4-20-1273/3

Väärteoasi 4-20-1273 K O H T U M Ä ÄR U S Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2020 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.01.2020 väärteoasjas nr: 410120000006 R.T karistamises ÜTS§ 941 lg 1 alusel Kaebuse esitanud isik R.T Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon Jätta R.T kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.01.2020 otsusele väärteoasjas nr: 410120000006 läbi vaatamata. otsus Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud R.T on 19.03.2020 esitanud Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.01.2020 otsus väärteoasjas nr: 410120000006 tühistamiseks või alternatiivselt karistuse kergendamiseks. Ühtlasi taotleb R.T kaebuse tähtaja ennistamist nimetatud asjas. Kaebaja selgitab, et nimetatud otsuse sai ta kätte 13 märts 2020 ning palub alates sellest kuupäevast lugeda kaebuse esitamise tähtaega. Esimese asjaoluna toob kohus välja, et kaebus ei vasta VTMS§ 115 sätestatud kaebuse vormistamise nõuetele. Vaatamata sellele ei pea kohus vajalikuks kaebuse tagamistest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud põhjendamatult. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalidest nähtub, et otsus väärteoasjas on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 03.02.
2. ning sellekohane märge on tehtud ka väärteoprotokolli 0070402, kuid seaduses lubatud tähtaja jooksul ei ole kaebaja väärteo toimepanemist vaidlustanud. Väärteoprotokolli on kaebaja isiklikult kätte saanud 01.01.
3. Kuivõrd menetleja otsus oli kättesaadav alates 03.02.2020, oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 18.02.
4. Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud põhjendamatult. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta. Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.02.
5. Nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku R.T suhtes 01.01.2020 koostatud väärteoprotokollis nr 007402, mille ärakirja kättesaamist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Samuti on väärteoprotokollil menetlusalune isik R.T oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt VTMS §-le
6. Seega oli kaebaja tutvunud ka VTMS § 19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras. Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures alates 03.02.2020 kättesaadav või menetlusosalisele oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). 2 Kaebusest ei nähtu, et R.T niisugused takistused oleksid esinenud. Kaebaja ei olegi põhjendanud, miks ta otsusele tähtaegselt järgi ei läinud. Seega järeldab kohus, et kaebaja on ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb R.T kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest. Piret Liivo kohtunik 3