Vastavalt 05.04.2017 koostatud väärteoprotokollile nr AB1540151 (2316,17,002498) 05.04.2017 kell 00:42 Tallinnas, Tondi tn 17 maja juures T.I , olles alaealine, oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki. Isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus T.I AS § 46 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime AS §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.I-le põhikaristuseks AS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja nõustus arestiga. Kohtule on väärteoasjas esitatud järgmised tõendid: - Menetlusaluse isikuna T.I väärteoprotokollis nr AB1540151 märkis „jõin viina koos sõpradega, kes ostis ei mäleta. Suitsetasin kanepit“. - Tunnistaja Steffen Tamm ütluste kohaselt 05.04.2017 sai juhtimiskeskuselt väljakutse kell 00:35, et turvateenistus annab üle narkojoobes isiku. Isik anti üle Tallinnas, Tondi trammipeatuse lõpppeatuses aadress Tallinn, Tondi
Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel indikaatorvahendi abil alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Korrakaitseseaduse § 41 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Käesoleval juhul alkoholi sisaldumine isiku väljahingatavas õhus ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis oli tuvastatud indikaatorvahendi abil, isik nõustus tulemusega ja enda toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse ei taotlenud. Samuti puudus vajadus tuvastada alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga , sest alaealine T.I ise tunnistas, et tarvitas viina ja õlut. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning T.I süü rikkumistes on tõendatud: 05.04.2017 kell 00:42 Tallinnas, Tondi tn 17 maja juures T.I , olles alaealine, oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki. Isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. T.I käitumine sisaldab AS §
T.I käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, Sjomtsenko ei kahetsust avaldanud. T.I on NPALS § 151 lg 1 järgi karistatud kokku 3 korda, AS § 71 järgi 10 korda. Viimati T.I 1 oli NPALS § 15 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 11.11.2016 ning AS § 71 järgi 21.04.2017. Teda karistati rahatrahvidega, millised ei ole täidetud, seega trahvide määramine ei mõjutanud T.I edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Sellise käitumisega on T.I näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Valdav enamus T.I-le varem mõistetud rahatrahvidest on tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või soov trahve tasuda. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades T.I karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Kohus leiab, et arvestades T.I süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras korduvalt karistatud narkootikumide kuritarvitamisega ja alkoholi kuritarvitamisega seotud väärtegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Anatoli Razuvanovi puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06). Eelnevalt on T.I väärteokorras korduvalt 2 karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, ta on jätkanud sarnaste süütegude (alkoholi tarvitamisega ja narkootikumidega seotud) toimepanemist. Seetõttu peab kohus vajalikuks karistada menetlusalust isikut väärteo eest arestiga 10 päeva, arvestades kergendavat asjaolu – kahetsust. T.I on pannud toime mitu tegu – üks tegu on arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine – kanep ning teine tegu on alaealisena alkohoolse jooki tarvitamine, kuid tema enda seletuse kohaselt tarvitas ta kõiki mõnuaineid koos, tegemist on ühtse tegevusega. Kohus mõistab ühe põhikaristuse raskema sanktsiooni järgi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: 1 lg 1 ja AS § 71 järgi ning põhikaristuseks KarS Süüdi tunnistada T.I NPALS § 15 § 63 lg 1 alusel mõista arest 10 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe tee 6) ja aresti kandmise alguseks on T.I-le 12.10.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1–16-8151 mõistetud karistuse kandmise viimane päev (kannab karistust alates 31.05.2017). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.