1-09-13536/250

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13536 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus L.G täitemenetluse lõpetamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.G, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. septembri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. novembri 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13536 tunnistati L.G süüdi KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus aastat ja kuus kuud vangistust. L.G-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni ja menetluskulud 18 875,80 krooni.
8. aprilli 2010 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja tunnistas L.G süüdi KarS § 118 p 1 järgi, jättes karistuse muutmata. Riigikohtu
9. juuni 2010 määrusega jäeti L.G kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata ja mõisteti süüdistatavalt täiendava kriminaalmenetluse kuluna välja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 1920 krooni.
10. Kuivõrd L.G ei tasunud menetluskulusid vabatahtlikult, saadeti Harju Maakohtu
11. novembri 2009 otsus ja Riigikohtu
12. juuni 2010 määrus täitmiseks kohtutäiturile.
13. Alguses viis täitemenetlust läbi kohtutäitur Oleg Sirotin, kes andis selle hiljem üle kohtutäitur Aive Kolsarile.
14. juulil 2014 algatas A. Kolsar täiteasja nr 192/2014/610, kus nõutakse L.G-lt Harju Maakohtu otsuse järgi kaitsjatasu jääki 1003,09 eurot. Samal päeval algatas A. Kolsar ka täiteasja nr 192/2014/611, mille raames nõutakse L.G-lt Riigikohtu määruse järgi kaitsjatasu 122,71 eurot. Täitemenetluse algatamisega lisandusid põhinõuetele kohtutäituri tasud, täitemenetluse alustamise tasud ja täitekulud.
15. L.G on korduvalt esitanud Tartu Maakohtule taotlusi temalt sissenõutavate nõuete ositi täitmiseks ja igakuiselt sissenõutavate osade kindlaksmääramiseks. Kohus on jätnud L.G taotlused rahuldamata, sest täitemenetluse jätkamine ei ole tema suhtes ebaõiglane.
16. augusti 2015 määruses leidis Tartu Maakohus, et kuna Harju Maakohtu ja Riigikohtu kriminaalasjas nr 1-09-13536 tehtud lahendite jõustumisest on möödunud üle viie aasta, tuleb lahendada küsimus, kas viidatud lahendite täitmine L.G-lt välja mõistetud kriminaalmenetluskulude nõudes ei ole aegunud. Maakohtu määrus saadeti ka kohtutäitur A. Kolsarile.
18. septembril 2015 esitas L.G Tartu Maakohtule taotluse, paludes täitemenetlus täiteasjades nr 192/2014/610 ja nr 192/2014/611 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 l g 2 ja § 210 alusel lõpetada. Maakohtu määrus
19. Tartu Maakohtu
20. septembri 2015 määrusega jäeti L.G taotlus läbi vaatamata, põhjendades seda järgmiselt.
21. Vastavalt TMS §-le 210 toimub kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine sama seadustiku § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatud korras. TMS § 207 reguleerib täitemenetluse lõpetamist rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
22. Tulenevalt KarS §-st 82 ei saa L.G-lt menetluskulusid sisse nõuda: kohtulahendite täitmine on aegunud. L.G pani kuriteo toime
23. jaanuaril
24. Pärast seda on otsuse täitmise aegumise regulatsiooni mitu korda muudetud. Kuriteo toimepanemise ajal sätestas KarS § 82 lg 1 p 1, et otsust ei asuta täitma, kui esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud viis aastat. Ei olnud oluline, kas otsus oli täitmisele pööratud või mitte.
25. jaanuaril 2010 jõustus KarS § 82 lg 5, mis näeb täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudele pikema aegumise tähtaja kui täitmisele pööramata karistustele. Seega on
26. jaanuaril 2010 jõustunud redaktsioon L.G jaoks raskem kui teo toimepanemise ajal kehtinud. Sellest omakorda järeldub, et vastavalt KarS §-le 5 tuleb L.G osas kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud KarS §
27. Et kriminaalasjas nr 1-09-13536 tehtud otsused jõustusid
28. juunil 2010, on nendest tulenevad nõuded aegunud.
29. Eelöeldut selgitas Tartu Maakohus juba
30. augusti 2015 määruses. See määrus saadeti ka kohtutäiturile. Kohtutäituril tuli seega otsustada menetluse jätkamine või lõpetamine. Menetluse saab TMS § 210 ja § 207 lg 2 kohaselt lõpetada kohtutäitur, mitte aga kohus. Seetõttu jättis kohus L.G taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitas L.G-le veel kord, et tal on menetluse 2 2 lõpetamiseks õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise taotlusega kohtutäituri poole. Kui võlgnik ei ole nõus sellega, kuidas kohtutäitur tema taotluse lahendab, tuleb tal esitada kaebus kohtutäiturile TMS
31. osas sätestatut järgides. Kui isik ei ole nõus sellega, kuidas kohtutäitur tema kaebuse lahendab, võib ta esitada kaebuse maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Määruskaebus
32. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L.G , kes palub aegumise tõttu lõpetada täitemenetlus täiteasjades nr 192/2014/610 ja nr 192/2014/
33. Kaebaja selgitab, et ta on eelnevalt pöördunud kohtutäitur A. Kolsari poole, ent saanud temalt eitava vastuse. Ringkonnakohtu seisukoht
34. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.
35. Maakohus on selgitanud õigesti, et praeguse täitemenetluse lõpetamise õigus on tulenevalt TMS §-st 210 ja § 207 lg-st 1 kohtutäituril. Seega tuleb L.G pöörduda menetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole. L.G väidab ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et ta on seda teinud, ent saanud kohtutäiturilt eitava vastuse. Ringkonnakohtul puudub info selle kohta, kuna ja millisel moel L.G kohtutäituri poole pöördus ning mida kohtutäitur talle täpselt vastas. Kui L.G polnud kohtutäituri vastusega nõus, oleks ta pidanud koostama kaebuse kohtutäiturile, nagu TMS § 217 ette näeb. Alles siis, kui kohtutäitur oleks lahendanud kaebuse L.G jaoks mitterahuldaval moel, oleks L.G saanud TMS § 218 lg 1 esimese lause alusel esitada maakohtule määruskaebuse. TMS § 218 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. See regulatsioon on seletatav esiteks sellega, et vältida kohtu koormamist põhjendamatute taotlustega ja teiseks sellega, et just kohtutäitur teab täiteasjade detaile kõige paremini ja oskab võlgniku taotlusi õigesti lahendada.
36. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau 3 Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk