lg 1 alusel karistada U.M’t rahatrahviga 15 (viieteistkümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebuse esitaja kaitsja Olga Väina taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 250 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 25.04.2019.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja A. A koostas 15.11.2018.a. väärteoprotokolli AB 1577535 U.M ’le selle eest, et tema, 09.08.2018.a. kella 14:20-14:22 ajal Tallinnas, Suvila tn 14 juures, suunaga Pärnu mnt-le juhtis mootorsõidukit sõiduõpetajana, ei hoidnud oma tegevusega kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist inimest ja vara ega andnud õpilasele käsku vähendada kiirust, mille tõttu õpilane ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale ning ebaõigelt valitud olukorra kiiruse tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kukkus. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju OÜ G, tervisekahjustused V P. Nimetatud tegevusega rikkus U.M väärteoprotokolli kohaselt
lg 1; § 50 lg 3 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M P karistas U.M ’it väärteoasjas nr. 2302,18,007757 05.12.2018.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1,
Koostatud otsuse järgi kuuluvad menetlusaluselt isikult väljamõistmisele ka ekspertiisiga seotud kulud summas 84 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses, kuna kaebuse kohaselt puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, mis kinnitaksid, et just sõiduõpetaja U.M oli süüdi antud olukorras. Kaebuses rõhutatakse, et menetleja pole arvestanud asjaoluga, et U.M näol oli tegemist mootorjalgratta sõiduõpetajana ning tal puudus füüsiline võimalus vajutada mootorratta pedaalile selleks, et vähendada mootorjalgratta kiirust, mida tol hetkel juhtis õppija V P. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tema, olles sõiduõpetaja alustas õpilasega V P 13 sõidutundi A-kategooria mootorsõidukiga. Kaebuse esitaja istus enda autos, õpilane sõitis tema ees mootorrattaga. Omavahel hoiti sidet. Plaan oli sõita väikestel tänavatel, kus on kiirusepiirang 30km/h, et sõidutund oleks maksimaalselt ohutu. Jäädes seisma ühe ristmiku taga, kus oli „anna teed’’ märk ütles kaebuse esitaja õpilasele, et viimane jääks seisma, vaataks, annaks teed ning õpilane nii ka tegi. Peale autode möödumist andis õpilane kaebuse esitaja sõnul nii palju gaasi, et mootorratas põhimõtteliselt hüppas ette ja läks tagaratta peale. Kaebuse esitaja selgitas, et kohe, kui ta märkas, et midagi läks valesti, üritas ta aidata nii palju, et õpilane saaks seisma jääda, kuid kuna õpilane ei reageerinud, liikudes vaikselt edasi kukkus mootorrattaga asfaldi peale. Peale kukkumist jooksis kaebuse esitaja õpilase juurde, üritas aidata tal püsti tõusta, kuid nähes, et õpilane on suures šokis, palus kaebuse esitaja sündmuskohale saabunud naabril välja kutsuda kiirabi. Ka selgitas kaebuse esitaja, et juriidilises mõttes on sõiduõpetaja juht, kuid füüsiliselt ei ole see võimalik, sest sõiduõpetaja ei istu õpilase kõrval. 2 Kaitsja selgitas, et ta ei ole nõus kohtuvälise menetleja seisukohtadega, kuivõrd
Kaitsja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et kaebuse esitaja oli mootorijalgratta sõiduõpetaja ja seega tal puudus füüsiline võimalus vajutada mootorijalgratta pedaalile selleks, et vähendada mootorjalgratta kiirust. Kaitsja taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel märkides, et kaebuse esitaja on varasemalt karistamata, tema sõiduõpetaja praktika vältel pole kordagi sellised intsidendid aset leidnud. Ka taotles kaitsja välja mõista kaebaja kasuks menetluskulud summas 250 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebajale esitatud süüdistus on juriidiliselt õige, kuna väärteomaterjalidest nähtuvalt toimus sõiduõppe läbiviimine ja mootorrattal olnud isik oli sõiduõpilane. Kohtuväline menetleja selgitas, et seadusest lähtudes on sõiduõpetaja antud asjas juht ja seetõttu koostati väärteoprotokoll, kuna käesoleval juhul esineb
lg 1 koosseis, ehk liiklusõnnetus, mille tagajärjel üks isik sai tervisekahjustusi ning on tekkinud varaline kahju. Ka märkis kohtuväline menetleja, et
Ka selgitas menetleja, et tema hinnangul on käesolevas väärteoasjas tehtud õige otsus, määratud karistus on sanktsiooni alammääras, ehk 200 eurot ning see on põhjendatud, kuivõrd kaebuse esitaja on varasemalt karistamata isik. Kohtuväline menetleja selgitas, et tema hinnangul ei ole kaebuse esitaja välja toonud ühtegi punki, mida oleks kohtuväline menetleja valesti teinud. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus on alusetu ja taotles otsus jätta muutmata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja U.M , kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistajad L-L S ja V P. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: -väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-6/; - sündmuskoha vaatlusprotokoll /väärteotoimik lk 1/; -sündmuskoha vaatlusprotokoll (tekstina) /väärteotoimik lk 3/; -fototabelid (sündmuskohal tehtud fotod /väärteotoimik lk 5-7/; -sõiduki vaatlusprotokoll /väärteotoimik lk 8/; -fototabelid /väärteotoimik lk 9-12/; -SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest /väärteotoimik lk 15/; -ekspertiisimäärus /väärteotoimik lk 18/; -isiku ekspertiisiakt nr XXX /väärteotoimik lk 19-22/; -väärteoprotokoll, lisaleht /väärteotoimik lk 25-26/; -otsust väärteoasjas 2302,18,007757 /väärteotoimik lk 27/; -karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 28/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. 3 Kohtu järeldused: Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja oli sõiduõpetaja A-kategooria mootorsõidukit juhtinud sõiduõpilasele V P ning selles, et nad osalesid õppesõidul liikluses ja toimus liiklusõnnetus. Neid asjaolusid ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Kaebuse esitaja vaidlustab, et teda karistati
alusel, kuna leiab, et puudub tema süü ja ta on taotlenud väärteomenetluse lõpetamist. Kohus märgib, et
p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. , eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav. Antud seadusesätte mõiste kehtestab sõiduõpetajale vastutuse liikluses oleva õpilase tegevuse eest. Kaitsja ja kaebuse esitaja leiavad, et kaebuse esitaja vastutust ei esine põhjusel, et mootorratta sõiduõpetajal puudub vahetult võimalus füüsiliselt sekkuda sõiduõpilase tegevusse. Kohus leiab, et antud väide ei ole kohane. Sõiduõpetaja vastutus peab antud juhul seisnema selles, et sõiduõpetaja ei luba liiklusesse sõiduõpilast, kes ei oma piisavalt kogemusi liiklusohutult liigelda. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajana V P (U.M sõiduõpilane) ja tema ütlustest ilmnes, et ta ei suutnud vallata oma sõidukit, kuna vajutas liiga kõvasti gaasile ja ehmus ära (tl 44). Ka selgitas kaebuse esitaja, et tema sõiduõpilane vajutas nii palju gaasi, et mootorratas põhimõtteliselt hüppas ette ja läks praktiliselt tagaratta peale (tl 39). Seega ei olnud antud isik (sõiduõpilane V. P ) mitte mingil juhul isikuks, keda võiks liiklusesse lubada, vaid ta oleks pidanud omandama enam kogemusi vastaval õppeplatsil. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uurinud, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise U.M poolt. Isiku süü on tõendamist leidnud nii kaebuse esitaja enda seletusega selle kohta, et väärteootsuses nimetatud kuupäeval oli ta sõiduõpetaja, kelle sõiduõpilaseks oli A-kategooria mootorsõidukil V. P, tunnistaja V. P seletusega, et väärteootsuses märgitud kuupäeval oli tema sõiduõpilane A-kategooria mootorsõidukil, tema sõiduõpetajaks oli U.M . Ka kinnitas kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud L-L S, et toimus liiklusõnnetus täpsemaid asjaolusid mäletamata. Kaebuse esitaja poolt mootorsõiduki juhtimine sõiduõpetajana, kes ei hoidnud oma tegevusega kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist inimest ja vara ega andnud õpilasele käsku vähendada kiirust, mille tõttu õpilane ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale ning ebaõigelt valitud olukorra kiiruse tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kukkus, kes oma tegevusega põhjustas varalise kahju OÜ G, tervisekahjustused V P. on fikseeritud ka 15.11.2018.a koostatud väärteoprotokollis ja selle lisas (tl 25-26). Samuti kinnitavad antud rikkumise toimepanemist: sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud tekstiga, kui ka fototabeliga (tl 1, 3, 5-7); sõiduki vaatlusprotokolli ja fototabeliga mootorrattast Yamaha MT07 reg nr XXX (tl 8-12), millest nähtuvalt on mootorrattal kahjustatud parempoolne külg; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 4 teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 15), millest nähtuvalt saabus V. P SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 09.08.2018.a. ning isikul tuvastati vasaku labajala pöialuu murd, kerge peaaju trauma ning vigastuse raskusaste on tuvastatud raskeks; isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-PõI0195 (tl 19-22), millest nähtuvalt V. P tuvastatud vasaku jala V pöialuukeha nihketa murd ja peaajupõrutus võivad olla tekitatud tömbivägivalla toimel s.o 09.08.2018.a liiklusõnnetuse käigus, nt liikuvalt mootorrattalt kukkumisel, tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning paranemise kestus tüsistumata kulu korral ei ületa nelja kuud. Isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. , eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav. Isik ei täitnud
lg 1 kohustust, s.o liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja ei täitnud
lg 3 p 2 kohustust, s.o juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Käesoleval juhul menetlusalune isik eiras nimetatud kohustusi. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et U.M poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud ettevaatamatusest ja nimelt hooletusest, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema varalise kahju tekkimist ja tervisekahjustuse tekitamist teisele isikule. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning see on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1; § 50 lg 3 p 2 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärteona
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega, selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RK 3-1-1-77-11).
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega isikule määratud põhikaristus, 5 rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, asjaolu, et tegemist on sõiduõpetajaga, kes on varasemalt karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada väärteootsuses määratud rahatrahvi määrast madalamat määra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks karistada U.M ’t põhikaristusega
U.M kaitsja Olga Väina poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kuivõrd kohus tühistab väärteootsuse ainult määratud karistuse osas, siis jääb ka ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 84 eurot kaebuse esitaja kanda. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126, §175, § 180 lg 1, lg 3. Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.