lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 21. märtsi 2016 otsus Apellatsiooni esitaja L.A kaitsja advokaat Birgit Sisask Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav L.A Isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskharidus; elukoht XXX; hetkel viibi Tartu Vanglas; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega
lg 2 p 9 järgi; väärteokorras karistatud 15-l korral; tõkendit kohaldatud ei ole. Süüdistatava kaitsja Advokaat Birgit Sisask RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
järgi esitatud süüdistust selles, et tema lõi 26.10.2015 kella 16.20 paiku Võrus Räpina mnt 4 asuvas Säästumarketis turvatöötaja V.K. d rusikaga vastu lõuga, tekitades kannatanule füüsilist valu. 2. 21.03.2016 tegi Tartu Maakohus otsuse, millega tunnistas L.A süüdi
lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega nr 1-14-9218 mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu 18 päeva võrra ning mõistis L.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust, karistusaja algusega 21.01.2016. 3. Maakohus põhjendas L.A süüditunnistamist
Kohus luges patrullilehega, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga ning kannatanu V.K. ja tunnistaja P.P. i ütlustega tõendatuks, et kui V.K. teostas süüdistatava osas turvakontrolli, lõi viimane tekkinud konflikti käigus teda rusikaga lõua piirkonda. Süüdistatav ise on kohtumenetluses andnud vastuolulisi ütlusi, väites kord, et ta lükkas kannatanut ning seejärel tunnistades „Jah, lõin. Löök tabas kuhugi õlapiirkonda või kaelapiirkonda. Võis olla, et löök läks lõua piirkonda.“ Videosalvestuselt küll otseselt ei nähtu, et L.A oleks kannatanut rusikaga löönud, kuid videolõigust selgub, et L.A tõstab vasema käe ülesse ja korraks on käsi rusikas. L.A vehkleb. Toimub käsikähmlus. Kannatanu on väitnud, et süüdistatav lõi teda rusikaga. Sama nähtub ka patrullilehelt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist ning tunnistaja P.P. i ütlustest, et põhjus, miks politsei Säästumarketisse kutsuti, oli see, et joobes isik L.A lõi turvatöötajat. Kohus ei näinud alust kahelda V.K. ütlustes, kuna need haakuvad teiste tõenditega. Kohus leidis, et L.A tegevus kannatanu V.K. rusikaga vastu lõuga löömisel on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
§-s 121 sätestatud objektiivne koosseis eeldab kannatanule füüsilise valu tekitamist. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta löögi tagajärjel valu ning õhtul tekkis lõua otsa ka löögist väike punane punn. Kohtu hinnangul oli täiskasvanud meesterahva L.A löök vastu väiksekasvulise naisterahva nägu - lõua piirkonda - sellise intensiivsusega, et kannatanu tundis löögi tagajärjel füüsilist valu. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on valus, kui meesterahvas lööb naisele rusikaga vastu näo piirkonda. Kaitsja oli seisukohal, et L.A ei täitnud
lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivset koosseisu, kuna kannatanul ei tekkinud tõsiseid kehavigastusi, s.o tegemist oli väikeründega, mis ei saanud valu tekitada. Kaitsja arvates, kui meesterahvas lööb rusikaga naist vastu lõuga, peaks sellele järgnema tõsisem vigastus kui see oli selles asjas. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et reeglina peab eelkirjeldatud situatsioonis tekkima raskem kehavigastus. Kõik sõltub asjaoludest, s.o kui kaugel lööja asetseb kannatanust, millises seisundis lööja on, kas ta on alkoholijoobes, kui tugevalt ta kannatanut lööb jne. Antud juhul on tuvastatud, et L.A oli joobes ning ta asetses kannatanust käeulatuses ning arvestades vigastust, tabas löök lõuga, kuid mis oli piisava tugevusega, 2 et tekitada kannatanule valu. Olukorda arvestades, s.o L.A vehklemist ja rusikaga löömist alkoholijoobe seisundis, kui koordinatsioon ei ole kõige täpsem ja kindlam, on kohtu jaoks usutav kannatanu poolt kirjeldatud vigastuse saamise viis. Kuna õhtul tekkis kannatanu lõuale punetus, siis pidi löök olema ka sellise tugevusega, mis põhjustab valu. Seega on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast vaadatuna valus, kui isik (ja ei ole vahet, kas lööb mees või naine) lööb teist isikut käega, olgu see siis rusikaga või lahtise käega, vastu nägu sellise tugevusega, et õhtul on lõual punetus või muhk. L.A poolt kannatanule rusikaga näkku löömine ehk teise inimese kehaline väärkohtlemine ei ole kohtu hinnangul käsitletav ründena väheväärtusliku õigushüve vastu. Kohtu hinnangul pani L.A
Süüdistatav pidi vähemalt võimalikuks pidama, et rusikaga naisterahvast näopiirkonda lüües võib selline tegevus põhjustada kannatanule valuaistingut. Eelkõige seetõttu, et meesterahva rusikalöök võib olla sellise jõuga, mis tekitab valutunnet. Seega möönis L.A oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi. 4. Maakohus põhjendas L.A-le mõistetavat karistust järgmiselt. Kohtu hinnangul ei ole rahalise karistusega ega tingimisi vangistusega võimalik suunata süüdistatavat õiguskuuleka käitumiseni. Arvestades seda, et L.A on töötu ning kannab hetkel karistust Tartu Vanglas, on alust arvata, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kuigi L.A ei ole varem vägivallakuritegusid toime pannud, tuleb siiski arvestada sellega, et teda on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud, seega ei ole ta varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Märkimist väärib ka asjaolu, et käesolevalt etteheidetava kuriteo pani ta toime ajal, mil pidi sooritama üldkasuliku töö tunde. Seega on kohus veendunud, et L.A-le tuleb mõista reaalne vangistus ning see peab olema rangem kui varasema otsusega mõistetud karistus, milleks oli 5 kuud vangistust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eelmärgitut arvestades, samuti õiguskorra kaitsmise huvidest ja süüdistatava mõjutamise võimalusest kantuna, on vajalik mõista L.A-le
lg 1 järgi karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud, mida tuleb
lg 2 alusel suurendada kohus Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU 5. L.A kaitsja advokaat B. Sisask taotleb maakohtu otsuse tühistamist täielikult ja palub teha uue õigeksmõistva kohtuotsuse. Alternatiivselt palub ta vähendada süüdistatava karistust või menetluslike eelduste olemasolul saata kriminaalasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja vaidlustab L.A süüditunnistamise põhjusel, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja ebaõigesti. Rusikaga lõua pihta saamisest räägivad vaid kannatanu enda ütlused. Süüdistatav möönis, et võis lahtise käega kannatanu lõua pihta minna. Säästumarketi turvakaamera salvestiselt ei olnud näha kannatanu rusikaga löömist. Apellandi seisukohalt tulnuks maakohtul lähtuda ennekõike turvakaamera salvestisest, kuna sellel oli kogu L.A tegevus vahetult näha. Kannatanu ütlused tulnuks lugeda ebausaldusväärseks, kuna salvestis neid ei kinnitanud. Teiseks, turvakaamera salvestiselt nähtuv ei ole kvalifitseeritav
Ka juhul kui kohus loeks tõendatuks L.A käe ja kannatanu lõuapiirkonna füüsilise kontakti, oleks see maksimaalselt käsitletav bagatellründena, mis jääb
Apellant leiab, et ei ole eluliselt usutav, et pärast rusikaga vastu lõuga saamist tekib lõuale vaid mõnemillimeetrine punane punn, mis järgmiseks päevaks kaob. Rusikaga vastu lõuga saamise tagajärjeks saaks ilmselt olla suuremaulatuslik punetus kui mõni millimeeter, ühtlasi on tavapäraselt 3 sellise löömise tagajärjeks vigastused suu limaskestal. Eelkirjeldatu tõttu ei ole eluliselt usutav, et L.A lõi kannatanut rusikaga vastu lõuga. Apellant ei nõustu, et täiskasvanud meesterahva löök vastu väikesekasvulise naisterahva nägu on sellise intensiivsusega, et kannatanu tundis löögist füüsilist valu ja et ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on valus, kui meesterahvas lööb naisele rusikaga vastu näo piirkonda. Kohus on vääralt käsitlenud vaatleja hinnangut ning ei ole lähtunud konkreetses kriminaalasjas kogutud tõenditest, vaid toetub oma argumentatsioonis asjakohatule abstraktsele arusaamale, kuidas asjad on või peaks olema. Kohtu järeldused objektiivselt hinnatava valu olemasolu kohta ei põhine tõenditel. Turvakaamera salvestiselt ei ole näha ühtki L.A tegevust, mis oleks objektiivselt hinnatav valu tekitavana
Maakohtu argumentatsioon L.A tegevuse intensiivsuse hindamisel otsuse lk-l 7 on arusaamatu ja ebaselge. Jääb arusaamatuks, et kui kohus hindab alkoholijoobes L.A koordinatsiooni mitte kõige täpsemaks ja kindlamaks, siis see teeb samas maakohtu jaoks usutavamaks kannatanu ütlused rusikaga löömise tagajärjel valu tundmise kohta. Apellandi hinnangul L.A ebatäpne ja -kindel koordinatsioon viitavad hoopis tema tegevusei väiksemale inteniivsusele. Apellant leiab, et ka juhul, kui kannatanu tunneb vähest valu, ei ole bagatellründe esinemine välistatud. Ka ei ole kohus hinnanud, kas valu intensiivsus oli nii suur, et selle põhjustanud tegevus kvalifitseeruks
Kannatanu ütlus valu suuruse kohta („mingi ikka käis läbi,“ „hiljem sain aru“) võimaldab koostoimes tema järgneva käitumisega (tegeles L.A-ga edasi; ei oleks politseisse helistanud, kui L.A oleks korraldustele allunud) järeldada, et valuaisting ei olnud oluline. Kohus on valu olemasolu hindamisel aluseks võtnud ka selle, et kannatanul tekkis lõuale punn. Apellandi hinnangul, kui kannatanul on väidetavalt olnud vaid hetkeline valuaisting ja tema punn ei vajanud meditsiinilist sekkumist, oli kõige rohkem tegu ebaolulise tervisekahjustusega, millega valu kaasnes vaid punni tekitamise hetkel. Et kannatanu tervist oluliselt ei mõjutatud, kinnitab seegi, et kuigi punn oli kannatanu näopiirkonnas, ei osanud ta anda ütlusi selle kohta, kui kaua tal see punn oli. Eelnev viitab sellele, et valuaisting sai olla vaid minimaalne. Kannatanu punni hindamist väheolulise tervisekahjustusena kinnitab seegi, et L.A-le ei ole esitatud süüdistust tervisekahjustuse tekitamises. Väheolulist tervisekahjustust olulise valuga tekitada aga ei saa. 6. Apellant vaidlustab ka L.A-le mõistetud karistuse ja selle määra, märkides, et 6 kuud vangistust ei vasta karistuspraktikale ning teo asjaolusid arvestades tuleks see mõista miinimumilähedaselt. Ta leiab, et kohus on ebaõigesti jätnud lähtumata isiku süüst
lg 1 mõttes, vaid on alustanud karistusliigi valiku ja määra põhjendamist lubamatult eripreventsiooni kaalutlusest. Kohtuotsuses puuduvad mis tahes põhjendused tulenevalt isiku süü suurusest, võttes arvesse teo asjaolusid. Kohtu nentimine, et ta arvestab kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei asenda kohtulahendi põhjendust. Maakohus on põhjendamatult sidunud karistuse määra konkreetses asjas L.A-le varem asjasse mittepuutuva süüteo eest mõistetud karistusega. 7. Kokkuvõtvalt märkis apellant, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust, tuvastades L.A tegevuses
Minetused tõendite hindamisel ja karistuse (mitte)põhjendamisel on käsitletavad menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 järgi. Seega esinevad kõik KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. PROKURÖRI KIRJALIK SEISUKOHT 8. Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin on seisukohal, et kaitsja apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid, analüüsinud kõiki tõendeid ja nende usaldusväärsust ning põhjendanud, millistele tõenditele L.A süüditunnistamine tugineb. 4 Süüteokoosseis on täidetud kannatanule füüsilise valu põhjustamisega, sealjuures ei ole oluline valuaistingu tugevus, piisab ka vähese valu tundmisest, kui selline tagajärg tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohus on valu tekitamist otsuses põhjalikult analüüsinud ning põhjendatult leidnud, et meesterahva poolt naisele näo piirkonda löömine on ka objektiivse kõrvalseisja jaoks valu tekitav käitumine. Kohtuotsuses on analüüsitud kaitsja väidet, et löögi tagajärjel oleks kannatanu pidanud saama tõsisema vigastuse. Kohus on põhjendatult leidnud, et tagajärg sõltub paljudest asjaoludest, nagu löögi tugevus jms. Kuna kannatanu tõrjus süüdistatava rünnet, siis on tõenäoline, et löök ei olnud tugevajõuline, mis ei tähenda, et see poleks valu põhjustanud. Lisaks tekkis kannatanu lõuale hiljem ka punetus ja väike muhk ehk kannatanu sõnul punn. Võib pidada üldteada asjaoluks, et muhk ei teki vahetult pärast lööki, vaid alles mõne aja pärast, seetõttu ei näinud tunnistaja P.P. kannatanul vigastusi ning tõenäoliselt oleks ka see väike muhk olnud nähtav alles tähelepanelikumal vaatamisel. Arstiabi selline vigastus ei vajanud ning kannatanu pidi jätkama oma tööülesannete täitmist. Seetõttu ei pöördunud ta arsti poole, kuid pole põhjust kahelda, et selline tagajärg süüdistatava löögil oli. Maakohus on motiveerinud süüdistatavale mõistetavat karistust ning arvestades L.A süü suurust, ei ole põhjendatud tema karistuse kergendamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kaitsja apellatsiooni, prokuröri vastuväidetega apellatsioonile ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks, s.o L.A õigeksmõistmiseks talle
Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama kohtuasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Riigikohus on leidnud sedagi, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid neile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega ringkonnakohus soostub. Nendest menetlusõiguslikest arusaamadest lähtuvalt märgib ringkonnakohus vastuseks kaitsja apellatsioonile esmalt järgmist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on vaidlustatud kohtuotsus süüdistatava L.A süüditunnistamises
Esimene kohtuaste on toimunu tehiolude kindlakstegemisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest, järgides seejuures veatult tõendite hindamise põhimõtteid; kohtuotsuse põhjendavast osast tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta ning kohtu siseveendumuse kujunemine lugejale hõlpsasti jälgitav. Kohtuotsuses on küllaldase põhjalikkuse ja üksikasjalikkusega käsitletud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Maakohus on kajastanud ja uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning olemasoleva tõendusliku baasi pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Apellatsioonides esitatu ei anna ringkonnakohtu arvates alust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt L.A süüditunnistamisel esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Ülaltoodust tulenevalt piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete vastustega apellatsioonis esitatule. 5 Apellatsioonis leiab kaitsja esmalt, et maakohus on kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnanud ebaõigesti ja ühekülgselt. Kaitsja väidete kohaselt kinnitab enda löömist vaid kannatanu V.K. . L.A vaid möönab, et võis lahtise käega tabada kannatanu lõuga. Samas turvakaamera salvestiselt ei ole aga näha, et L.A oleks kannatanut rusikaga löönud. Eeltoodust tulenevalt tulnuks kaitsja arvates tunnistada kannatanu ütlused ebausaldusväärseteks ning lähtuda turvakaamera salvestisest. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Kannatanu V.K. on kohtuistungil selgitanud, et L.A on talle tööalaselt tuttav, sest on teda korduvalt tabanud poevarguste toimepanemiselt. Seepärast ta teda ka kaupluses jälgis. Kannatanu ütluste kohaselt, märganud kaupluses L.A, tekkis tal süüdistatava suhtes kahtlusi ning ta otsustas teha L.A-le turvakontrolli. Pärast seda kui L.A oli kassast läbi tulnud, palus ta viimasel oma asjad ette näidata. Toimunud turvakontrolli ajal seisid nad näoga vastastikku. Tekkis sõnelus tema ja L.A vahel, kuid L.A võimaldas tal läbi vaadata tal kaasas olnud koti. Seejärel soovis ta kontrollida ka L.A jopetaskuid, kuid siis läks tema ja L.A vahel rüselemiseks. Algselt vehkis süüdistatav niisama kätega, kuid siis ta nägi, kuidas L.A rusikas käsi liikus tema suunas ja tabas tema lõuga. Löögi tagajärjel tundis ta valu ja õhtul avastas, et lõua otsas on punane punn. Kohtu küsimusel vastates kinnitas kannatanu, et see muhk lõuaotsas oli tingitud kindlasti L.A löögist. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda V.K. ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu selgituste kohaselt on ta ka varasemalt L.A-le teinud poes turvakontrolli ning ta on korduvalt tabanud süüdistatava poevarguselt. Samas on tunnistaja kinnitanud, et varasemalt ei ole L.A tema suhtes taoliselt käitunud. Ringkonnakohtu jaoks ei ole mõistusepäraselt selgitatav, miks pidanuks V.K. , kes on L.A korduvalt poevargustelt tabanud siis seekord, s.o 26. oktoobril 2015, andma millegipärast valeütlusi L.A poolt enda löömise kohta. Ringkonnakohtu jaoks suurendavad V.K. ütluste usaldusväärsust ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Nii on tunnistaja P.P. kinnitanud, et kui nemad väljakutse alusel Säästumarketisse jõudsid, oli L.A kaupluse turvaruumis. Tunnistaja ütluste kohaselt küsitles ta turvaruumis L.A ning viimane kinnitas turvatöötaja löömist. L.A selgituste kohaselt ei meeldinud talle turvatöötaja käitumine, s.o enda läbi kobimine turvatöötaja poolt ja seepärast ta viimast lõigi. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas ka turvatöötaja talle, et L.A oli teda löönud käega näkku, ta tundis valu, kuid ei soovinud kiirabi. L.A , vastates prokuröri küsimustele, on kinnitanud, et ta lõi kannatanut ja see löök tabas kannatanut kas õla või kaela piirkonda. L.A ei välistanud võimalust, et löök võis tabada kannatanut ka lõua piirkonda. Seejuures ei ole süüdistatav oma ütlustes järjekindel, väites kaitsja küsimustele vastates, et lükkas kannatanut, prokurörile vastates aga, et lõi kannatanut. Samas kinnitas süüdistatav, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused, et ta lõi kannatanut, on õiged. Arvestades L.A poolt kohtus antud ütlusi, leiab ringkonnakohus, et süüdistatav on sisuliselt kinnitanud V.K. ütlusi, et L.A teda lõi. Nimetatu suurendab ringkonnakohtu jaoks veelgi kannatanu ütluste usaldusväärsust. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, nagu tulnuks maakohtul L.A süüküsimuse lahendamisel lähtuda vaid turvakaamera salvestisest, millelt aga L.A poolt kannatanu löömist ei nähtu. 6 Tõepoolest ei ole salvestiselt otseselt näha, kuidas L.A rusikas tabab V.K. nägu. Samas on salvestiselt üheselt tuvastatav, kuidas L.A ruskasse pigistatud käsi liigub turvatöötaja suunas. Ringkonnakohus leiab, et turvakaamera poolt taolise löögiliigutuse fikseerimine, kinnitab veelgi kannatanu ütlusi enda löömise kohta L.A poolt. Asjaolu, et salvestiselt ei ole otseselt näha, kuidas L.A löök tabab kannatanut, on ringkonnakohtu arvates tingitud sellest, et löögi hetkel taganeb turvatöötaja turvakaamera salvestisulatusest välja, mitte aga sellest, et taolist lööki ei toimunud. Seega ei lükka turvakaamera salvestis kuidagi ümber kannatanu usaldusväärseid väited enda löömise kohta, nagu püüab seda apellatsioonis väita kaitsja. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõsikindlalt tuvastamist leidnud L.A poolt V.K. näkku löömine. Apellatsioonis leiab kaitsja, et isegi kui lugeda tõendatuks L.A käe ja kannatanu lõuapiirkonna füüsiline kontakt, oleks see maksimaalselt käsitletav bagadellründena, mis jääb
Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks L.A rünnaku näol tegemist rünnakuga väheväärtusliku õigushüve vastu või oleks tema ründe ohtlikkus olnud väga väike, s.o et tegemist on bagadellründega. Ringkonnakohus nõustub siinjuures täielikult maakohtuga, et kannatanu tervis kaitse, s.o õigushüve, mille vastu oli suunatud L.A tegevus, näol ei ole tegemist väheväärtusliku õigushüvega. Isiku kehaline puutumatus on isiku esmane inimõigus ja isiku kehaline väärkohtlemine, millega põhjustatakse isikule valu alandab kindlasti tema inimväärikust ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Seega ei ole väide, nagu rünnanuks L.A oma tegevusega väikese tähtsusega õigushüve, põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et L.A ründe näol ei ole tegemist ka väheolulise ründega, mille ohtlikkus oleks väike. L.A lõi V.K. d rusikas käega vastu lõuga. Kannatanu ütluste kohaselt tekkis õhtuks lõuale punetav punn (muhk). Seega oli süüdistatava löögi näol tegemist taolise tugevusega löögiga, mis kahtlemata tekitab isikule valu. Valu tundmist on kinnitanud ka kannatanu. Samas on seadusandja näinud ette vastutuse isiku kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega põhjustati kannatanule valu. Kuivõrd valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest on ettenähtud kriminaalvastutus, siis ei ole ringkonnakohtu arvates alust väiteks, nagu oleks L.A tegevus vaadeldav väheolulise ründena. Asjaolu, et oma löögiga ei põhjustanud L.A kannatanule suuremaid vigastusi kui vaid punni (muhu), nagu väljendus kannatanu kohtuistungil, ei muuda asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut ja kannatanu tundis saadud löögist valu. Juba ainuüksi isikule valu põhjustamine tema väärkohtlemise tagajärjel, annab seadusandaja tahtes tulenevalt aluse väiteks, et tegemist ei ole väheolulise ründega isiku vastu. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja väitega, nagu ei oleks maakohus hinnanud, kas V.K. poolt tunnetatud valu oli objektiivselt nii suur, et valu põhjustanud tegevus kvalifitseeruks
Maakohus on kohtuotsuse põhjendanud, miks ta leiab, et L.A rusikalöök põhjustas kannatanule valu. 7 Nii on maakohus leidnud, et L.A sooritatud löök, mille tagajärjel tekkis kannatanu lõuale punn (muhk), pidi olema sooritatud taolise jõuga, mis ka objektiivse kõrvalvaataja seisukohast põhjustas kannatanule valu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu taolise seisukohaga. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, nagu saaks kannatanu valu tundmise kohta antud ütluste alusel teha järelduse, et kannatanu valuaisting ei olnud oluline. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kannatanu prokuröri sellekohasele küsimusele vastanud, et pärast saadud lööki käis ikka mingi valu läbi, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu, sest tegeles L.A-ga. Kannatanu on kinnitanud, et löögi momendil tundis ta valu. Nimetatut on kannatanu kinnitanud ka kohtu küsimustele vastates. Ringkonnakohtu arvates ei saa kannatanu sellekohastest ütlustest teha järeldust, et kannatanu valuaisting ei olnud oluline. Kannatanu on üheselt kinnitanud, et L.A lõi teda rusikaga vastu lõuga ja saadud löögi tagajärjel tundis ta valu. Ainuüksi kannatanu ütlus, et ta ei pööranud löögi hetkel valule tähelepanu, ei anna ringkonnakohtu arvates veel alust väiteks, et kannatanu valuaisting ei olnud oluline. Ringkonnakohtu jaoks on igati mõistusepärane, et situatsioonis, kus süüdistatav ründas V.K. d ning viimane püüdis olukorda lahendada L.A turvaruumi paigutamisega, ei pööranud kannatanu valule tähelepanu, vaid jätkas on töökohustuste täitmist. Samas on kannatanu selgitanud, et alles pärast intsidendi lahenemist teadvustas ta täielikult toimunut ning sai teadlikuks ka punetusest lõual. Apellatsioonis on kaitsja alternatiivselt vaidlustanud ka L.A-le mõistetud karistuse määra. Seejuures heidab kaitsja maakohtule ette, et L.A-le karistust mõistes on maakohus jätnud arvestamata isiku süü suuruse ning keskendunud vaid L.A isikule, s.o lähtunud eripreventiivsetest kaalutlustest. Ringkonnakohus nõustub kaitsja ülalesitatud etteheitega ning möönab, et süüdistatava süü suuruse hindamisel on maakohus piirdunud vaid üldsõnaliste väidetega (arvestab kuriteo toimepanemise asjaoludega). Samas, kuigi maakohus on L.A-le karistust mõistes lähtunud suuresti vaid süüdistatava isikut iseloomustatavatest andmetest ja jätnud sisuliselt hindamata süüdistatava süü suuruse, ei ole ringkonnakohtu arvates nimetatu näol tegemist taolise olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, millega kaasnes ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus KrMS § 339 lg 2 mõttes.
lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü, s.o millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Ringkonnakohus leiab, et L.A süü suurust tuleb pidada keskmiseks.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.A süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus, et oma tegevusega ei põhjustanud süüdistatav V.K. le rasket füüsilist tagajärge. Ringkonnakohus arvestab L.A süü suuruse hindamisel asjaolu, et kannatanu ei andnud oma tegevusega süüdistatavale alust enda ründamiseks ning süüteo pani L.A toime vaid enesekontrolli puudumise tõttu, millele aitas kaasa ka alkoholijoove. 8 Ringkonnakohtu arvates ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta ka seda, et V.K. näol oli tegemist turvatöötajaga, s.o isikuga kelle tööülesandeks on nimelt kaupluse töö turvalisuse tagamine ning kellele nende ülesannete täitmiseks on antud ka teatud volitused. Nimelt turvatöötaja korralduste mittetäitmine süüdistatava poolt viiski konflikti tekkimiseni ja L.A poolt V.K. löömiseni. Ringkonnakohus leiab, et
lg 1 teises lauses toodud karistuse mõistmise aluste põhjendamisel on maakohus olnud korrektne ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Sellekohaseid etteheiteid ei ole maakohtule esitatud ka apellatsioonis. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
lg 1 toodud sanktsioon näeb karistusmäärana ette kuni ühe aastase vangistuse ning seega on karistuse keskmiseks määraks kuus kuud vangistust. Ringkonnakohus leiab, arvestades L.A süü suurust, mis ringkonnakohtu arvates on keskmine, tema käitumises kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, aga ka asjaolu, et süüdistatav pani käsitletava kuriteo toime ajal, mil tema üle oli kehtestatud käitumiskontroll, et maakohus on igati õigustatult karistanud L.A vangistusega
Kohtukulu L.A kaitsja B. Sisask on esitanud taotluse temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt teostas ta järgmised toimingud: apellatsiooni teate koostamine ja esitamine, kohtuistungi protokolliga ja kohtuotsusega tutvumine, ja apellatsiooni koostamine ja esitamine. Kokku oli kaitsja ajakulu 4 tundi, mille eest ta soovib tasu 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Ringkonnakohus, leiab, et L.A-le osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht põhjendatud ning sellest tulenevalt tuleb see täielikult rahuldada. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõikes 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides apellatsioon on esitatud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel L.A suhtes muutmata, siis tuleb kaitsjatasu jätta L.A kanda. Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.