1-13-2173/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-2173 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 7.03.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.H isikukood XXX xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Arvo Suuban taotlus A.H´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot, sh tasu 40 eurot ja käibemaks 8 eurot. Välja mõista A.H´ilt menetluskulud 48 eurot kaitsjatasu. A.H´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.H 1-13-2173 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.05.2013 otsusega KarS § 121 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 5 kuud 24 päeva vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 05.06.2015 määrusega ülalmainitud tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.10.2015 ja lõpp 11.04.
3. Kinnipidamisasutuses A.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, riigikeelt ei valda. Puudub motivatsioon ennast edasi harida. Ca 18 aastat töötanud ametlikult: xxx vabanemisel läheb uuesti sinna tööle. Omas töövõimetust 40%. Sissetulekuks oli töövõimetustoetus ja töötasu. Vanglas töötab majandustöödel alates 23.11.
4. On töötanud nii osakonna xxx Isiku karistus on alla aasta, mistõttu isikule pole koostatud individuaalset täitmiskava. Alkoholi tarvitab 19.st eluaastas ca korra kuus. Enamus kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi mõjul ei suuda isik kontrollida oma emotsioone ning kasutab vägivalda. 20.09.2013 määratud kohustus: läbida võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks, isik keeldus seda täitmast. Väärteokorras karistatud AS § 70 alusel 5 korda ning katseajal (2015.a) pani toime väärteo LS § 259 lg 2 p 1 alusel, oli taas alkoholijoobes. Isik alkoholiprobleemi tunnista, väidab et nüüd on sellega lõpp. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral. Reaalset vangistust kannab teist korda. Käesolev vangistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Isikul on menetluses Viru ringkonnaprokuratuuris veel üks kriminaalasi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49 %. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama oma korterisse aadressil xxx. Korter on ühetoaline, kinnipeetava elukaaslane elab sellel pinnal praegu üksi. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. A.H töötas elukaaslase sõnul enne vangistust ehitusel. Samuti oli tal vormistatud töövõimetuspension- 40%. Rahvastikuregistri andmetel on A.H elukohaks xxx. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1997.aastast. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on A.H määratud kolmel korral. Karistusaja lõpp 11.04.2016 Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei vaidle vastu A.H tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Isik on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas ning vangistusest tingimisi vabastamine oleks efektiivsem kui karistuse lõpuni kandmine vanglas. Väide, et A.H suhtes on menetluses veel üks kriminaalasi on ekslik, kr.asi lõpetati. Kohtuistungil A.H taotles ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tagajärjed ei olnud rasked. Käitumine vanglas näitab, et A.H on asunud 2 paranemise teele. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole, hõivatud majandustöödel. Vabaduses on olemas töökoht. Vabastamisele järgnev käitumiskontrolli periood aitab vähendada uute kuritegude toimepanemise riski ja naasta ühiskonda. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.H on kriminaalkorras korduvalt karistatud (vara- ja isikuvastase kuritegude eest). Vangistust kannab teist korda. Käesolev karistus esialgu mõisteti tingimisi, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu pöörati täitmisele. Isikut on ka varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata käitumiskontrollile paranemise teele ei asunud ega muutnud oma käitumist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (katseajal eiras alkoholi tarvitamise keelu) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem A.H on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks A.H uute süütegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus hindab positiivselt, et A.H töötab vangistuse kandmise ajal majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud 3 kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.H vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Deniss Minzatov 4