kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav § 121, § 423 1 järgi J.G – isikukood XXX, elukoht *, * kodanik, haridust *, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 10.03.2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
järgi vangistusega 6 kuud ,
lg 1 alusel ärakandmata vangistus 5 kuud 28 päeva,
Kinni peetud 16.04.2016 kell 00.05-10.
(enne Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsust toime pandud tegu) järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud. 2.
lg 1, § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud 5 -kuuline vangistus kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega nr 1-16-1086 mõistetud 6-kuulise vangistusega, mõista J.G-le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 aluseel arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud vangistus 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta. 3. Süüdi mõista J.G
423 4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.04.2016 kell 00.05-10.45, s.o 1 päev ning ärakandmata karistuseks on vangistus 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 5.
lg 2, § 64 lg 1 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud ärakandmata karistust vangistust 11 kuud 29 päeva Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva 1 1-16-10372 vangistuse võrra, mõista J.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 6.
lg 5, § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva, s.o 537 (viissada kolmkümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 537 (viissada kolmkümmend seitse) tundi. J.G´ele määratud 537 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Määrata, et J.G teostab üldkasulikku tööd Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 7.
lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui J.G paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 9. Tühistada J.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 10.
83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – Eesti Riikliku Autoregistri registreerimistunnistuse alusel A K nimele registreeritud, kuid J.G omandis olev sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärgiga * (VIN kood *, ehitusaasta *), mis asub politseiparklas asukohaga Rahumäe 6/1 Tallinn. 11.
lg 3 alusel kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna. Kohtulahend tuleb viivitamatult saata Maanteeametile J.G-le kuuluva sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärgiga * (VIN kood *) suhtes käsutamiskeelu kandmiseks registrisse.
järgi kvalifitseeritava kuriteo ning alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt
T J ja J D suhtes on prokuröri määrusega kriminaalmenetlus lõpetatud /tl 178-179, 187-188 I kd/ Peale selle süüdistatakse J.G selles, et tema isikuna, kes on varem, s.o 22.08.2015 ja 26.01.2016 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, s.o Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, juhtis mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades (ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,58 mg/l) 15.04.2016 kella 23.36 ajal Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe-KoseUuemõisa maantee esimesel kilomeetril registri andmetel A K´le, kuid faktiliselt endale kuuluvat mootorsõidukit - sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga * - vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kusjuures põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites otsa Aktsiaseltsile R kuuluvale ning Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna kasutuses olevale alarmsõidukile Ford Transit registreerimismärgiga *, millel deformeerus parempoolne esiuks ja esitiib. Sellise tahtliku tegevusega J.G , juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks /I kd tl 44/. 3 1-16-10372 Prokuröri poolt kohtus J.G ’ele nõutud karistus: Enne Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsust toimepandud
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör J.G-le karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugedes kõnealuse kuriteo eest mõistetava karistuse 5 kuud vangistust kui kergema karistuse kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega 1-16-1086 mõistetud raskema karistusega 6 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Pärast Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsust ning enne mõistetud karistuse täielikku ärakandmist toimepandud
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör J.G-le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.G´e kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 16.04.2016 kell 00.05 kuni 16.04.2016 kell 10.45, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 5 alusel pöörata täitmisele J.G´ele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 11 kuud ja 29 päeva vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, s.o 537 päeva vangistust üldkasuliku tööga 537 tundi. J.G-le määratud 537 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et J.G teostab üldkasulikku tööd Tartu Vangla Tartu Kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrata, et J.G on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Konfiskeerimistaotlus. Prokurör taotles
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, s.o J.G-le kuuluv sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgiga * koodiga *, ehitusaasta 1996, mootorimaht 1799 cm3, võimsus 85 KW, mis asub politseiparklas asukohaga Rahumäe 6/1 Tallinn. Eesti Riiklikus Autoregistris on sõiduki registreerimistunnistuse andmetel registreeritud A K nimele, kuid auto faktiliselt nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kuulub J.G´ele. J.G kinnitas, et saab aru, et kokkuleppes on kokku lepitud ka sõiduauto konfiskeerimine. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud. J.G on isikuks, kes on kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuid ta jätkab õigusvastast käitumist. Põhikaristus ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ning edaspidiste kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb kuriteo toimepanemise vahend sõiduauto konfiskeerida
Tl 63 on näha, et sõiduauto Opel Vectra reg.nr * omanikuna on registris kirjas A K. Tl 674 II kd on näha, et A.K on sõiduauto Opel Vectra reg.nr * müünud J.G-le, omandiõigus läheb üle vahetult peale müügilepingu allkirjastamist, leping allkirjastatud 14.04.2016. Sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgiga * (VIN koodiga *) on Harju Maakohtu 16.08.2016 määrusega nr 1-16-6840 arestitud konfiskeerimise tagamiseks /tl 69-72 II kd/. Sõiduauto Opel Vectra reg.nr * on arestitud /tl 84-87 II kd/, ära on võetud ja vastutavale hoiule antud mootorsõiduk Opel Vectra reg.nr *, autovõti ja registreerimistunnistus. Sõiduauto asub Rahumäe 6/1 politseiparklas ja autovõti, registreerimistunnistus on parkla töötaja J V valduses /tl 101 II kd/. Auto, võti ja registreerimistunnistus anda peale otsuse jõustumist üle sõiduauto asukoha järgsele Harju Maavalitsusele konfiskeerimistoimingute läbiviimiseks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kontrollnõuete ja kohustuste rikkumiste tagajärjed on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. 4 1-16-10372 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.G süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kriminaalasjas esitas kannatanu J K tsiviilhagi summas 243,60 eurot /I kd tl 45/, millest nõue summas 220 eurot jäeti prokuröri määrusega läbi vaatamata kui tõendamata nõue ja tagastati haginõue summas 220 eurot kannatanule /I kd tl 172-174/. Kahtlustatava T J poolt on hüvitatud 8,60 eurot /I kd tl 182/ ja kahtlustatava J D poolt on hüvitatud 15 eurot /I kd tl 191/, mistõttu on J K´le kuriteoga tekitatud varaline kahju hüvitatud. Tõkend - J.G on kahtlustatavana kinni peetud 16.04.2016 kell 00.05-10.45 /II kd 35/, s.o 1 päev, mis tuleb
J.G suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld / I kd tl 96-97, II kd tl 60-61/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb J.G’elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 10 on menetluskuluks muud meeneetlejal seoses kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärgiga * teisaldamise kulud 121,50 eurot /II kd tl 82-83/. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M. Viira J.G kaitsmise eest makstud tasu 72 eurot /II kd tl 93-96/, 120 eurot /II kd tl 102-106/, kokku 192 eurot. J.G taotles kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab J.G taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.