lg 2 p 5 alusel täiendavaks lisakohustuseks alluda ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata I. K’le ja kriminaalhooldusametnikule. Asjaolud Viru Maakohtu 18.10.2016 otsusega nr 1-16-8997 tunnistati I. K süüdi
ja § 274 lg 1 järgi ning
lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
K’il jäi kanda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
K karistusest ning tema suhtes kohaldati mõjutusvahendit – 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist. Käitumiskontrolli ajaks kohustati I. K’i järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
K’i mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Kohus luges käitumiskontrolli aja alguseks 18.10.
lg 2 p 8 järgi täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. Viru Maakohtu 05.07.2017 määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning pikendati I. K’ile Viru Maakohtu 18.10.2016 otsusega nr 1-16-8997 määratud käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 18.02.
lg 2 p 5 järgi täiendav lisakohustus alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt 2 nõusoleku andnud. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes I. K’i nõusolekust pöörduda alkoholi probleemi lahendamiseks spetsialisti poole. Kriminaalhooldusametnik esitas 11.09.2017 Viru Maakohtule täiendava informatsiooni 29.08.2017 koostatud erakorralise ettekande juurde kriminaalhoolduse tingimuse rikkumise kohta. Nimelt registreeriti 09.09.2017 politsei infosüsteemis juhtum selle kohta, et LääneVirumaal Kadrina vallas Viitna külas Viitna puhkekeskuse parklas viibis alaealine I. K, kes oli tarvitanud alkoholi (indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli I. K’il alkoholijoove 0,78 mg/l kohta). Kohtumääruse põhjendused KrMS § 430 sätestab, et alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt või täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt võib kohus noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdlase kaheksateistaastaseks saamiseni või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne I. K’ile täiendava lisakohustuse määramiseks on põhjendatult esitatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 18.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8997 kohustati I. K’i
Varasemalt on kriminaalhooldusalune rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi kahel korral – 14.04.2017, mille kohta koostati kohtule erakorraline ettekanne ning mille tulemusena kohus pikendas kriminaalhooldusalusele määratud käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra ning 19.05.2017 – 20.05.2017, mille kohta kriminaalhooldusametnik koostas kohtule samuti erakorralise ettekande ning mille tulemusena kohus pikendas I. K’ile määratud käitumiskontrolli tähtaega veel 2 kuu võrra ja määras talle täiendavaks lisakohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Varasemad erakorralised ettekanded kriminaalhooldusalusele aga vajalikku mõju ei avaldanud, sest 29.08.2017 esitati kohtule uus erakorraline ettekanne, millest nähtub, et I. K tarvitas taas alkoholi (17.08.2017 vastu 18.08.2017). 18.08.2017 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et I. K’il tuvastati 18.08.2017 kell 02.24 indikaatorvahendiga, mille järgmise kontrollise kuupäev on 10.09.2017, alkoholijoove 1,53 mg/l kohta. Lisaks on I. K rikkunud 09.09.2017 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli I. K’il joove 0,78 mg/l kohta). Kohus märgib, et I. K’ile on juba kahel 3 korral antud võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks, kuid eeltoodu ei ole avaldanud kriminaalhooldusalusele vajalikku mõju, sest I. K on jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et kriminaalhooldusalune on seni kontrollnõudeid täitnud korrektselt, leiab, et käesoleval juhul võib
lg 2 p 5 sätestatud täiendava kohustuse, s.o alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud määramist pidada piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel alkoholi tarvitamisest hoidumiseks.
lg 2 p 5 sätestab, et isik peab olema andnud eelneva nõusoleku ravile allumiseks. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusaluse kirjalikust seletusest nähtub, et I. K on nõus pöörduma alkoholi probleemi lahendamiseks spetsialisti poole. Eeltoodust tulenevalt paneb kohus I. K’ile
lg 2 punktis 5 sätestatud täiendava kohustuse – alluda ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus juhindus määruse tegemisel
MS § 387, 430, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.