lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis. Väärteoprotokolli nr AB1564264 kohaselt juhtis M.I 16.10.2018 kell 19:32 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski 15,2 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 63 (+/- 4) km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, mistõttu ületas M.I lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 9 km/h. Sõidukiirus on fikseeritud kiirusmõõtesüsteemiga POLISCAN nr PS654769, mille väljavõttest nähtub, et valge kaubik registreerimismärgiga x sõitis Tallinn- Paldiski 15,2 kilomeetril 50 km/h piirangualas kiirusega 63 km/h. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtete kohaselt on Mercedes-Benz Sprinter 311 CDI registreerimisnumbriga x omanikuks Akita OÜ ning kasutajaks M.I. M.I on olemas juhtimisõigus. M.I on nii menetlusaluse isiku ülekuulamisel kui ka 14.05.2019 toimunud kohtuistungil andnud ütlusi, et udu tõttu ei olnud liiklusmärgid talle nähtavad ning ta jälgis sõidukit juhtides pingsalt hoopis tee telgjoont. 07.12.2018 küsis PPA Riigi Ilmateenistuselt, kas 16.10.2018 kella 19:32 ajal Tallinn-Paldiski mnt 15,2 km-l esines udu või sademeid ning kas ja kui piiratud oli nähtavus. 13.12.2018 esitas Keskkonnaagentuur Tallinn-Paldiski mnt 15,2 km lähima ilmajaama, Tallinn-Harku aeroloogiajaama ilmastikuandmed 16.10.2018 ajavahemiku 19.00-20.00 kohta. Esitatud andmetest nähtub, et kella 19:30-19:40 vahel esines uduvine, 0,0 mm sademeid ning nähtavuskaugus oli 4,6-4,8 km. Kohtuvälise menetleja poolt 14.05.2019 kohtuistungil esitatud Google Mapsi väljavõtetest (seisuga august 2018) nähtub, et kiiruskaamera on nõuetekohaselt tähistatud. Mõlemal pool teed on kiirusepiiranguga liiklusmärk: esmalt 70 km/h, seejärel 50 km/h. Viimane neist on märgitud ka teekattele. Seega olid antud teelõigul kiirusepiirang tähistatud. Nii kiiruskaamera väljavõte kui ka Keskkonnaagentuuri ülevaade väärteo toimepanemise hetkel valitsenud ilmastikuolude kohta tõendab, et 16.10.2018 kella 19:32 ajal ei saanud kiiruskaamera vahetus läheduses niivõrd tihe udu olla, et M.I oleks saanud selle tõttu liiklusmärgid märkamata jääda. Seda kinnitab ka M.I rikkumist tõendav kiiruskaamera väljavõte (foto), mille kvaliteet ja teravus on kohtu hinnangul äärmiselt head. Nimelt nähtub sellelt muuhulgas sõiduk, sõidukil olev reklaamkiri , registreerimisnumber ning sõidukis viibivad isikud. Veel enam, kiiruskaamera väljavõttest on võimalik isegi tuvastada, kas sõidukis viibivatel isikutel on turvavööd kinnitatud või mitte. Arvestades kiiruskaamera foto kvaliteeti ning seda, et fotolt on võimalik väiksema vaevata tuvastada kõik väärteo toimepanemise asjaolud, ei saanud kiiruse ületamise hetkel sündmuskohal olla niivõrd tihe udu nagu seda väidab M.I. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud, et M.I juhtis 16.10.2018 kell 19:32 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski 15,2 kilomeetril sõidukit Mercedes-Benz Sprinter 311 CDI registreerimismärgiga x kiirusega 63 (+/- 4) km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 9 km/h. 5.
lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. M.I juhtis mootorsõidukit kiirusega 63 (+/- 4) km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. M.I rikkus
lg 5 p 3 nõuet ning ületas kiirust mitte vähem kui 9 km/h, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vahetult enne kiiruskaamerat jäi teele nii hoiatus kiiruskaamera olemasolu kohta kui ka kaks kiiruspiirangut sisaldavat liiklusmärki, millest viimane (50 km/h) oli täiendavalt kantud ka teekattele. Seega ei ole usutav asjaolu, et isik mitte ühtegi neist märkidest ei näinud. Kuna M.I on ise korduvalt kinnitanud, et jälgis pingsalt tee telgjoont, oleks ta pidanud vähemalt märkama teekattemärgisel olevat kiirusepiirangut. M.I õigusrikkumise toime pannud ettevaatamatusest, täpsemini hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. M.I süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 6.
lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Käesolevalt on kohtuväline menetleja M.I karistanud 7 trahviühiku ulatuses, s.o 28 euro suuruse rahatrahviga, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Selline karistus määratakse juhul, kui isiku süü ei ole suur ja varasemad õigusrikkumised puuduvad. Kohtu arvates on menetleja õigesti hinnanud M.I süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud. Kiiruse ületamine halbades ilmastikuoludes võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi mitte ainult juhile endale, vaid ohustada kõigi kaasliiklejate vara, tervist ja elu. Kiiruse ületamist ei vabanda asjaolu, et ilmastikutingimused on kehvad või juht väidetavalt liiklusmärke ei näe. Taolistest asjaoludest lähtuvalt tuleb oma sõidukiiruse valikusse eriti kriitiliselt suhtuda. M.I ennast õigustavad ütlused viitavad selle, et ta ei ole aru saanud oma käitumise ohtlikkusest või ei taha seda endale tunnistada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.I kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. M.I tuleb tasuda rahatrahv 7 trahviühikut, s.o 28 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 06.02.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133 ja 134. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.