(1)aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „ R.F, kriminaalasja nr 1-13-2836 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva 2 1-13-2836 jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 17.06.2013.a I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS R.F -i süüdistatakse selles, et tema, viibides 21.06.2012.a kella 01.30 paiku alkoholijoobes avalikus kohas - Narvas, Tallinna mnt. 26 maja juures, elukaaslase Xxx ´ga isiklike suhete pinnal tekkinud tülis, rikkudes ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku, tülitsedes valjult kannatanuga ja seejärel ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele, lõi teda rusikate ja jalgadega vastu keha, tekitades oma tegevusega füüsilist valu, kuni kannatanu kukkus ja hakkas appi hüüdma. R.F-i tegevusest põhjustatud kannatanu Xxx appihüüded rikkusid xxx korteri elanik e Xxx ja Xxx ´i rahu ja turvatunnet, ning Xxx läks välja, et Xxx kaitseks välja astuda, jõudes välja, suunas ta taskulambi valguse R.F-i suunas, ning R.F, kolmandate isikute (tunnistaja Xxx Xxx ) juuresolekul ja ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele , lõi Xxx´it kaks korda rusikaga vastu pead ja mitu korda vastu keha, löökide tagajärjel kukkus kannatanu maha, tundis füüsilist valu, ning pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi diagnoositi tal pealae lahtine haav. Kuna R.F kasutas avalikus kohas oma rahulolematuse väljendamisel põhjuseta vägivalda, rikkudes seejuures ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku ja ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ja rikkudes sellega kõrvaliste isikute rahu, ning taoline käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani R.F oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTUISTUNG Kohtuistung il tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi. Süüdistatav ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist ning tunnistas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt, summas 269.27 eurot. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri, kannatanu ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et R.F-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. R.F-i poolt antud kuriteo toimepanemine on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (fototabeliga) (lk 1 – 9, 27 - 30) – millest nähtub, et 21.06.2012.a kella 01.40 paiku xxx korterist kuulis kannatanu väljast naisterahva appihüüdeid, aknast välja vaadates nägi, et väljas seisavad kaks meesterahvast ja naisterahvas. Kannatanu väljus korterist ja Tallinna mnt. 26 maja juures lõi tundmatu noormees teda kaks korda rusikaga vastu pead ja mitu korda vastu keha, löökide tagajärjel kukkus kannatanu maha, kannatanu tundis füüsilist valu. F ototabelitest nähtuvalt olid 24.06.2012.a kl. 01.54 – 02.14 kannatanul peavigastus ja 3 1-13-2836 parema küünarnuki vigastus. Kannatanu esitas tsiviilhagi 1769.27 eurot – 1500 eurot moraalse kahju hüvitamiseks ja 269.27 eurot ravimite ja uute prillide hüvitamiseks. Kannatanu Xxx ütlustega (lk 49 – 52) – millest nähtub, et ööl vastu 24.06.2012.a tarbis ta koos elukaaslase R.F-iga alkohoolseid jooke, teel koju, Narvas, Tallinna mnt. 26 juures tekkis neil tüli ja R.F lõi teda rusikate ja jalgadega vastu keha, kannatanu kukkus ja hakkas appi hüüdma, keegi maja elanikest kutsus välja politseipatrulli, kannatanu mäletab, et Dmitri lõi kedagi majaelanikest, kes tema appihüüete peale välja tuli. SA Narva Haigla tõendiga (lk 13) - millest nähtub, et pöördudes 24.06.2012.a kl. 02.30 SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi, diagnoositi Xxx´il pealae lahtine haav. Tunnistaja Xxx ütlustega (lk 39 - 42) – millest nähtub, et 24.06.2012.a kell 01.35 saabus väljakutse Narvas, Tallinna mnt. 26 maja juurde, kus meesterahvas lõi naisterahvast ja meesterahvast, kohale jõudes selgitas kannatanu Xxx, et teda peksis noormees, keda ta kinni pidas, kinnipeetuks osutus R.F. Tunnistaja Xxx Xxx`i ütlustega (lk 44 - 47) - millest nähtub, et 24.06.2012.a kella 01.30 paiku viibides abikaasa Xxx´iga kodus, kuulsid nad väljast naisterahva appihüüdeid, aknast välja vaadates nägi ta, et väljas on naisterahvas pikali maas ja teda peksab meesterahvas, kes hiljem peksis ka tema abikaasat. Tunnistaja abikaasa Xxx läks välja ja tunnistaja nägi, et tugeva kehaehitusega me esterahvas lükkas tema abikaasa asfaldile ja nende vahel käis rüselus. Joobeseisundi kontrollimise protokolliga (lk 54) – mis tõendab, et 24.06.2012.a kl. 01.47 oli R.F indikaatorvahendiga tuvastatud joove 1,08 mg/l. Kahtlustatava R.F-i ütlustega (lk 60 - 68) – kes tunnistab, et lõi talle tundmatut meesterahvast. Seda, et ta lõi elukaaslast Xxxt, ta ei mäleta. K ui kannatanu räägib, et ta lõi teda, siis ta leiab, et võimalik, et nii oligi. T a kahetseb toimepandut. Põhjendatud on R.F-i tegevust kvalifitseerida KarS § 263 järgi, kuna tema olmetüli elukaaslase Xxxga toimus avalikus kohas (elumaja hoovis ) ning rikkus kõrvaliste isikute (Xxx ja Xxx`ide) rahu. Seda enam, et siis, kui kannatanu Xxx astus läbipekstud Xxx kaitseks välja, R.F peksis ka Xxx ´i läbi. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav R.F pani ülalnimetatud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on avaliku kohaga, et tema tüli elukaaslasega rikkus teiste inimeste rahu, kuna ta nägi, et Xxx kaitseks astus välja kõrvaline isik – Xxx, ning sündmuskohal viibis veel vähemalt üks kõrvaline isik – Xxx`i abikaasa. Vaatamata sellele kasutas R.F vägivalda nii Xxx, kui ka Xxx`i suhtes. Vastavalt KarS § 16 lg 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas 4 1-13-2836 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.F on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh vägivaldsete kuritegude eest reaalse vangistusega ning viimasel korral rahalise karistusega, ning vaatamata sellele poole aasta möödudes pani ta tahtlikult toime uue vägivaldse kuriteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R.F-i karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekohane, kuna karistus uue tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Samal põhjusel ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et R.F-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid R.F-i puhul ei esine. Süüdistatava R.F-i karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud, tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Arvestades ülaltoodut, võib R.F-i vangistus olla oluliselt alla KarS §263 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit – vahistamine, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxx esitas tsiviilhagi summas 1769,27 eurot, sh 1500 eurot moraalse kahju hüvitamiseks ja 269. 27 eurot ravimite ja uute prillide maksumuse hüvitamiseks (lk 32). Süüdistatav nõustus tsiviilhagiga osaliselt, summas 269.27 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ei eeluurimisel ega kohtuistungil ei suutnud kannatanu Xxx põhjendada tema poolt esitatud tsiviilhagi suurust selles osas, mis puudutab moraalse kahju hüvitamist. 5 1-13-2836 Sellega seoses jätab kohus tsiviilhagi selles osas rahuldamata. Tsiviilhagi summas 269.27 eurot kuulub rahuldamisele, kuna selles osas on hagi tõendatud hagile juurde lisatud dokumentidega (ravimite ning prillide ostmist tõendavate arvetega). Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 6