07.06.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Teine reaalne vangistus. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemalt karistatud huligaansuse ja salajase varguse eest, kuid praegusel hetkel kannab karistust tapmise eest. Viimast kuritegu iseloomustavad äärmiselt jõhkrad tegurid - isik võttis elu oma kõrges eas olevalt emalt ning pole kordagi väljendanud kahetsust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus:31.05.2016 noomitus - ei saabunud vanglasse tagasi etteantud ajaks. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud järgnevates taasühiskonnastavates tegevustes: - 14.10.2010-14.10.2011 lõpetas aedniku eriala Tallinna Ehituskoolis. Tulemus: omab aedniku kutsetunnistust ja õpitud uusi teadmisi; - 06.09.2011-22.11.2011 läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk igapäevane valik. Tulemus: teadvustab alkoholi probleemi, leiab lahendusi probleemiga vabaduses toimetulekuks; - 16.01.2012-19.03.2012 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tulemus: teadvustab oma alkoholi tarvitamise mõju oma käitumisele ja tunneb ära sellega seotud riskid. Samas ei pea vajalikuks muutuste elluviimist oma senises alkoholi tarvitamises; - on osalenud erinevatel perioodidel vangla tööhõives. Tulemus: tööharjumuse ja tööoskuste säilimine, täitenõuete tasumine, toimetuleku paranemine. - 09.11.2016 programmide 12 sammu ja Eluviisi treening jätkutegevus- vestlus programmides õpitu kinnistamiseks: kuna programmid on kaua aega tagasi läbitud siis väga palju meeles ei ole. Praktikana oma teadmisi kasutada ei ole saanud. Kui programmi läbimise ajal ei tunnistanud alkoholi kuritarvitamist, siis täna tunnistab, et alkoholi tarvitamine läks üle piiride. Tulemus: programmides õpitu üle korratud Kinnipeetav paigutati 19.03.2014 Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglaosakonda ning seejärel 29.04.2015 Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmise jätkamiseks. Lubatud liikuda järelevalveta väljapool vanglat seoses kaupluste külastusega ning kiriku jumalateenistustel osalemisega, käinud iseseisvalt meditsiiniasutuses erialaarsti vastuvõtul. 10.05.2017 on Vangla poolt esitatud XXX keskusele taotlus tugiisikuteenuse saamiseks ja aitaks K.B elukoha leidmisel kui ka muudes olulistes küsimustes. Tulemus: adapteerumine ühiskonda. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk ühiskonnas. Lähtudes K.B poolt toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 13%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 24%. Ohustatud on inimesed, kellega tekivad konfliktid, viimases kuriteos oli ohvriks lähisugulane. Oht seisneb vägivalla tarvitamises, mis võib olla äärmuslik - lõppeda inimese surmaga. Ohtlikkus avaldub suhteprobleemide korral - eriarvamused kaaslastega ning kui isik on tarvitanud alkoholi. Käesolevalt puudub kinnipeetaval sobilik eluase, mis vastaks elementaarsetele elutingimustele. Halvad elutingimused võivad põhjustada elustiili viljelemist, millega võivad kaasneda konfliktsituatsioonid ja teisi mittearvestav käitumine. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Tartu Vangla K.B vabanemist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku arvamus Tartu Vangla poolt esitatud taotlusest nähtub, et K.B puudub suhtlus lähedastega, mis tähendab, et tal puudub vabaduses toetav lähiringkond, mis oleks oluline eeldus isiku seaduskuulekale teele suunamisel ja millega kaasneks täiendav sotsiaalne kontroll isiku tegevuse ja suhtlusringkonna üle. XXX valla sotsiaalnõunik XXX sõnul suhtles K.B enne vangistust valdavalt naabruses elavate alkoholi kuritarvitavate isikutega. K.B tarvitas alkoholi sageli, esines joomaperioode. Oma alkoholi tarvitamist probleemseks ei ole pidanud, vaatamata sellele, et alkoholijoobes pani toime väga jõhkra kuriteo – isik võttis elu oma kõrges eas olevalt emalt ja ei avaldanud kahetsust. K.B soovib pärast vabanemist elama asuda tema eraomandisse kuuluvasse korterisse aadressil: XXX, XXX vald, XXX maakond. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga. Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. Korter on amortiseerunud, küttekolded lagunenud, puudub WC ja pesemisvõimalus, elamistingimised antisanitaarsed. XXX vallal sotsiaaleluruumi pakkumise võimalust ei ole. Vajaduse korral aitaks vald teda esmase hädavajalikuga. Omavalitsuse seisukoht on, et oma kinnisvara hooldamisega peab isik ise tegelema ja katma sellega kaasnevad kulutused. K.B sissetulekuks pärast vabanemist oleks tema vanaduspension. Isiku varasem elukäik ei iseloomusta teda positiivselt. K.B tarvitas pidevalt alkoholi, pani toime nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. Oma alkoholi tarvitamist ei ole probleemseks pidanud. Samas võib alkoholi tarvitanuna muutuda impulsiivseks ja vägivaldseks ning käituda läbimõtlematult. Varasemalt kriminaalhooldusel viibides ei täitnud isik kontrollnõudeid ning talle mõistetud vangistuslik karistus pöörati täitmisele. Vangistuse ajal koostatud riskihindamisest nähtub, et isik soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid väljendab sõnades soovimatust järgida kriminaalhoolduse nõudeid, mis seab kahtluse alla määratava katseaja edukuse. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab teist korda ja tapmise eest. Kõik kursused on läbitud mida on pakutud, Harku vanglas omandas ka aedniku kutse. Varem ka töötas, kuid enam tervislikel põhjustel ei tööta. Veenid vahetati, tsirroos on ja puue anti. Hetkel avavanglas juba 4 aastat. Elama asuks XXX. Täna näidati pilte, sealt olid WC pott amortiseerunud, pliidiraud ära viidud. Kontaktisik ei ole midagi teinud, ainult sotsiaaltöötaja. Peaks saama korralikku pensioni. Tarvitas alkoholi, kuna jäi pimedaks, vanglasse tuues oli ka pime, kuid tehti kaks silmaoperatsiooni. Tuttavaid on ka korralikke pereinimesi. Vabanedes pole mõtet midagi kuritegelikku teha, viimased päevad tuleb kuidagi ära elada. See viimane kuritegu viiski tema tervise. Kui ema oleks aidanud, aga emaga tüli oli kooliajast peale. Kahju teo pärast ikka on, kuid peaks rääkima, mida ema talle tegi. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.B-ni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör XXX, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega K.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu puhul on positiivsed sotsiaalprogrammide läbimine. asjaolud osalemine vangla tööhõives ja Riiklikku süüdistust esindanud prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist arvestades kuriteo iseloomu ja raskusastet. Negatiivsed asjaolud K.B suhtes on kehtiv distsiplinaarkaristus, vabanemise korral antisanitaarne elamispind, toetava võrgustiku puudumine, varasem kriminaalhoolduse ebarahuldav läbimine, samuti asjaolu, et süüdistatav väljendab praegu vabanemise korral sõnades soovimatust järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prükurör arvamusel, et K.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimine), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud ning suhtumine sellesse, antisanitaarne elukoht, toetava võrgustiku puudumine, varasem käitumiskontrolli nõuete eiramine ja K.B isik). Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. K.B kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on K.B temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 8 aasta ja 4 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 16.03.2018 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.