§-de 223 lg 1, 226 lg 1 ja 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik E.H (isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON E.H’i kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747, Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601, millega määrati E.H-le
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot,
lg 1 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja
lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, osaliselt
Mõista E.H-le
S § 68 lg 2 alusel arvata kinnipidamine väärteomenetluses 01.03.2019 kell 13.35 – 02.03.2019 kell 17.30 karistusaja hulka. Kuna 24 tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut, kuulub E.H tasumisele rahatrahv 65 (kuuskümmend viis) trahviühikut, s.o 260 (kakssada kuuskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 muutmata. Rahatrahv kokku summas 1160 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber
§-de 16 lg 1, 46 lg 1, 50 lg 3 p 1,2; 169 lg 4,5,7 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti
§-de 223 lg 1, 226 lg 1, 236 lg 1 järgi. Menetlusalune isik E.H väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,000601 määrati E.H-le , juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3 karistuseks
lg 1 alusel rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot,
lg 1 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja
lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Lisaks tuli menetlusalusel isikul VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud) summas 14 eurot. 3. 27.04.2019 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku E.H kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja taotleb tühistada 17.04.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse väärteoasjas nr: 2590,19,000601 karistusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks osas ning taotleb määrata E.H-le toimepandud teo eest rahatrahvi õiglases suuruses või alternatiivselt juhul, kui kohus jätab kaebuse esitaja taotluse rahuldamata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tühistamise osas, määrata E.H karistuseks
Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsusele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 08.05.2019. Seega esitatakse käesolev kaebus õigeaegselt. Kaebuse esitaja selgitab oma toimepandud tegu järgmiselt – ta juhtis 01.03.2019 xxxx tänaval sõidukit xxxx. Kella 11.00 paiku põrkas tema poolt juhitud auto kokku xxxx, kuna xxxx tänaval oli kiilasjää ning auto pidurdusteekond suurenes ja toimus kerge kokkupõrge. Xxxx väljus meesterahvas, kes hakkas kohe karjuma ning kätega vehkima, mis tekitas taolises keerulises olukorras kaebuse esitajal paanikahoo esinemist. Sõidukit kaebuse esitaja juhtis kainena. Kuna xxxx vigastusi ei saanud ja xxxx juhil pretensioone ei olnud, siis kaebuse esitaja otsustas jätkata sõitu. Pärast juhtumit, tulles koju, kaebuse esitaja tarvitas alkoholi, kuna oli stressis peale liiklusõnnetust. Kaebuse esitaja tunnistab alkoholi tarbimist pärast intsidenti. Kaebuse esitaja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kaebuse esitaja ei olnud teadlik, et pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine on keelatud ning on toimunud selline sündmus, millele reageerimata ja tegutsemata jätmisel on tõsised tagajärjed. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt toimepandut. Liiklusrikkumine ei olnud tahtlik. 3 Kaebuse esitaja töötab xxxx ettevõttes Xxxx OÜ, registrikood xxxx. Tema tööülesannete hulka kuuluvad klientide leidmine, läbirääkimiste pidamine, kauba ja toiduvedu. Kuivõrd tööülesannete kvaliteetseks ja õigeaegseks täitmiseks kasutatakse sõiduautot, on ka juhtimisõiguse olemasolu töötajatel vajalik (kohustuslik). Juhtimisõiguse puudumisel ei saa kaebuse esitaja täita oma tööülesandeid ja arendada oma äri. Juhul, kui kaebuse esitaja jääb oma juhtimisõigusest ilma, siis ta ei saaks tegeleda Xxxx OÜ ettevõtlusega pikka aega, mis mõjutab oluliselt nii äriühingut, äriühingu edukat arenemist, sh kasumi saamist, mis on vajalik töötajate palga maksmiseks, kui ka kaebuse esitajat, tema majanduslikku ja sotsiaalset seisundit. Samas ilma sissetulekuta kaebuse esitaja ei saa ülal pidada oma perekonda (abikaasa, alaealised lapsed). Kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et temal puuduvad kehtivaid karistused
rikkumise eest.
lg 1 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada nii rahatrahvi, aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja leiab, et väärteo eest kohaldatav karistus pole proportsionaalne võrreldes kuriteo eest kohaldatava karistusega. Karistuse kohaldamine toob kaasa ajutise raskendatud olukorra kaebuse esitajale, täitmata jäävad tema ametiülesanded. Nagu oli juba varem öeldud kaebuse esitaja põhiliseks sissetuleku allikaks on Xxxx OÜ saadud palk. Tulenevalt sellest on karistuse kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest samalaadsete rikkumiste korral. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud kohaldada nii ranget karistust. Kaebuse esitaja tunnistab, et antud asjaolu ei õigusta tema rikkumist, et tema ei olnud teadlik, et pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine on keelatud. Kaebuse esitaja leiab, et antud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik kuni 300 trahviühiku ulatuses rahatrahvi määramisega. Kaebuse esitaja arvates puuduvad antud asjas kaalukad eripreventiivsed kaalutlused nii range karistuse kohaldamiseks - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaebuse esitajale määratud rahatrahv on piisav, et tagada kaebuse esitaja edasine õiguskuulekas käitumine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse
lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, mis ületab kaebuse esitaja süü suurust.
lg 1 sätestab, et alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks piirab ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja kergendavaks asjaoluks võib lugeda tema süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse kohaldamine paneb tema perekonna ja äri raskesse majanduslikku olukorda ja on põhjendamatult karm, suurema rahatrahvi määramine karistusena on tema puhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja rahuldada tema kaebus ning tühistada vaidlustatav otsus ning teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv. 4 4. 21.05.2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtule kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha esitatud kaebusele.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju AE.H , seega
Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad
alusel. Menetlusalune isik oma ütlustes selgitab, et ta juhtis 01.03.2019 xxxx tänaval sõidukit xxx. Turvavöö oli kinnitatud. Kella 11.00 paiku põrkas tema poolt juhitud auto kokku xxxx. Xxxx juht pidurdas ja kuna xxxx tänaval oli kiilasjää, siis auto pidurdusteekond suurenes ja toimus kerge kokkupõrge xxxx. Kannatada sai tema poolt juhitud sõiduki registreerimisnumber, Xxxx vigastusi ei olnud. Kuna xxxx vigastusi ei saanud ja juhil pretensioone ei olnud, siis tema jätkas sõitu. Sõidukit juhtis kainena. Pärast juhtumit tarvitas alkoholi 4-5 0,5 l pudelit. Peale seda toimetas politsei teda ekspertiisi. Peale liiklusõnnetust tarvitas alkoholi, kuna oli stressis. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isikuga nõus asjaolus, et xxxx, millele menetlusalune isik otsa sõitis, vigastada ei saanud. Tunnistaja sõnade kohaselt menetlusalune isik peale kokkupõrget ei tulnud autost välja, vaid sõitis oma sõidukiga sündmuskohalt ära. Seega ei saanud menetlusalune isik veenduda, et teine auto kahjustada ei saanud. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, pidi olema ka teadlik juhi kohustusest peale liiklusõnnetust, ehk antud olukorras kohustusest teavitada juhtunust politseid ning juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamise keelust. Juhtunust teavitamise asemel menetlusalune isik aga põgenes sündmuskohalt, jättes seega
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega liiklusõnnetuse, olles sellest teadlik, põgeneb liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning tarvitab vahetult peale liiklusõnnetust alkoholi tuleb seda käsitleda tahtlikult toimepandud õigusrikkumistena ning eelnevalt toimepandud süülise teo varjamisena, millel puudub õigustus. Kohtuväline menetleja A V arvestas karistuse määramisel isiku poolt süü tunnistamisega, aga arvestas ka asjaoluga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka asjaoluga, et
§-de 226 lg 1 ja 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod pani menetlusalune isik toime teadlikult. Menetlusalune isik liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemisega raskendas teise osapoole olukorda ning takistas politseil liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Seega, tuginedes eeltoodule, palutakse kohtult jätta vanemväärteomenetleja A V poolt koostatud otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 muutmata ja E.H kaebus rahuldamata. Vajadusel ollakse nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
lg 3 p 1,2 sätestavad, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust.
lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 6 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Kohtuvälises menetluses kogutud tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik E.H juhtis 01.03.2019 kell 10.20 xxxx maja juures, liikudes xxxx suunas, mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ning sõitis otsa ees peatunud I T poolt juhitud sõidukile xxxx reg nr xxxx. E.H väitis menetlusaluse isikuna antud ütlustes, et tema poolt juhitud sõidukil sai kannatada registreerimisnumber. Kuna sõidukil xxxx kahjustusi ei olnud ja selle juhil tema suhtes pretensioone ei olnud, jätkas ta liikumist xxxx, maja xxxx. Pärast juhtumit tarvitas ta õlut, 4-5 pudelit 0,5 l, olles stressis. Pärast teadet, et politsei otsib teda taga, palus ta oma kaastöötajal politseisse helistada. Teda võttis vastu politseinik H K, ta toimetati ekspertiisi ja edasi arestimajja Rakveres. Tunnistaja I T kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et 01.03.2019 sõitis ta koos kolleegi E L xxxx mööda xxxx tänavat. Tema juhtis xxxx reg nr xxxx. Xxxx ja xxxx tänava ristmikul vaatas ta vasakule, kuna ees oli peatee ja nägi eemalt tulemas valget xxxx kaubikut. Tema ees sõitnud musta värvi xxxx sõitis peateele ja hakkas keerama paremale, ta võttis hoo maha, nad liikusid umbes 15 km/h. Xxxx pööras parkimistaskusse, vabastades talle tee. Ta hakkas kiirust koguma, kui tundis tugevat lööki auto taha, tema auto suri välja. Ta oli segaduses ja arvas, et tema auto läks rikki, kui nägi peeglist, et tema auto taga seisab valget värvi xxxx ja autost keegi ei välju. Ta pani ohutuled põlema ja läks vaatama, mis juhtus. Tee oli veidi lumine, oli valge. See juhtus kella 10.20 paiku. Ta läks välja ja küsis, et kas kiirabi on vaja? Kui xxxx juht rääkima hakkas, tuli viimase suust alkoholilõhna ja tema jutt oli seosetu. Vastus oli, et ei kiirabi ei ole vaja, kõik on korras, kas on pretensioone? Ta ütles, et olete purjus, kutsume patrulli, mispeale sõitis xxxx juht temast ja autost mööda xxxx pst-le. Ta istus autosse ja sõitis xxxx järele, kutsudes samal ajal politseid. Xxxx peatus xxxx poe ees, juht (meesterahvas) läks poodi. Tunnistaja E Li kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et 01.03.2019 umbes kella 10.15 paiku oli ta kaasreisija oma kolleegi I T tööautos xxxx xxxx tänaval xxxx juures. Nende ees liikuv sõiduk pidurdas, et parkida xxxx ees olevasse parklasse. Siis tundis ta tagant lööki. I läks autost välja, tema jäi ootama. Küljepeeglisse vaadates nägi ta, et nende tagant sõitis minema valget värvi väike kaubik, millel olid xxxx asuva xxxx märgid. I tuli tagasi autosse ja ütles, et kaubik sõitis neile tagant sisse. I hakkas sellele sõidukile järele sõitma ja helistas ka politseisse. Nende poolt jälitatav sõiduk peatus xxxx ees. Sõidukijuht hakkas neile 7 pakkuma raha, et nad saaksid omavahel kokkuleppele. Xxxx autot juhtinud mees ei seisnud jalgadel. Nemad ütlesid, et ei ole nõus ja ootasid politsei ära, mis saabus umbes 20-25 minuti pärast. Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad menetlusaluse isiku E.H süüd temale esitatud süüdistustes veel asitõendi vaatlusprotokoll ühes sinna juurde kuuluva CD-plaadiga (videost on näha, et 01.03.2019 kell 10:23:32 keerab kaamera ennast xxxx tänava suunas ja filmib xxxx tänava suunas; parempoolsel sõidusuunal keset sõiduteed seisab üks tumedat värvi sõiduk, milles on äratuntav xxxx buss; sõidukist paar meetrit tagapool seisab valget värvi kaubik, mille kõrval juhiukse juures seisab mingi meesterahvas, kes kummardub juhiakna suunas; videos on kell 10:23:51 näha, et järsku valget värvi sõiduk hakkab liikuma xxxxx suunas, jättes juhi ukse juures oleva meesterahva sinna teele, kes liigub edasi xxxx bussi poole; videos on kell 10:23:51 näha, et valget värvi sõiduki mark on xxxx, sellel kaubikul on peal reklaamkirjad „xxxx“ ja sõiduki reg nr on xxxx; videos on näha, et kell 10:24:30 ilmub kaadrisse xxxx reg nr xxxx, mis suundub xxxx), sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes sinna juurde kuuluvate fotodega (E.H poolt juhitud sõiduki esiosas värvi- ja kriimustusvigastused, sõiduki esimene registreerimisnumber on vigastustega; I T poolt juhitud sõiduki tagaosas värvi- ja kriimustuskahjud), AE.H e-kiri ühes sinna juurde kuuluvate fotodega sõiduki vigatustest (AS-le Xxxx kuuluval sõidukil xxxx xxxx mõlk tagaluugil ja purunenud on pamper, esialgne hinnang kahjudele on 1500-2000 eurot, aga see võib muutuda, kui nad saavad kalkulatsiooni autoremondi töökojast) ja EKEI uuringuakt nr 289T 08.03.2019 - etanooli (2,59+/-0,06) k=2. Mis puutub menetlusaluse isiku E.H ütlustesse, et sõidukil xxxx kahjustusi ei olnud, siis tunnistajate ütlustest ja CD-plaadil olevast videost nähtub üheselt, et E.H oma sõidukist ei väljunud, vaid sõitis sündmuskohalt minema, veendumata selles, kas sõidukil xxxx on kahjustusi või mitte. E.H oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, seega pidi ta olema teadlik ka juhi kohustustest, mis sellega kaasnevad. E.H ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid, kuigi teatamine oli kohustuslik, sest liiklusõnnetuse asjaolud jäid kirjalikult vormistamata. Ta tarvitas pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist alkoholi. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik E.H realiseeris
§-des 223 lg 1, 226 lg 1 ja 236 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. 7. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärtegu
lg 1 järgi on toime pandud ettevaatamatult, kuid väärteod
lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis see, et
§-des 223 lg 1, 226 lg 1 ja 236 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik E.H. Kaebuse esemeks on vaidlus E.H-le
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et arvestab karistuse määramisel isiku poolt süü tunnistamist. Kohtule esitatud kaebuses tunnistab E.H oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Seega on karistust kergendavateks asjaoludeks süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud E.H käitumises puuduvad.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 63 lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Karistusregistri teatisest nähtub, et E.H ei ole registrisse kantud. Kohtuväline menetleja määras
lg 1 alusel E.H-le karistuseks rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot, mis on nimetatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.
lg 1 alusel määrati E.H-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, mis on alla nimetatud sanktsiooni keskmist määra.
lg 1 alusel määrati E.H-le karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, mis on samuti alla nimetatud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et E.H-le
lg 1 ja
lg 1 alusel määratud karistused vastavad tema süü suurusele ning on proportsionaalsed, samuti on selliste karistuste määramisega arvestatud nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Seda sama ei saa aga öelda E.H-le
E.H on isikuks, keda ei ole seisuga 17.04.2019, kui kohtuväline menetleja tema suhtes otsuse tegi, karistusregistrisse kantud. Kohtul puudub põhjus, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, asuda seisukohale, et kergeimaliigiline karistus rahatrahvi näol ka
Seega leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. E.H võib
lg 1 alusel karistada kõige kergeimaliigilise karistuse, s.o rahatrahviga ning seda nimetatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus mõistab E.H-le karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, sest nimetatud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, lisaks on isikule sellise karistuse mõistmisega arvestatud nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegude iseloomu, tagab isiku rahaline mõjutamine selle, et ta käitub edaspidi liikluses õiguskuulekalt ja teiste vara kahjustamist vältivalt. Väärib märkimist, et kohtuväline menetleja on oma otsuses ja kirjalikus vastuses kaebusele käsitlenud
lg 1 sätestatud väärteokoosseisuga seonduvaid asjaolusid ja karistust (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine), samas on E.H-le karistus määratud
lg 1 alusel 9 (liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik). KarS § 68 lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Menetlusalune isik E.H oli väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud 01.03.2019 kell 13.35 – 02.03.2019 kell 17.30, kuid kohtuväline menetleja karistust määrates ei ole KarS § 68 lg 2 sätet kohaldanud. Kuna menetlusalune isik E.H oli väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud 01.03.2019 kell 13.35 – 02.03.2019 kell 17.30, siis tuleb KarS § 68 lg 2 alusel arvata kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kuna 24 tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut, kuulub E.H
lg 1 alusel mõistetavast rahatrahvist tasumisele rahatrahv 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 2, § 133-134 tuleb E.H kaebus rahuldada, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 osaliselt
Ülejäänud osas tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.