← Eesti

1-17-2204/13

Obsah (5)§ 76§ 75§ 199§ 68§ 65

1-17-2204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-2204 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik

§ 76

lg 5 alusel allutada J.I katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada J.I suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

  1. J.I-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. J.I vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja J.I-le. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 08.08.
  3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.03.
  4. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi ja teda karistati Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 65lg 2 alusel 10 kuu ja 21-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 28.02.

  1. a ja lõpp on 18.01.
  2. a. J.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna kannab lühiajalist vangistust. Isik oli määratud majandustöödele, kuid ta keeldus tööle minemast. Distsiplinaarkaristusi on
  3. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma elukaaslase juurde. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. 3 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Vangla Ragnar Kiisi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. J.I kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda Tabasallu elukaaslase juurde ja toetavaks isikuks on elukaaslane ja lähisugulased. Kindel töökoht puudub. J.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
  4. korda. Eelnevalt on teda samuti karistatud varguse ja 2-korral alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Tema poolt kuritegude toimepanemise põhjus on alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava J.I suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna kannab lühiajalist vangistust. Isik oli määratud majandustöödele, kuid ta keeldus tööle minemast. Distsiplinaarkaristusi on
  5. Asja materjalide kohaselt kinnipeetavat on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Samuti on käesolevad vargused toime pandud alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitab kanget alkoholi 1 - 2 korda kuus. J.I väidab, et alkoholisõltuvust tal ei ole ning spetsialistide abi ta ei vaja. Ametiisikutega seoses ei ole tal probleeme täheldatud. Viimati oli ta kriminaalkorras karistatud varguse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, antud asjaolud peegeldavad tema poolt ühiskonnanormide eiramist. Tunnistab süüd kuritegudes ning osaliselt mõistab nende põhjuseid. Kuriteod on sooritatud impulsiivselt ja alkoholijoobes olles. Kipub kordama oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta ja ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Suudab püstitada realistlikke eesmärke, kuid võib jääda hätta nende saavutamiseks enda tegevuse planeerimisel, kuna ei teadvusta endale alkoholiprobleemi. Isiku enda sõnul ta nüüd oma vigu enam ei korda ning kahetseb juhtunut. Vabanedes asub koheselt tööle, et eluga edasi minna. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on J.I korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 7 kuud on pannud J.I mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et J.I püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. J.I on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt 4 pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. J.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isikul on tõsine alkoholiprobleem, on kohtu hinnangul vajalik tal läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.