1-10-3310/175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3310 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus KarS § 5 lg 2 alusel karistuse vähendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Meelis Puust, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus jätta muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsusega asjas nr 3-1-1-68-12 tunnistati Meelis Puust süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 p 1 – § 25 lg 1 järgi ja karistati vangistusega seitse aastat. Tartu Maakohtu
11. augusti
12. a määrusega vabastati M. Puust tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
14. oktoobril 2015 esitas M. Puust Tartu Maakohtule avalduse, milles soovis tema karistuse ümberkvalifitseerimist KarS § 1191 järgi ja uue karistuse mõistmist. M. Puust selgitas, et tulenevalt
15. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustest vastab tema tegu ilmselgelt KarS §le 1191 ja kehtib tagasiulatuva jõu põhimõte.
16. Tartu Maakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti M. Puusti taotlus läbi vaatamata, põhjendades seda järgmiselt. KarS § 5 lg 2 järgi on jõustunud karistuse korral varasemast leebemal karistusseadusel tagasiulatuv jõud üksnes isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. M. Puust on vangist vabastatud, mistõttu temale KarS § 5 lg 2 ei laiene. Lisaks sellele ei oleks alus kohaldada KarS § 5 lg 2 ka seetõttu, et
19. jaanuaril 2015 jõustunud seadusemuudatustega ei muudetud KarS § 118 p
21. Maakohtu määruse vaidlustas M. Puust, kes palub kvalifitseerida tema tegu ümber KarS § 1191 järgi ja mõista talle sellele vastav karistus. M. Puust märgib järgmist. Ehkki ta on ennetähtaegselt vabastatud, kannab ta juriidiliselt jätkuvalt karistust. Nõue tagasiulatuva jõu rakendamisest on õigustatud. Uue seaduse järgi vastab tema tegu KarS §-le
22. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub igasugune alus.
24. Kergendava karistusseaduse tagasiulatuv kohaldamine olukorras, kus karistus on jõustunud, on KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt erandlik: see toimub üksnes siis, kui süüdimõistetu juba kannab vangistust või kui ta suunatakse vangistust kandma. Selline erandlikkus on seletatav sellega, et seadusjõus kohtuotsuse muutma asumine riivab tugevasti mitmeid põhiõigusi ja peaks seetõttu olema võimalik üksnes juhul, kui karistus riivab süüdimõistetu õigusi sedavõrd tugevalt, et see kaalub üles negatiivsed asjaolud, mis jõustunud otsuse muutmisega kaasnevad: vt nt Riigikohtu üldkogu
25. märtsi
26. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 19 jj. ning
27. juuni
28. a otsus asjas 3-4-1-19-07, p-d 19–
30. aasta alguses jõustunud seadusmuudatusega tõmbas Riigikogu karistuse ümbervaatamise piiri vangistuse juurde: kui inimene on reaalselt vangis, saab ta tugineda kergema karistusseaduse jõustumisele; kui ta vangis ei ole (nt karistati teda rahalise karistusega või on tema vangistus tingimisi täitmisele pööramata jäetud), ei kaalu tema huvi kergema karistusseaduse kohaldamise vastu üles seadusjõustunud kohtuotsuse muutmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi erinevatele põhiõigustele. M. Puust ei ole vangis, mistõttu ei saa ta KarS § 5 lg-le 2 tugineda.
31. Lisaks ilmneb maakohtu otsusest õigesti, et ei esine ka sisulisi aluseid M. Puusti karistuse muutmiseks. M. Puusti poolt toime pandud tegu on endiselt karistatav nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega – M. Puusti teo ajal nägi selle karistuse ette KarS § 118 p 1 – § 25 lg 2, praegu aga KarS § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg
32. KarS § 1191 jõustumine ei ole kõige vähemalgi määral oluline. Ringkonnakohus toob välja paar tsitaati KarS § 1191 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirjast: „Tegemist on StGB § 231 analoogiga, mõeldud nende juhtude jaoks, kui kannatanu on surnud, kuid menetluse käigus ei õnnestu välja selgitada, kes täpselt peksjatest tema surma kausaalses mõttes põhjustas. […] Tegemist on n-ö varuparagrahviga, mis tuleb tulenevalt tagajärje raskusest kohaldamisele vaid siis, kui ei ole võimalik tõendada isikute rolli ja tahtlust konkreetse tervisekahjustuse tekitamisel.“ (seletuskiri
33. juunil 2014 vastu võetud ja
34. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 49–50). Et M. Puusti puhul tuvastasid kohtud tema teo vastavuse KarS § 118 katse objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule, ei ole KarS § 1191 kuidagi asjakohane.
35. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 2 2