4-19-1633/16

Väärteoasi nr 4-19-1633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2019.a Tallinnas Väärteoasja number 4-19-1633 (2303,19,000245) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Tõlk Ines Üprus Väärteoasi E.U väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik E.U ; ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata; töökoht: puudub. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Merit Saarm esindaja Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON menetlusalune isik E.U kaitsja Kaupo Süvaoja Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 83 p 2, § 107–111, § 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.U 01.03.2019.a toime pandud väärteos LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva. E.U poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päev. 1 Kohustada E.U ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 20.05.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada E.U suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 15.04.2019.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 03.05.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni Lääne-Harju piirivalvur M T poolt on 01.03.2019.a. koostatud väärteoprotokoll nr 20190301393201 selle kohta, et E.U 01.03.2019.a. kella 23.32 ajal XXX juures, liikudes Rannamäe tee suunas, juhtis mootorsõidukit Rover 620 reg nr XXX, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,73 mg; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,78 ± 0,05 mg/l; juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus E.U sellega LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles E.U süüditunnistamist ja mõista talle karistuseks 15 päeva aresti, arvestades seda, et isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist, kuigi tal on mitmeid karistusi liiklusrikkumiste eest nii väärteo- kui kriminaalkorras, kuid ka need pole mõju avaldanud. Rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna isik ei ole eelmisi trahve asunud tasuma ja see ei mõjutaks teda eripreventiivselt süütegudest hoiduma. Menetlusalune isik E.U tunnistas end kohtus süüdi ning selgitas, et ta soovis vaid auto lähedal asuvasse koju ära viia, kuna elukaaslane oli lahkunud ning tema koos autoga maha jätnud. Enda sõnul oli ta joonud mitu pudelit õlut, juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud, kuid ta tunneb vajalikke liiklusmärke. Ta palus arvestada, et on oma käitumist parandanud ja ei nõustu aresti kohaldamisega. Menetlusaluse isiku kaitsja märkis, et arvestada tuleb seda, et E.U on oma tegu tunnistanud ja palus talle määrata karistuseks mitte kandmisele kuuluvat aresti, vaid üldkasulik töö. 2 Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärtegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris ning kohtus üle kuulatud menetlusaluse isiku enda ütlustega kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärtegude toimepanemine E.U poolt. E.U poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata ning lubatud alkoholi piirmäära ületades on fikseeritud 01.03.2019.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav E.U viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 4-5). Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil täielikult antud rikkumiste toimepanemist ning selgitas, et sõidukit asus ta juhtima põhjusel, et tema kaaslane, kes juhtis sõidukit eelnevalt oli tüli käigus lahkunud ja ta soovis sõiduki ära toimetada ja koju sõita. E.U andis ütlusi ka selle kohta, et oli varasemalt sõidukis kaassõitjana mitu pudelit õlut joonud ning aeg sõiduki juhtima asumiseni oli lühike, samas juhtima asudes tundis ta ennast normaalselt. Samuti tunnistas ta, et tal puudub juhtimisõigus, kuid liiklusmärke ta tunneb. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul E.U poolt süü täielik tunnistamine ning arvestades seda, et isiku ütlused on kooskõlalised ka asjas kogutud teiste tõenditega, puudub kohtul alus tema ütlustes kahelda. Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste toimepanemist järgnev. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6) põhjal saadi E.U kontrollimisel 01.03.2019 kella 23.32 ajal positiivne tulemus alkoholile. 01.03.2019.a kella 23.54 ajal rikkumisega seoses kinnipeetud ja sõidukit Rover 620 registreerimismärgiga XXX juhtinud isikuna on isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 7) kohaselt tuvastatud E.U . Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvalt viibis antud sõiduk rikkumise asukohas seoses E.U-ga, kuivõrd XXX juurest teisaldati ära sõiduk Rover 620 (registreerimismärgiga XXX) põhjusel, et selle juht E.U on juhtimiselt kõrvaldatud alkoholijoobe tunnuste esinemise ja juhtimisõiguse puudumisega. Samuti, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 13) kõrvaldati E.U sõiduki juhtimiselt 01.03.2019.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega ja kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit Rover 620 registreerimismärgiga XXX E.U . Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrüki (tl 10-11) kohaselt tuvastati 01.03.2019.a. kella 23.57 kuni 00.03 ajal kahe mõõtmiskorra tulemusel E.U väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,73 mg/l, E.U on selle tulemusega tutvunud. Nimetatud mõõtetulemuse tõepärasust kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 6), mille kohaselt oli vahetult kinnipidamise järgselt kella 23.32 ajal E.U kontrollimisel tema hingeõhus positiivne tulemus alkoholile (näit 0,86 mg/l). Asjaolu, et E.U puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist (tl 14) ning seega puudus tal 01.03.2019.a. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt õigus mistahes mootorsõiduki juhtimiseks. Seda, et ta on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud mh seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega kuni vastavate põhjuste äralangemiseni, kinnitab 22.10.2017.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia (tl 15). 3 Kohus asub eelpool kajastatud menetlusaluse isiku ütluste ja kirjalike tõendite põhjal seisukohale, et E.U poolt 01.03.2019.a LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametniku poolt. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades ning juhtimisõigust omamata, olles varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud ning need rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat vaidlustanud ei ole. Kohus märgib, et LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd E.U pole enda sõnul kunagi juhtimisõigust olnud ja teda on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis esineb tema tegevuses ka korduvus ning ta pidi olema ka teadlik, et 01.03.2019.a sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E.U on täisealine, süüvõimeline isik, asjas ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et E.U on talle süüks pandud väärteod toime pannud kavatsetult. 01.03.2019.a. pidi E.U sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, teda oli ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti, arvestades seda, et E.U kinnitas kohtuistungil, et ta tarvitas alkoholi vahetult sõiduki juhtimise eel, ta oli ära joonud mitu õlut ning aeg alkoholi tarvitamise ja juhtima asumise vahel oli väike, pidi ta olema teadlik, et tema kehas olev alkoholimäär on selline, et ta ei või mootorsõidukit juhtida. Seega pidi ta olema ka teadlik, et 01.03.2019.a sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik on süüd tunnistanud ning on avaldanud, et ta mõistab, et poleks pidanud sõidukit juhtima asuma ning ta on ennast muutnud. Kohtuväline menetleja taotles E.U-le toimepandud väärtegude eest karistuseks 15 päeva aresti, kuivõrd isik on jätkuvalt toimepannud samaliigilisi süütegusid, rahatrahve ta tasuma asunud ei ole ning ka kriminaalkorras karistatus KarS § 424 järgi ei ole teda mõjutanud liiklusrikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek E.U karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. 4 Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 42-45) on E.U 15.04.2019.a seisuga karistatud väärteokorras 9-l korral (kehtivad karistused KarRS § 24 lg 1 p 11, KarS § 82 lg 4 järgi) ja nende tegude määratud rahatrahvid on tasumata. Oluline on tähele panna, et kuigi E.U puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, on teda karistatud kahel korral mh KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest seda nii 20.09.2018, kui 24.10.2017 kohtuotsuste alusel. Viimati mõisteti talle 20.09.2018.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, § 424 järgi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mille kandmiselt vabastati ta tingimuslikult KarS § 74 lg 1 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud, algusega 20.09.2018.a. Seega on isik varem toime pannud mitu rasket liiklusalast süütegu ning nende eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud . Siinkohal väärib tähelepanu, et käesolevas asjas on E.U tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks saadud 0,73 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Seega on tegemist LS § 224 lg 2 mõistes vastutusskaala ülemises osas oleva raskusega teoga, 0.75 mg/l alkoholikoguse korral oleks see kaasa toonud juba uue kriminaalasja. Nimetatud arvestades on isiku tegevuses ilmnenud käitumismuster – juhtida mootorsõidukit juhtimisõigust omamata (enese väitel tal ei ole seda kunagi olnudki) ning tehes seda alkoholi tarvitanuna. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole sellise käitumisega üles näidanud austust õiguskorra ja kitsamalt liiklusohutuse suhtes. Isik, kellel puudub juhtimisõigus, on autoroolis alkoholi tarvitanuna kaasliiklejatele iseäranis ohtlik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tema süü on keskmisest suurem. Iseloomustava asjana arvestab kohus ka seda, et enese sõnul ta oli äsja alkoholi tarvitamise lõpetanud, kuid tühistel asjaoludel (ärritumine isikliku elu pinnalt ning soov sõidukiga koju jõuda) soovis sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima asuda. Selliselt seadis isik taaskordselt oma isiklikud soovid kõrgemale liiklusohutusest, mis näitab tema suhtumist toimepandusse ja õiguskorda üldisemalt. Seega ei ole E.U iseseisvalt asunud õiguskuulekalt käituma. Ta on valinud autojuhtimise olukorras, kus Tallinnas on kasutatav ühistransport. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku teo tunnistamine ei väljenda ega kinnita tema puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõistes, kuivõrd isik on korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, mistõttu kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei arvesta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad. Kuivõrd E.U puudub ka töökoht, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta sooviks või oleks võimeline trahvi tasuma. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. E.U näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime samalaadseid liiklusalaseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. E.U poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, on asunud taas sõidukit juhtima ja on seda teinud ka alkoholi tarvitanuna. Tehes seda sealjuures veel samalaadse liiklusalase kuriteo toimepanemise eest . Seega kõiki asjaolusid, sh käesolevas asjas kahe raske 5 liiklusalase väärteotoimepanemist, arvestades on tema süü keskmisest suurem ning isiku mõjutamiseks on vajalik kohaldada ka keskmisest määrast mõnevõrra pikemat aresti. Arvestades, et E.U on LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime pannud ühe teoga, tuleb mõista talle KarS § 63 lg-st 1 tulenevalt üks karistus. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks E.U karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest 20-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et E.U on seniste karistuste puhul pääsenud pikemaajalistest vabadusekaotustest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute süütegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada, et isik on pannud toime kahel korral KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millest viimase eest liitkaristusena mõistetud tingimuslik vangistus ei mõjutanud isikut pikemaajaliselt hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest (uued teod katseajal). Seega puudub alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leiab kohus, et E.U puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töö- või eraelu. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6