lg 2 p 9 ja 423 lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 27.augustist 2015.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.V tema kaitsja adv. Eva Tibar Prokurör Silvia Kruusmaa Süüdistatav Kaitsja T.V (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Eva Tibar RESOLUTSIOON Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooid Harju Maakohtu 1 järgi 27.augusti 2015.a. otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 27.augusti 2015.a. otsusega süüdi tunnistada T.V
lg 2 p 9 järgi (enne 17.06.2014 kohtuotsust - 07.03.2014 ja 02.05.2014 toimepandud episoodides) ja karistuseks mõista vangistus 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.V-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks
lg.2 p.9 järgi mõista vangistus 3 kuud 10 päeva.
1 kohaselt lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 17.06.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega (4 kuud vangistust). 1 Süüdi tunnistada T.V
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.V-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 4 kuud.
1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses 10.01.2015 viibitud üks päev, kandmisele jääks vangistus 3 kuud 29 päeva.
2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 17.06.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 13 päeva võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks T.V-le vangistus 5 kuud 12 päeva. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistuse karistusaja hulka, lugeda liitkaristuse kandmise alguseks 30.05.2015.a.
2 ja lg. 5 alusel viiakse Harju Maakohtu 08.01.2015 otsus täide iseseisvalt. VÕS § 1043 alusel välja mõista T.V-lt Statoil Fuel & Retail Eesti AS (konto XXXXXXXXXX) kasuks tekitatud varalise kahju katteks 129,76 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista T.V-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 585 eurot ning kaitsjatasu 292 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. T.V mõisteti
prg 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et tema olles 17.06.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 alusel 12.01.2014 toimepandud varguse eest ja olles pannud toime varguse 27.02.2014
lg 1 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 07.03.2014 kell 16.53 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis Tammsaare tee 111, Tallinn asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i Tammsaare teenindusjaamas sõiduautosse Audi registreerimismärgiga XXXXXX 68,17 liitrit mootorikütust 95 Miles summas 85,49 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades oma sellise tegevusega varalise kahju AS-le Statoil Fuel & Retail Eesti. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 02.05.2014 kell 20.24 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis Tammsaare tee 111, Tallinn asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i Tammsaare teenindusjaamas 2 sõiduautosse Audi registreerimismärgiga 887 AMP 35,16 liitrit mootorikütust 95 Miles summas 44,27 eurot ning lahkus teenindusjaamast jättes tangitud kütuse eest tahtlikult tasumata, tekitades oma sellise tegevusega varalise kahju AS-le Statoil Fuel & Retail Eesti.
prg 4231 järgi mõisteti T.V süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu poolt 29.08.2014, 10.06.2014 ja 26.03.2014 LS § 201 lg 2 järgi vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest, uuesti juhtis tahtlikult, s.o süstemaatiliselt 10.01.2015 kella 02.57 ajal Tallinnas Vikerlase 15 juures suunaga Vikerlase 13 poole mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. T.V rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. Samuti tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu poolt 29.08.2014, 10.06.2014 ja 26.03.2014 LS § 201 lg 2 järgi vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest ning kes juhtis 10.01.2015 kella 2.57 ajal Tallinnas Vikerlase 15 juures mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, uuesti juhtis tahtlikult, s.o süstemaatiliselt 30.05.2015 kella 14.35 ajal Tallinnas XXXXXX juures liikudes Filtri tee suunas mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. T.V rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. APELLATSIOONIDE SISU: Süüdistatav vaidlustab enda süüdimõistmist
prg 4231 järgi, leides, et maakohus on ta selle paragrahvi järgi ebaseaduslikult süüdi mõistnud, sest ajast, mil hakkas kehtima
prg 4231 e. alates 1. jaanuarist 2015, on tema vaid kahel korral juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Ülejäänud episoodides, mille alusel on tehtud järeldus tema süstemaatilise samasisulise käitumise kohta, on toime pandud enne seaduse jõustumist ja nende eest on ta ka karistuse juba ära kandnud. Ta on seisukohal, et teda võeti kohe esimese rikkumise korral kriminaalvastutusele ja ta sai selle eest 6 kuud. Ka leiab süüdistatav, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud liitkaristuse mõistmisel
prg 65 lg 2 sätteid, sest 28.07.2015. a määrusega pöörati see juba täitmisele, ringkonnakohus jättis tema kaebuse ka rahuldamata, kuid miskipärast seda täitma ei hakatud ja hoopis suurendati nüüd kandmata karistuse võrra tema eelmist karistust. Süüdistatava kaitsja toetab esitatud apellatsioonis süüdistatava seisukohta
prg 4231 , taotleb samuti selles osas kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatava õigeksmõistmist ning sellest tulenevalt ka karistuse kergendamist. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (3-1-1-69-13). Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides vaidlustatakse süüteo kvalifitseerimist kuriteona ja liitkaristuse mõistmist. Esimeses küsimuses on kohtupraktikas juba ühene seisukoht Riigikohtu poolt võetud ning kuigi
prg 4231 hakkas kehtima alates 1.01.
lg 2 p 9 kehtestamist ja tema varasemad teod on toime pandud enne selle sätte jõustumist, on tegemist põhimõtte rikkumisega
A. G. on varem karistatud
lg 2 p 9, millega sätestati varguse eest kriminaalvastutus isikule, kes on ka varem toime pannud vargusi, sõltumata sellest kas need teod on üksikult käsitatavad kuriteona või väärteona. Kolmanda teo pani A. G. toime 20. augustil 2008, seega ajal, mil
Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu sellele, et
G. mitte
järgi on õiguslikult siduvad uue seaduse kehtimise ajal ja neid tuleb arvesse võtta ka 20. augustil 2008 toime pandud teo õiguslikul hindamisel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-23-00 - RT III 2003, 8, 79 ja 3-1-1-90-03 - RT 2003, 28, 290). Riigikohus kordas oma samasisulist seisukohta aga seda juba
prg 4231 osas 19.10.2015 kohtumääruses 3-1-1-75-15. Seega, tulenevalt Riigikohtu seisukohast, on antud juhul T.V mõistetud süüdi kahes
prg 4231 järgi toimepandud episoodis, millised on toime pandud vastavalt 10.01.2015 ja 30.05.2015. Mõlemal juhul oli ta isikuks, kellel on kaks või enam sama 4 teo eest kehtivat karistust e. kes on süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta juhtinud mootorsõidukit. Kuna apellatsioonides esitatud väited on selles osas vastuolus kehtiva kohtupraktikaga, milline on kujunenud Riigikohtu seisukohtadest ja mille muutmiseks puudub põhjendatud alus, siis ei ole selle küsimuse lahendamine apellatsioonimenetlus vajalik. Süüdistatava väide, et maakohus on tema suhtes
prg. 65 lg 2 sätteid kohaldanud ebaõigesti, on põhjendamata ja arusaamatu. Süüdistatav võeti käesolevas kriminaalasjas vahi alla 30.mail 2015 a. See kuupäev on ka loetud liitkaristuse kandmise aja alguseks. Olenemata, kas varasem kandmata karistus, milline on liitkaristuse üheks liidetavaks oli täitmisele pööratud või mitte, oli see karistus süüdistataval 30.mai 2015 seisuga kandmata. Ka asjaolu, et varasem karistus pöörati täitmisele peale süüdistatava vahistamist käesolevas kriminaalmenetluses, ei saa mõjutada asjaolu, et 30.mai 2015 seisuga oli see tal kandmata. Kandmata oli vaidlusalune karistus ka vaidlustatud kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, sest süüdistatav viibis vahistuses käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkendi alusel, milline aeg on läinud ka liitkaristuse sisse, sest just 30.maist 2015 hakkab kulgema liitkaristus kohtuotsuse alusel. Süüdistatava apellatsioonist võib välja lugeda justkui peaks vahistamisega paralleelselt alates 28. juulist 2015 kulgema ka täitmisele pööratud karistusaeg. Selline seisukoht on aga meelevaldne. Kui isik on vanglas ja tema suhtes on kaks kohtu otsustust seal viibimiseks – üks tõkendina vahistamisotsustus ja teine eelmise karistuse täitmisele pööramise määrus, ei saa üheaegselt lüheneda tulevikus võimaliku uue võimaliku karistuse aeg eelvangistuse arvelt ja eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus. Seda juba seetõttu, et üks ööpäev on 24 tundi, mitte 48 tundi. Seega on maakohus kohaldanud
65 lg 2 sätteid ainuvõimalikul seaduses ettekirjutatud kujul e. liitkaristus moodustub
prg 65 lg 2 alusel nö uue kohtuotsusega mõistetud karistusest (lühimenetluses juba vähendatud karistusest) ja eelmise kohtuotsusega kogu ärakandmata karistusest e. viimane tuleb täielikult liita mõistetud karistusele. Kuna ka käsitletud süüdistatava taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus, ei ole ka selle küsimuse lahendamine apellatsioonimenetluses vajalik. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.