Obsah (5)

§ 424§ 74§ 50§ 69§ 75

1-16-4168 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 24. mail 2016.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-16-4168 (15230201238) Kohtukoosse

§ 424

järgi; Süüdistatav A.P , isikukood: XXX, EV kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi üks: - 02.10.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi vangistusega 4 kuud.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 – 4, § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§ - dest 69 lg 1, 3 ja 4, § 75 lg 1 p.p 16, § 75 lg 2 p.p 21 ja 8, 9; § 50 lg 1 p 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.P

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud. 2.

§ 69

lg 1 alusel asendada A.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 210 (kakssada kümme) tundi. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kahe) aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada A.P üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o 2 (kahe) aasta vältel järgima

§ 75

lg 1 p.p 1-6 ning

§ 75lg 2 p.p 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 5.

Kohustada A.P täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Juhindudes

§ 75

lg 2 p.p 21 ja 8 kohustada A.P temale määratud käitumiskontrolli ajal: • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Määrata A.P katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. A.P katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 24.05.2016.a. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada A.P suhtes lisakaristust, võttes A.P-lt ära sõiduki juhtimise õiguse 7 (seitsmeks) kuuks.

1. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel A.P-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot; • joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 131.- (ükssada kolmkümmend üks) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 48.(nelikümmend kaheksa) eurot;
2. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.P tuleb menetluskulud kogusummas 824 eurot tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel A.P-le posti teel aadressile: XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu A.P ’it süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.12.2015 kella 01.20 ajal Harjumaal, Tallinnas, Mustakivi tee-Linnamäe tee ristmikul mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (narkojoove fentanüülist, amfetamiinist, metamfetamiinist, alprosolaamist). Sellise käitumisega rikkus A.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani A.P toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

13. mail 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav A.P ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus A.P süüdi tunnistamist

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 (seitse) kuud, mis

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada üldkasuliku töö tundidega so 210 /kakssada kümme/ tunniga, mille tegemise ajaks määrata 2 / kaks/ aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2´, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 võtta A.P ´lt mootorsõiduki juhtimise õigust 7 / seitsmeks / kuuks.

Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et A.P tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kaitsjatasu summas 48.- eurot, joobe tuvastamise kulud kogusummas 131.- eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- eurot, kogusummas 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.05.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav A.P tunnistas end temale esitatud süüdistustes

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et A.P tuleb süüdi tunnistada temale

§ 424

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev joobe tuvastamise kulud, sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.P-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 48.- eurot. Joobeseisundi tuvastamise ehk ekspertiisikulud kokku on 131.- eurot. Süüdistatavalt joobe tuvastamise kulude, sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/