Jätta V.G kaebus rahuldamata.
§-s 56 lg1 ja LS § 227 lg 2 alusel trahviga 120,00 eurot, so. 30 trahviühikut. Kaebus V.G esitas 05. juulil 2019.a. kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele /tl 12/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. V.G vaidlustab temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse. Kaebuses kirjeldab V.G sündmust, mis tingis temale kiirmenetluse otsusega trahvi määramise järgmiselt: 21.06.2019.a. sõitis ta Tallinnast Saaremaale vastavalt lubatud kiirusele. Muhu saarel tegi ta möödasõidu enda ees aeglasemalt liikuvast sõiduautost, kuna sõidukiiru oli kord 90 ja kord oluliselt aeglasem. Tundus, et selle autojuht tegeles kõrvaliste asjadega. Olles veendunud selle, et jõuab möödasõidu sooritada, kuid pidi siiski möödasõiduajal kiirendama, kuna auto, millest möödus, lisas samuti kiirust ja pikkivahe tema ees sõidnud autoga kadus. Sellest tulenevalt, pidi ta mööduma ka järgmisest autost ja kiirus tõusis ajutiselt lubatust oluliselt kõrgemaks. Peale mööda sõitu võttis ta kohe kiiruse maha. Kaebuse esitaja palub kirjalikus Väärteoasi nr 4-19-3731 menetluses üle vaadata kiirmenetluse otsus numbriga 10220172502028 ja võttes arvesse antud olukorda ning lisaks varasemate karistuste puudumist, määrata hoiatustrahv (tl. 1). Täiendatud kaebuses palub Maanus ots kirjaliku menetluse käigus üle vaadata kiirmenetluse otsus (tl.10). Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas (tl. 17). Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: Liiklusseaduse § 227 lg2 alusel on menetlusalust isikut V.G karistatud kiirmenetluse korras, temale määratud trahv on alla keskmise karistusmäära ja alles on jäetud juhtimisõigus. Kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad. Oma ütlustes on menetlusalune isik kirjutanud, et kiirus läks suureks möödasõidu tegemisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegu on tõendamist leidnud, karistus seaduslik ja põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõige pealt uurib kohus uurib, kas V.G on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 21.06.2019.a. V.G suhtes väärteoasjas nr 2670,19,003461 on koostatud kiirmenetluse otsus nr
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.G poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud V.G LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut /1trahviühik=4,00 €/. Kohtuväline menetleja on kohaldanud karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades V.G juhitud sõiduki kiirust ja sanktsiooni karistusmäära vastab mõistetud karistus isiku süüle.
lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü väärteos, mis V.G puhul on eelpool analüüsitu põhjal tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on juba kaebuse esitajale selgitanud, et väärteomenetluses hoiatustrahvi kohaldatakse vaid VTMS § 541 sätestatud juhul, so kui vääteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalveseadmega (nö statsionaarne kiiruskaamera) edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta. Käesolevas väärteoasjas on liiklusjärelevalve ja sõidukiiruse mõõtmise toimingud on läbi viinud politseiametnik, seega ei ole tegemist VTMS § 541 sätestatud menetlusliigiga ja hoiatustrahvi kohaldamine ei olnud võimalik kohtuvälisel menetlejal ega kohtul. Kokkuvõtlikult jätab kohus V.G kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulltalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Aimar Luik 21.06.2019.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,19,003461 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1,
Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.