Kriminaalasi nr 1-16-923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-923 (15249000412) Kohtunik Ra

§ 199

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav V.J Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, invaliidsuspensionär; Kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.J

§ 199

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et V.J-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui V.J ei pane 1 (ühe)-aasta 6 (kuue)-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.02.2016. a. Kr

MS § 180 lg 1,3 alusel V.J-ilt välja mõista riigituludesse sundraha katteks 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.J on õigus väljamõistetavad menetluskulud tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. V.J on kohustatud maksma alates märtsist

1. a igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt 10 (kümme) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-16-923, menetluskulud, V.J“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta menetluskulud summas 620,40 eurot V.J-ilt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.J-ile on esitatud süüdistus

§ 199lg 1 järgi selles, et tema 05.12.2015.

a kella 13.45 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Põik tn 1 asuva Jõgeva Säästumarketi läheduses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduki Peugeot 307 reg nr xxxxxxxtagumiselt istmelt xxxxxxxxxxxxxxxe kuuluva musta värvi tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A väärtusega 259 eurot.

§ 199

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V.J 1 aasta ja 6 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. 2 Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.J-i süüdi

§ 199lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 47,40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 48 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 95,40 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 740,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kuni 120 euroni ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et V.J on töövõimetuspensionär 80% ulatuses. V.J viibibxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxV.J-ile on määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsvald V.J-i ainsaks sissetulekuks on pension, millest jääb V.J-i enda kasutada (taskurahana) igas kuus 17 eurot. Kohus, võttes arvesse V.J-i sissetulekuid ja kohustusi, on seisukohal, et kõikide menetluskulude väljamõistmine seaks V.J-i raskesse majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt on põhjendatud vähendada menetluskulusid ja määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Raina Pärn Kohtunik 3