Obsah (8)

§ 75§ 199§ 64§ 65§ 200§ 4§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-5641 Kriminaalasi

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

H.O peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata H.O

§ 75lg 2 p 2 ainete omamine ning tarvitamine.

1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete 6. Kohustada H.O

§ 75

lg 2 p 4 alusel kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. 1 lg 3 alusel elektroonilisele valvele 4 7. Allutada H.O

§ 75lg 2 p 9 ja § 75 kuuks.

Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade H.O keha külge kinnitatakse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. H.O tunnistati Tartu Maakohtu 9. juuni 2017 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8, § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks neli aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Tartu Maakohtu 12.

mai 2017 otsusega mõistetud karistus 2 kuud ja 29 päeva vangistust, kaetuks raskema karistusega ja mõisteti H.O liitkaristuseks neli aastat vangistust. H.O karistuse kandmise aja algust arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. maist
2. Seega algas H.O karistuse kandmise aeg
3. mail 2017 ja see lõpeb
4. mail
7. mail 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid H.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Need on kokkuvõtvalt järgmised.
8. Vangla hinnangul seisneb H.O ohtlikkus selles, et ta võib majandusliku kasu saamiseks toime panna röövimise, kus ta kasutab relva (nuga) ja näomaski. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige suurem, kui H.O on majanduslikes raskustes, ei suuda tekkinud võlgnevusi seaduslikul teel tasuda, ei oska leida probleemidele lahendust ja on sõltuvusainete mõju all. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
9. H.O on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Süüdimõistetu kannab vangistust esimest korda. Seda teeb ta röövimise, milles kasutas relvana nuga, internetiportaalides olematu kauba müümisega avalikkuse poole pöördudes toime pandud kelmuse ning toidu- ja joogipoe varguse eest. Varem on teda karistatud kanepi tarvitamise ja varguste eest. H.O kuriteod on muutunud raskemaks ja ta on tekitanud suure materiaalse kahju. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on majandusliku kasu saamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kuritegude toimepanemise soodustegur on sõltuvusprobleemid. 2
10. H.O on omandanud põhihariduse xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja alates
11. septembrist 2018 õpib ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. H.O on läbinud Viru Vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ta töötas vangla tööhõives. Temaga on planeeritud vabanemiseelne nõustamine. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
12. Vabanemisel saab H.O asuda elama abikaasa juures korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Abikaasa sõnul elab korteris ka tema sõbranna, kes lahkub sealt, kui kinnipeetav vabaneb. H.O saab vabanemisel tööle asuda O. - B. K. , kelle esindaja kinnitas, et on nõus kinnipeetava vabanemisel tööle võtma. H.O pani toime röövimise, et likvideerida narkootikumide müümisel tekkinud võlgnevusi. Seisuga
13. aprill 2019 on H.O tasumata rahalisi nõudeid 11 323 euro ulatuses.
14. H.O lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, ema, isa, õde ja poolõde. Abikaasa väitel suhtleb kinnipeetav isaga väga harva, sest viimane elab ja töötab Soomes. Abikaasa sõnul on tal kinnipeetavaga head suhted ning neil pole probleeme olnud. Nad suhtlevad tihti telefoni teel ja ta käib kõikidel võimalikel kokkusaamistel vanglas. Abikaasa sõnul on kinnipeetaval väga head ja usalduslikud suhted oma vanema õega. H.O sõprusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Abikaasa ja isa on kinnipeetavale saatnud vangistuse ajal raha ja abikaasa on nõus kinnipeetavat vabanemisel majanduslikult toetama ja aitama tal tasuda võlgnevusi.
15. H.O oli röövimise ajal joobes. Ta alustas alkoholi tarvitamisega 14aastaselt ja 16– 18aastaselt tarvitas ta kanget alkoholi igapäevaselt. Hiljem tarvitas ta kanget alkoholi vähem. Viimati tarvitas H.O alkoholi
16. aasta alguses. Meditsiiniosakonna hinnangul on H.O narkootiliste ainete kuritarvitaja. H.O sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama umbes 16aastaselt ja alates
17. eluaastast tarvitas ta kanepit kahe aasta jooksul igapäevaselt. Viimasel ajal tarvitas ta narkootikume kolm korda nädalas. Nelja kuu kestel enne vahistamist ta siiski narkootikume ei tarvitanud. Narkojoobes pole H.O vägivaldselt käitunud. Ta tunnistab, et tal esineb mäluprobleeme ja keskendumisraskusi, mida ta seostab pikaajalise kanepi tarvitamisega. Kuritegudeni viisid halvad suhted ema ja kasuisaga ning kodunt väljaviskamine 17aastasena. H.O on pidanud varases nooruses tööl käima, et tulla majanduslikult toime ning osta toitu ja riideid. Varguste ja narkootikumide käitlemiseni viisid H.O majanduslikud probleemid. Ta püüdis neid probleeme iseseisvalt lahendada, kuid ei näinud kuritegude toimepanemisele alternatiivi ega julgenud lähedastelt abi küsida. H.O tunnistab oma kuritegusid, tal on reaalsed eesmärgid ja toetav sotsiaalne võrgustik. Ta tahab luua abikaasaga ühise kodu ja saada lähedastega paremini läbi.
18. Kriminaalhooldusametnik leidis, et H.O-le tuleb määrata katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni. Elektroonilist valvet tuleb kohaldada nelja kuu jooksul. H.O tuleb keelata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning teda tuleb kohustada asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Hoidumine narkootikumide tarvitamisest aitab ära hoida sõltuvusprobleemide süvenemist ja uute probleemide teket. Töötamine aitab ennetada majanduslikke probleeme. Elektrooniline valve aitab hoiduda kuritegude sooritamisest ja võimaldab kohaneda igapäevaeluga.
19. Vangla iseloomustuse lisast nähtub, et H.O vabanemisjärgsesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx saab paigaldada elektroonilise valve seadme. Kinnipeetava 3 vabanemisjärgses elukohas on tagatud elektrienergiaga varustatus ja elukoht asub globaalse mobiilsidesüsteemi levialas. Elukoha omanik kinnipeetava abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad
20. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leidis, et H.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest H.O kuriteod on muutunud raskemaks ning praegu pole veendumust, et H.O-st lähtuvad kuriteoriskid on maandatud. H.O sooritas röövid joobeseisundis, et saada raha. Kuritegude toimepanemise soodustegur on sõltuvusprobleemid. Süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, osalemine tööhõives, lähedaste toetus ja kindel elu- ja töökoht – ei kaalu üles negatiivseid aspekte. H.O vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenevast süü suurusest. Seega tuleb prokuröri hinnangul jätta H.O vabastamata.
21. H.O ütles kohtuistungil järgmist. Ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Viimase kahe aastaga on muutunud palju. Oma võlad likvideeris ta tänu Soomes töötamisele
22. a sügisest
23. aasta alguseni.
24. aasta lõpus tekkis kahtlus, et tal on vähk. Seepärast naasis ta Eestisse, katkestas nii alkoholi kui narkootikumide tarbimise ja hakkas elama õe juures. Õnneks selgus, et vähki tal siiski polnud. Suuresti tänu õele taastas ta suhted oma ülejäänud pereliikmetega, kes teda praegu igati toetavad. Vanglas lõpetas ta
25. klassi. Gümnaasiumi kavatseb ta igal juhul ära lõpetada.
26. aasta detsembris abiellus ta naisega, kellega ta hakkas suhtlema enne vanglasse sattumist. Ta läheb elama xxxxxxxxxxx abikaasa juurde, kus ta saab olla eemal oma endistest sõpradest. Ka läheb ta tööle: tänu oma abikaasa isale saab ta hakata xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
27. Kinnipeetava kaitsja leidis seda. H.O tuleks ennetähtaegselt vabastada. Vanglas on H.O olnud korralik. Süüdimõistetu omandab keskharidust. H.O pereliikmed toetavad H.O. Ei saa nõustuda prokuröriga, et H.O kuriteod on muutunud ajapikku raskemaks. Kohtu seisukoht
28. Kohus vabastab H.O vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
29. H.O kannab karistust

§ 199

lg 1, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8, § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi.

§ 200

lg 2 p-d 4 ja 8 on oma sanktsioonist ja

§ 4lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

Seega kannab H.O muu hulgas karistust esimese astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 1 järgi võib kohus tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ka peavad olema täidetud justiitsministri

1. veebruari 2007 määruse nr „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg-s 2 sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. H.O on temale mõistetud nelja aasta pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui kaks aastat. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja 4 see ületab nelja kuud. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on rohkem kui kaks kuud. H.O on andnud kirjaliku nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu abikaasale kuuluvas korteris on võimalik elektroonilist valvet läbi viia ning viimati nimetatu on vajaliku nõusoleku andnud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka Riigikohus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p 21). Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).
2. Eelmärgitu tähendab seda, et asjakohane ei ole prokuröri väide, nagu vääraks H.O vabastamise kinnipeetava süü suurus. Tulenevalt (võrdlemisi) suurest süüst mõisteti H.O-le (võrdlemisi) range karistus ja seega saabus ka tema ennetähtaegse vabastamise menetluse tähtaeg hiljem, kui ta oleks saabunud väiksema süü (ja väiksema karistuse) korral. Samuti olgu seoses prokuröri arvamusega märgitud, et kaitsjal on õigus, kui ta teeb prokurörile etteheite puutuvalt väitesse, et H.O kuriteod on ajapikku raskemaks muutunud. See väide ei ole õige: röövimised ehk kõige raskemad kuriteod sooritas H.O enne kelmuste ja varguste toime panekut. Samas tuleb prokuröri tunnustada sellepärast, et ta on üldse võtnud vaevaks oma arvamust põhistada. (Vähemalt) viimasel ajal kipub prokuröridel olevat kujunenud ennetähtaegse vabastamise menetlustes tavaks piirduda lakoonilise märkusega, et nad on vabastamisele vastu või sellega päri. Sellisele põhistamata seisukohavõtule ei ole võimalik omistada (kuigivõrd) kaalu.
3. Mida raskeimaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. H.O on sooritanud varavastaseid kuritegusid: röövimisi, vargusi ja kelmusi. Seepärast saab karta, et sellised teod võivad toimuda ka tulevikus. Vargusi ja kelmusi ei saa pidada rasket sorti kuritegudeks. Küll on aga keskmisest raskem kuritegu röövimine. Siiski tuleb märkida, et H.O ei kasutanud oma kummaski röövis füüsilist vägivalda: ta nõudis nuga käes hoides tanklatöötajatelt kassa avamist (ehk piirdus vaimse vägivalla ehk ähvardamisega). Eelöeldu tähendab seda, et H.O saab vabastada, kui temast lähtuv uute kuritegude oht on keskmisest väiksem – see aga ei pea olema päris minimaalne. 5
4. H.O uute kuritegu ohu allikaks on kohtu hinnangul eeskätt rahapuudus ja mõningal määral ka meelemürgid. Nimelt pani süüdimõistetu varasemad kuriteod toime selleks, et saaks maksta ära uimastite käitlemisel tekkinud võlgnevused. On alust loota, et need riskid enam ei realiseeru.
5. Esiteks kinnitab H.O, et viidatud võlad maksis ta ära juba enne vanglasse sattumist, kui ta oli Soomes raha teenimas käinud. On tõsi, et neid väiteid ei kinnita ükski objektiivset laadi tõend. Samas tunduvad nad usutavad kasvõi seetõttu, et ca 8–9 kuu jooksul enne oma kinnipidamist H.O mingeid kuritegusid ei sooritanud. Seega näib loogiline, et selle aja kestel tegi H.O Soomes tööd. Teiseks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et H.O pole enam kui kahe aasta jooksul vabaduses olnud. Niisiis on väga tõenäoline, et tal pole tekkinud mingeid uusi uimastite käitlemisest tulenevaid võlgu. Kolmandaks peab võtma arvesse seda, et ilmselt saab H.O vabanemise järel tööd: ta hakkab tööle ehitajana O. - B. K. . Seega hakkab ta edaspidi saama regulaarset sissetulekut ja see muudab tema jaoks hõlpsamaks kõikvõimalike võlgade tasumise ja vähendab oluliselt vajadust hankida raha kuritegusid toime pannes.
6. H.O sõnutsi katkestas ta narkootikumide (ja ka alkoholi) tarvitamise juba mitu kuud enne oma kinnipidamist. Jällegi: objektiivseid tõendeid selle väite kinnituseks ei ole. Seegi väide näib aga küllaltki loogiline. Seda esiteks seetõttu, et H.O selgitas küllaltki pikalt ja detailselt, mismoodi tekkis kahtlus, et tal on tõsine haigus, et ta asus seepeale elama uude kohta, et ta hakkas käima uuringutel jne. Teiseks aga tuleb siingi pöörata tähelepanu asjaolule, et umbes kolmveerandi aasta kestel enne oma tabamist H.O uusi kuritegusid ei sooritanud. Seega võib tõepoolest eeldada, et H.O elas ilma meelemürkideta juba enne vanglasse sattumist. Selline elu on arusaadavalt jätkunud ka viimase kahe aasta kestel vanglas. Need asjaolud annavad alust loota, et H.O edaspidi narkootikumide tõttu kuritegusid ei soorita.
7. Lisaks räägivad H.O kasuks veel mitmed muudki asjaolud.
8. H.O on vanglas esmakordselt. Seepärast saab loota, et tema puhul saab täidetud VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk: vangistus on suunanud H.O õiguskuulekale teele.
9. Kinnipeetav on noor: ta sai äsja 22-aastaseks. Oma kõige raskemad kuriteod – kaks röövi – pani H.O toime
10. a sügisel ehk üksnes 18-aastasena. Ka ülejäänud kuritegusid toime pannes ei olnud ta kuigivõrd vanem. Tõenäosus, et inimene muutub, on märksa suurem siis, kui ta on noor. Seepärast saab lootuse H.O edasisele õiguskuulekale elule rajada ka süüdimõistetu noorusele.
11. H.O elu saab edaspidi olema objektiivselt mitmes mõttes teistsugune, kui see oli varem. Kinnipeetav abiellus möödunud talvel ja ta hakkab elama koos oma abikaasaga. Võib loota, et abikaasa tugi aitab H.O õiguskuulekana püsida. H.O hakkab elama xxxxxxxxx ehk kaugel eemal oma endisest elukohast. See vähendab oluliselt võimalust, et süüdimõistetu hakkab lävima oma endiste sõpradega, kellega koos ta võiks hakata narkootikume tarvitama (millest lähtuvalt võiks järgneda ka uued kuriteod). Erinevalt kuritegude toimepanemise aegsest ajast on H.O praeguseks uuesti head suhted oma päritoluperekonnaga. On võimalik, et ka selline toetus vähendab uute kuritegude ohtu.
12. Ka kõneleb H.O kasuks tema käitumine vanglas. Esiteks ei ole H.O rikkunud kuidagi vangladistsipliini. Olulisem on aga tõik, et H.O on jätkanud vanglas varem pooleli jäänud keskhariduse omandamist. Kinnipeetava väitel jätkab ta sellega igal juhul ka edaspidi. 6 See on positiivne vähemalt kahest aspektist. Esiteks annab see H.O elule (täiendava) sihi, mis omakorda võib H.O hoida eemal meelemürkidest. Teiseks vähendab haridus iseenesest uute kuritegude riski. Kõigepealt seetõttu, et inimene saab targemaks ja suudab seepärast normist hälbivat käitumist vältida. Lisaks võimaldab parem haridus teenida paremat tasu ja see omakorda vähendab vajadust sooritada varavastaseid kuritegusid.
13. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et uute H.O kuritegude risk on madal ja kinnipeetav tuleb seetõttu vabastada vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt. 28.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb H.O-le määrata katseaeg, mis kestab kuni 12.

maini 2021.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus H.O katseajaks käitumiskontrollile.

Käitumiskontroll tähendab esiteks seda, et H.O peab järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks tuleb süüdimõistetule seada

§ 75lg 2 alusel mitu lisakohustust.

1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 29. Kohus keelab H.O

§ 75lg 2 p 2 omamise ja tarvitamise.

H.O retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav. 30. H.O tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada kuu aja jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Esiteks tagab töökoht süüdimõistetule püsiva sissetuleku, mis vähendab uute varavastaste kuritegude ohtu. Teiseks jääb süüdimõistetule töötamise korral vähem jõudeaega, mida ta saab kasutada narkootikumide tarvitamiseks. 31. Viimaks allutab kohus süüdimõistetu

§ 75lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele.

Kohus määrab vanglaga soostudes

§ 751lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud.

Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. /allkirjastatud digitaalselt/ 7