4-19-4351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4351 Kohtukoosseis Kohtunik Mar

§ 227

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) E.Z (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik aadress: xxx e-post: xxx tel: xxx karistatus: karistusregistri kohaselt puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 2 Kohtuväline menetleja kriminaalkaristused Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 23.09.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: E.Z RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p st 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2019 otsus väärteoasjas nr 2317,19,005692 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada E.Z ’i

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4-19-4351 3. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1. Rahuldada E.Z’i kaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2019 otsusega karistati E.Z ’i liiklusseaduse (edaspidi:

) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks selle eest, et ta juhtis 01.07.2019 kell 16:19 xxx maanteel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88+/-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta

§ 15

lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h.

1. 15.08.2019 esitas E.Z kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning palus kohtul teha uus otsus, mille kohaselt määrata karistusena ainult trahvi (s.o 50 kuni 100 trahviühikut) ilma lisakaristuse kohaldamiseta ning jätta temalt juhtimisõigus ära võtmata. E.Z on nii oma kaebuses kui ka 23.09.2019 toimunud kohtuistungil tunnistanud kiiruse ületamise fakti, kuid ei nõustu politsei poolt fikseeritud kiiruse näiduga, sest leiab, et protokollile lisatud heli- ja videosalvestuselt nähtub, et kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud 01.07.2011 jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 3 p 2, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Videosalvestiselt on kaebaja märganud, et kiiruse näit 88 km/h ei vastanud tema tegelikule kiirusele, kuivõrd mõõtesignaali sihtmärk oli politseiametniku poolt suunatud teiste sõidukite ja/või isegi asfaldikatte poole. Kaebaja on kindel, et sõitis 70 km/h, mitte 88 km/h. Kaebaja ei nõustu PPA 22.07.2017 otsusega väärteoasjas talle määratud karistusega ning leiab, et see on põhjendamatult karm ning paneb tema perekonna majanduslikult raskesse olukorda. Nimelt töötab ta igapäevaselt äriühingus xxx ning kasutab sõidukit oma tööülesannete täitmiseks, seejuures sõidutab ka oma kolleege objektidele, sest viimastel puuduvad juhiload. Kaebaja sõidab igapäevaselt tööle 125 km ja tagasi, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmine liiga karm arvestades, et edaspidi muutub kaebaja tööle jõudmine võimatuks. Kaebaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes elavad oma emaga xxx ning juhilubade äravõtmisel jääb kaebaja ilma ka võimalusest oma lapsi näha. Kaebajale jääb arusaamatuks see, miks politseiametnik on otsuse tegemisel tuginenud varasematele karistustele, kuivõrd need on kaebaja poolt korralikult täidetud. Seega palub kaebaja määrata talle karistusena trahv ilma lisakaristust kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga.
2. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud teo toime pannud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kiiruse mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodika nõudeid, taatlustunnistuse kohaselt on mõõteseade tunnistatud töökorras olevaks ning seadme kontrolltest (mõõtetest) viiakse läbi igapäevaselt, sh ka

1. juulil
2. Toimikus olevatest fotodest ning videosalvestiselt on näha, et menetlusaluse isiku sõiduki kiiruseks mõõdeti 88 km/h ning see mõõtmine teostati kahel korral. Videosalvestiselt on ka näha seda, et kui laserkiir liigub mõõdetava objekti pealt ära, siis seadme näit muutub 2 4-19-4351 automaatselt nulliks. Teised sõidukid, mis liikusid menetlusaluse isiku sõiduki taga, ei mõjutanud mõõtetulemust ega selle usaldusväärsust. Karistuse määramise osas asub kohtuväline menetleja seisukohale, et arvestatud on õigesti KarS § 56 sätestatud karistamise alustega, üld- kui eripreventiivsete asjaoludega ja menetlusalust isikut iseloomustavate karistusregistri andmetega. Nimelt on isikut varasemalt karistatud juhtimisõiguseta sõitmise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuid õigusrikkumiste jätkuv toimepanemine näitab, et varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Seega on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine ning arvestades teo raskust, tahtlust, korduvust ja isiku poolt avaldatud suhtumist oma teosse, ei ole ta isegi tänaseks päevaks aru saanud oma teo tõsidusest. Juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks on võimalik saavutada karistuse eripreventiivne eesmärk ehk mõjutada menetlusalust isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Õigus omada mootorsõiduki juhtimisõigust on eriõigus ja selle puudumine ei saa takistada isikul võetud kohustuste täitmist. Menetlusaluse isiku taotlus karistada teda rahatrahviga ei ole põhjendatud ning trahvi ei saa asendada üldkasuliku tööga, sest üldkasuliku töö tunnid on mõeldud aresti asenduskaristuseks. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Väärteoprotokolli nr AB1571014 kohaselt juhtis E.Z 01.07.2019 kella 16:19 ajal Harjumaal Tallinnas xxx maanteel xxx tn ja xxx tn vahel suunaga xxx tn mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h (KVM tl 1). Taatlustunnistuse nr TTRS-18/0222 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE0992 esitatud nõuetele ning on taadeldud 26.09.2018 (KVM tl 4). Väärteotoimikus olevatelt fotodelt ja videosalvestiselt nähtub, et 01.07.2019 kell 16:19:05 sõitis halli värvi xxx reg.nr xxx kiirusega 88 km/h, mis mõned sekundid hiljem hakkas langema (KVM tl 5-6 pöördel). E.Z on nii kaebuses kui ka 23.09.2019 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ületas kiirust, kuid ei nõustu sellega, et sõitis 88 km/h. Kaebaja on selgitanud, et kuna ta alustas liikumist ristmikust ning kuna tegemist oli neljarealise sõiduteega, siis arvas ta et viibib 70 km/h piirangualas, kuivõrd 50 km/h liiklusmärgid puudusid. Seega sõitiski ta 70 km/h. Kohapeal pakkus politseiametnik tal nõustuda trahviga 300 eurot ja teisi võimalusi ei antud. Tunnistaja politseiametnik xx xx selgitas kohtuistungil, et mõõtsid paarilisega xx maanteel 50 km/h alas kiirust, kui viimane käskis tal xxx maha võtta, sest sõiduki kiirus on
4. Peatasid sõiduki ning palusid sõita kõrvale parklasse patrullauto taga. Paariline tutvustas ennast ning näitas videot. Patrullautos tutvustasime isikule õigusi ja kohustusi, ta ei olnud nõus kuulama ega alla kirjutama. Väitis, et sõitis 70 km/h ja polnud nõus, et videos nähtu on tema kiirus. Videot näitasid korduvalt. Lõpuks ütles, et see pole üldse tema sõiduk, kuid kui laserkiir mõõdetava objekti pealt ära läheb, siis läheb ta automaatselt nulli. Kiirusmõõteseade testitud hommikul, ilmastikuolud olid üsna head, v.a tuul, aga see ei sega laseriga mõõtmist. Tunnistaja politseiametnik xx xx kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõõtis ta kiirust xx maanteel 50 km/h alas ja kiirusmõõtur sai xx lugemiks 88 km/h. Sõiduk liikus esimesena, seega ei olnud laserkiire alas muid takistusi või segavaid faktoreid. Oli tugev tuul, kuid see ei mõjuta lasermõõturit. Paariline peatas sõiduki, palusime tal tulla meie autosse. Seal näitasime isikule kiirusmõõturi lugemit ja videot mitu korda. Isik ei olnud nõus kiirmenetluse ega üldmenetlusega. Tutvustasin õiguseid ja kohustusi, aga isik keeldus absoluutselt igasugusest koostööst, ei olnud nõus, et tema sõiduki kiirus oli
5. Kiirusmõõtur läbib iga vahetuse alguses kontrolli, st nii kauguse kui sihiku testi. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud, et E.Z juhtis 01.07.2019 kella 16:19 ajal Harjumaal Tallinnas xx maanteel xx tn ja xx tn vahel suunaga xx tn poole mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte 3 4-19-4351 vähem kui 35 km/h. Videosalvestisest ja toimikus olevatest fotodest nähtub selgelt, et isik sõitis kiirusega 88 km/h. Samuti nähtub videost, et kui laserkiir autolt ära läheb (nt asfaltkattele), siis näitab kiirusmõõtur automaatselt nulli ning seda on kinnitanud ka kohtuistungil osalenud politseiametnikest tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, et kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevat nõuet, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk oli sõidukite rivis esimene ning üheselt on selgunud, et kõnealuse sõiduki kiiruse mõõtmisel puudusid mõõtmist segavad faktorid ning et menetlusaluse isiku sõidukist tagapool sõitvad sõidukid ei saanud kuidagi mõõtmistulemust mõjutada. 5.

§ 15

lg 1 p 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. E.Z sõitis asulasisesel teel kiirusega 88 km/h +- 3 km/h. Seega on E.Z’i käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

E.Z teadis, et ta viibib Tallinna linnas, s.t asulasisesel teel ning on kohtule ka kinnitanud, et ta arvas neljarealise sõidutee ning 50 km/h liiklusmärkide puudumise tõttu, et lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h. Kohtu hinnangul ei saa sellist väidet pidada usutavaks, sest pelgalt neljarealise sõidurea tõttu asula sees ei saa isik asuda koheselt seisukohale, et sellel lõigul lubatud kiirus võiks olla suurem kui sätestab

§ 15

lg 1 p 2 ning seda veel eriti olukorras, kus igasugune sõidukiirust reguleeriv liiklusmärk puudub. Kuna E.Z on ise kohtuistungil kinnitanud, et kiirust reguleerivaid liiklusmärke tema teele ei jäänud, siis oleks ta pidanud muude keelavate või lubavate märkide puudumisel järgima üldist reeglit – asulasisesel teel on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Seega on E.Z õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. E.Z’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 6.

§ 227

lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja E.Z ’i karistanud

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 227

lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on E.Z ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. Tegu on toime pandud 01.07.2019 kell 16:19, s.o tööpäeva tipptunnil, mil liikluses osaleb eelduslikult rohkem sõidukeid ja jalakäijaid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Karistusregistri väljatrüki kohaselt (KVM tl 22) on E.Z’il 2 kehtivat väärteokaristust ja teda on karistatud nii üldkasuliku töö kui ka 900 euro suuruse rahatrahviga. Mõlemad karistused on täidetud. See annab alust asuda seisukohale, et kuigi isik on mõlemad karistused korrektselt täitnud, siis pole ta nendest karistustest endale mingeid järeldusi teinud ning seda on näidanud ka menetlusaluse isiku suhtumine käesolevasse 4 4-19-4351 õigusrikkumisse. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust, ei täida üksnes rahatrahvi määramine ka

§ 227

lg 2 sätestatud maksimaalses ulatuses enam oma eripreventiivset eesmärki, vaid isiku tähelepanu tuleb teravalt juhtida sellele, et liiklusalaste süütegude jätkuv toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav käitumine. Arvestades aga üldpreventiivseid kaalutlusi, ei saa isikule mõista ka liiga ranget karistust, sest vastasel juhul võib see olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, st isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta usalduse õiguskorra vastu. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine, kuid mitte sellises määras nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Kuigi menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kaitseb esmalt teisi liiklejaid menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest ning on hoiatavaks eeskujuks, on kohtuväline menetleja talle siiski määranud karistuse, mis ei vasta kohtu hinnangul tema süü suurusele ja on liiga karm. Nimelt leiab kohus, et käesoleval juhul edaspidi seaduskuulekalt käituma saab mõjutada isikut ka siis, kui temalt juhtimisõigus ära võtta esmalt lühemaks ajaks, samuti ei ole isiku süü niivõrd suur, et talle mõistetud karistus peaks kindlasti olema keskmises määras või pisut üle selle. Juba kiiruse ületamise eest kohaldatav juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina ise on selline, mis peaks edaspidi menetlusalusele isikule andma signaali, et ka kiiruse ületamisel võivad olla tema jaoks tõsised tagajärjed. E.Z on palunud määrata talle karistuseks rahatrahv või üldkasulik töö, sest ta ei saa ilma juhilubadeta oma tööülesandeid täita. Igapäevaselt sõidab ta 125 km tööle (kohtu tl 5 ja 10) ning sõidutab ka juhilubadeta kolleege objektidele. Juhtimisõiguse äravõtmisega on kaebajal oht kaotada oma töö. Nende väidete kinnituseks on kaebusele lisatud tööandja xxx juhatuse liikme allkirjastatud vastavasisuline tõend (kohtu tl 8). Lisaks võimalikule töökaotusele mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine ka kaebaja perekonnaelu, sest võtab temalt võimaluse külastada oma xxx elavaid lapsi. Kohus leiab, et kaebaja esitatud argumendid selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elu mõjutab, on liialdatud. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas ning oma lapsi saab isik külastada ka muid transpordivahendeid kasutades. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Põhjust, miks kohus ei kohalda E.Z’ile rahatrahvi, on analüüsitud eespool ning kohus ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Üldkasulikku tööd kohaldatakse aga aresti asendamiseks, mida

§ 227lg 2 karistusliigina ette ei näe.

Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebajale määratud karistust saab mõnevõrra vähendada ning muudab kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja määrab E.Z ’ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtu hinnangul on 2 kuud piisavalt lühike aeg, mil isik suudab oma töö- ja eraelu korraldada harjumuspärasest erineval viisil, kuid samas ka piisavalt pikk aeg selleks, et teha määratud karistusest ja toime pandud õigusrikkumisest vastavad järeldused edaspidiseks. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Martin Tuulik kohtunik 5