4-19-1811/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-19-1811 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi T.E kaebus PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsuse 2590,19,000223 peale Kaebuse esitaja T.E , isikukood XXX, elukoht xxxx; varem korduvalt väärteokorras karistatud Kaitsja Robert Sprengk Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Ave Uue Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 132 p 2; § 134 lg 3; § 135, § 155, kohus o t s u s t a s: T.E kaebus rahuldada. Tühistada osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,000223, millega T.E karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Teha uus otsus, millega T.E süüdi tunnistada liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning karistuseks mõista mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on T.E kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista T.E-lt menetluskuluna riigituludesse 168,00 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitusse märkida: „4-191811, T.E, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. nõue Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 168,00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Robert Sprengk poolt menetlusaluse isiku T.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on 18.09.2019 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I TUVASTATUD ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsusega väärteoasjas nr 2590,19,000223 karistati T.E liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, selle eest et tema 07.02.2019 kell 18:40 xxxx, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 +/- 3 km/h. Antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Otsuse kohaselt rikkus T.E liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 26.03.2019 esitas T.E Viru Maakohtule kaebuse, vaidlustades kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas ja taotles karistuse kergendamist, et kohus mõistaks karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. T.E tunnistas enda süüd täielikult ja kahetses tehtut. Tema hinnangul ei ole mõistetud karistus kooskõlas riigikohtu tunnustatud seisukohtadega, mille kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast ning sõltuvalt karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest tuleb mõista lõplik karistus alla või üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu ta palus jätta kaebus rahuldamata. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil avaldas T.E , et jääb kirjalikult esitatud kaebuse juurde. Seletas, et töötab xxxx ning et seetõttu on juhtimisõigus temale eluliselt vajalik. Samuti elab ta maal ja seega ka lastega seonduvalt on vaja juhtimisõigust, kuna nad käivad koolis mõlemad. Seda teed, kus rikkumine toimus, ei sõida ta tihti ning arvas, et see liikluspiirang lõppeb üks kakssada meetrit varem. Teisi autosid ega jalakäijaid seal ei olnud. Avaldas kahetsust. 2 Kohus uuris kirjalikke tõendeid: kohtuvälise menetleja otsus tl 8-11, laste passi koopiad tl 12, karistusregistri väljavõte tl 18-20, otsus väärteoasjas tl 21-22, väärteoprotokoll tl 23, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tl 24 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et T.E kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse mõistmise osas. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et T.E ületas suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vaidlustatavast otsusest raskendavaid asjaolusid ei nähtu. Samas on märgitud karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja kahetsus. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et menetlusaluse isiku avaldatud kahetsus ei ole siiski käsitletav siirana ning on antud ajendatuna soovist vähendada määratava karistuse suurust. T.E karistusregistri andmetest nähtub, et otsuse koostamise hetkel oli isikul 12 kehtivat väärteokaristust, sh korduvalt piirkiiruse ületamise eest. Menetlusalust isikut on karistatud korduvalt erinevate liiklussüütegude eest nii rahatrahvide, kui ühel korral ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mis annab ilmselgelt tunnistust sellest, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda liikluses hoolikamalt käituma. Seega, Lähtudes karistusregistri andmetest on T.E näol tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Karistuse ebaproportsionaalsuse osas leiab kohus järgmist. LS § 227 lg 2 alusel karistatakse isikut, kui tema poolt ületatud sõidukiirus jääb vahemiku 21- 40 km/h. T.E ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, seega sellest tulenevalt on tema süü keskmine. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Seega keskmiseks karistuseks oleks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus möönab, et rahatrahv kui karistusliik, on T.E puhul ammendunud, kuna see pole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on põhjendatud tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust – juhtimisõiguse äravõtmist, kuna isiku liiklusalane käitumine (rikub liiklusseadust, kahetseb ja rikub taas liiklusseadust) viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et sellise suhtumisega juht on liikluses ohtlik ning tuleb liiklusest kõrvaldada. 3 T.E poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 227 lg 2, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. T.E rikkus seadust teadlikult, kuna ta otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust, kuigi tema enda sõnul hajameelsusest, mida hiljem kahetses. Samas ei ole tema varasemad liiklusalased karistused teda kallutanud liikluses tähelepanelikumalt ja vastutustundlikumalt käituma. Kohus nõustub kaebuse esitajaga siiski selles, mõistetud karistus ole kooskõlas üldise karistuspraktikaga, mille kohaselt karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning sõltuvalt karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest tuleb mõista lõplik karistus alla või üle sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt karistusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud, kuid maksimaalmääras määratuna siiski põhjendamatult karmina. Kohus märgib, et isik, keda on korduvalt karistatud samasisuliste rikkumiste eest, kuid kes paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid ohtlikke rikkumisi, peab ette nägema, et iga järgmine karistus võib olla raskem. Seega kuna varasem kolme kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud T.E liikluses õiguskuulekalt käituma, siis peab kohus tema suhtes põhjendatud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist üle sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,19,000223, millega T.E karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja teeb uue otsuse, millega tunnistab T.E süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõistab karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks, pidades seda käesoleval ajal piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 05.09.2019 kohtuotsus 4-19-1811 jõustus
3. novembril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4