424 järgi lühimenetluses Prokurör Maigi Simson Süüdistatav Kaitsja D.E eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.04.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi; 2) 24.05.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
järgi; 3) 06.02.2006 Harju Maakohtu poolt
, 329 järgi; 4) 29.03.2007 Harju Maakohtu poolt
järgi; 5) 04.06.2007 Harju Maakohtu poolt
järgi; 6) 25.05.2009 Harju Maakohtu poolt
järgi liitkaristusega 6 kuud ja 20 päeva vangistust ühes mootorsõiduki juhtumise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, vabanes 07.10.2009.a., karistus kustumata Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 2565; 311 ja 313 Tunnistada süüdi vangistust. D.E
MS § 238 lg. 2 alusel D.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt
2 (kaheks) Vastavalt LS § 127 on D.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada D.E suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvestada alates kinnipidamisest 11.09.2013.a. Välja mõista D.E-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „D.E , 1-138123, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD D.E on kohtu alla antud
järgi süüdistatuna selles, et ta juhtis 11.09.2013 kella 17:52 paiku Tallinnas, E. Vilde tee 109 asuva maja juures suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 1,12 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,02 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus D.E liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
1-13-8123 Süüdistatav D.E tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning selgitab, et 11.09.2013.a. veidi enne kella 18 jõi ta auto remontimise ajal umbes ühe liitri õlut ja otsustas autot kontrollida, sõites autoga umbes 500 meetrit. Juhtides autot ei märganud ta, et tema sõiduki ees keeras teele punast värvi sõiduauto Opel ning sõitis eessõitnud sõidukile tagant sisse. Kahetseb oma tegu /tl 23/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 5-7), millest nähtub, et D.E peeti seoses joobes juhtimisega kinni 11.09.2013 kell 18:04; - tõendusliku alkomeetri näidu ja protokolliga (tl 13-14), millest nähtub D.E tuvastatud joobeseisund ning joobe tuvastamise käik; - tunnistaja Anu Au ütlustega (tl 18), millest nähtub, et 11.09.2013 kella 18:00 oli ta tööl autopatrullis, kui saadi väljakutse Tallinnasse, E. Vilde teele seoses avariiga, mille tõenäoliselt põhjustas joobes juht. Kontrollides õnnetuse põhjustanud sõiduki Audi reg/nr XXX juhti, selgus, et tegemist oli D.E-ga, kellel tuvastati alkoholijoove; - tunnistaja XXXütlustega (tl 19-20), millest nähtub, et 11.09.2013 kella 17:52 paiku sõideti Tallinnas, E. Vilde teel tema ja ta elukaaslase sõidukile Opel tagant otsa ning avarii põhjustas Audi juht, kes oli sõidukis üksi ning kellel kohale saabunud politseipatrull tuvastas alkoholijoobe; - väljatrükiga juhiloa andmete kohta (tl 30), millest nähtub, et D.E on olemas juhtimisõigus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D.E juhtis otsese tahtlusega mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole D.E võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. D.E on eelnevalt 4 korral süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse, üldkasuliku töö kui ka vangistusega. Eelnevatest karistusest järeldusi tegemata juhtis D.E järjekordselt sõidukit alkoholijoobes ja põhjustas ka liiklusõnnetuse, sõites eesliikunud sõidukile tagant sisse. On ilmne, et kergemaliigiliste karistuste võimalused on end ammendanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. 1-13-8123 Kohus leiab, et D.E suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega. Arvestades D.E jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine 8 kuuks, vaatamata töökoha ja perekonna olemasolule, põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et D.E liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et D.E ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-126-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-54-07). D.E on mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks D.E-lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.