KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2910 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2016 Väärteoasi Menetlusalune isik N.O väärteoasi Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi N.O sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Axxx xxxIda Prefektuuri üleminspektor Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada N.O Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 (kaheksasada) eurot. Karistusseadustiku §68 lg.2 alusel arvata N.O karistuse hulka tema kinnipidamine 12.04.2016 – 14.04.2016 ja lõplikult mõista N.O-le karistuseks rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 01.06.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Kxxx Jxxx koostas 12.04.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1416113 N.O kohta selles, et viimane juhtis xxx juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtimisõigus oli karistusena ära võetud perioodil 04.04.2016 – 03.06.
- Sellega rikkus N.O Liiklusseaduse §94 lg.1 ja §90 lg.1 p.1 ning pani toime väärteo Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija Axxx Rxxx 13.04.2016 määrusega saadeti eelnimetatud väärteoasja materjalid läbivaatamiseks maakohtule. Määruse kohaselt on selgunud, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, kui juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult. 10.03.2016 mõisteti menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Menetlusalune isik suhtus sellesse otsusesse kergekäeliselt ja ükskõikselt. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv kriminaal- ja 15 väärteokaristust. Enamus väärtegudest on seotud Liiklusseaduse rikkumisega. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud nii samalaadsete kui ka teiste õiguserikkumiste toimepanemise eest. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest on menetlusalust isikut karistatud 5 korda. Tegemist on menetlusalusega isikuga, kellele on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit ei tohi juhtida ilma juhtimisõiguseta. Kõik menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole varasemad karistused menetlusaluse isiku puhul täitnud oma eesmärki ja mõjutanud teda hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et rahatrahvi määramine järjekordse süüteo eest ei ole otstarbekas ning karistuseks aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja selline karistus vastaks ka teo tõsidusele. Maakohtu 14.04.2016 istung Maakohtu istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja Axxx Rxxx asja arutamise edasilükkamist, kuna menetlusalust isikut oli vaja erakorraliselt hospitaliseerida. Maakohtu 03.05.2016 istung Maakohtu istungile menetlusalune isik ei ilmunud. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja AxxxRxxx palus maakohtu istungil asi arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuna vastavalt meditsiinilisele tõendile võib menetlusaluse isiku ravi kesta kuni 1 aasta. Esindaja loobus maakohtu istungil aresti taotlusest ja palus menetlusalusele isikule mõista Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses. Esindaja jäi maakohtu istungil kohtualluvusse saatmise määruses toodud põhjenduste juurde. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud kohtuvälise menetleja esindaja, leidis samuti, et taotlus aresti mõistmiseks ei ole põhjendatud ning menetlusalusele isikule tuleb karistuseks mõista rahatrahv. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et N.O suhtes väärteoprotokoll Liiklusseaduse §201 lg.2 rikkumise kohta. on koostatud Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas N.O oli väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõiduki juhtimisõigus, kas ta juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et on rikkumisega nõus ja siiralt kahetseb seda. Samasugust kahetsust on menetlusalune isik väljendanud ka tema menetlusaluse isikuna ülekuulamisel. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Hxxx Lxxx 10.03.2016 otsusest väärteoasjas nr.2440,16,000961 nähtub, et selle otsusega on N.O-le Liiklusseaduse §230 lg.1 ja 227 lg.2 järgi määratud liitkaristuseks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Nimetatud otsus jõustus Karistusregistri väljavõtte kohaselt 02.04.2016 ja selle otsuse ärakirja sai menetlusalune isik allkirja vastu kätte 12.04.
- Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse enda kinnitusega toimepanemise kohta, on tõendatud, et N.O juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. väärteo Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud. 3 Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil loobunud aresti taotlusest ja palus mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses. Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas taotletud rahatrahv määras, mis ületab keskmist sanktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse taotlemisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just sellise suurusega rahatrahviga. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut ühel korral karistatud kriminaalkorras ja samuti on tal 15 kehtivat väärteokaristust, neist neli samalaadse väärteo toimepanemise eest. Rahatrahvide suurus, mis on menetlusalusele isikule varem karistuseks määratud, jääb vahemikku 6 – 125 trahviühikut. Need rahatrahvid on tasumata. Seega tuleb asuda seisukohale, et rahatrahvid väiksemas määras ei avalda menetlusalusele isikule mingit mõju ning ta tunneb ennast karistamatult. Samas peab menetlusalune isik talle mõistetud karistust tajuma ja aduma ka toimepandud süüteo tõsidust. Menetlusalune isik pani eelmise väärteo toime 17.02.2016 ja sai selle eest karistada 10.03.2016 otsusega. Samas ei teinud ta sellest mingeid järeldusi ja jätkas väärtegude toimepanemist – käesolevas väärteoasjas menetletava väärteo pani ta toime juba kuu möödudes, s.o. 12.04.
- Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil öelduga. Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on sanktsiooni keskmine määr rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses. Arvestades varasemat korduvat karistamist väärteokorras, samalaadsete väärtegude korduvat toimepanemist, uue väärteo toimepanemist kuu aja möödumisel eelmisest karistusest väärteokorras ning süü kohest tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt taotletud rahatrahvi suurust – 200 trahviühikut. 4 Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Eeltoodu alusel tuleb N.O-le mõistetud karistuse – rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses – hulka arvata tema kinnipidamine 12.04.2016 – 14.04.
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5