et I. G.T hakkab vabaduses uuesti alkoholi tarvitama ja võib joobes panna toime uusi vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtu järeldusega, et G.T ennetähtaegne vabastamine vanglast ei ole praegu põhjendatud, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
34. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning G.T tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
35. G.T kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsjal on maakohtu määrusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja 3 määruskaebuse koostamiseks kulunud 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
36. juuli
37. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel G.T kanda. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus