Obsah (10)

§ 384§ 73§ 831§ 83§ 2§ 27§ 32§ 33§ 56§ 84

1-16-2130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2016.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2130 (11250100149) Kohtunik Anu Tammeniit Sek

§ 384

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav K.G isikukood: XXX; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: puudub. Kaitsja kokkuleppel adv Marko Tammann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.G

§ 384

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (päevamäär 3.20 eurot), so 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.G ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 01.11.2016.a.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõista E Klt konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa so. 17 778,36 eurot (ehk 278 171 krooni), mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla E Kle kuuluv Pärnu Maakohtu 15.10.2013 määrusega arestitud K kinnistu registriosa numbriga xxx. 1 1-16-2130 KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista K.G´lt menetluskuluna riigituludesse sundraha 645 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: K.G, 1-16-2130, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB PANK või a/a nr: EE502200221014193355 SWEDBANK või a/a nr: EE401700017002872300 NORDEA PANK või a/a nr: EE873300333499990003 DANSKE BANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: konfiskeerimise asendamine, isiku nimi, kriminaalasja number. Asitõendid. Läbiotsimistel ära võetud dokumendid, mis on loetletud tõendite loetelus ja asuvad kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Süüdistuse sisu K.G süüdistatakse selles, et tema olles ajavahemikul 25.01.2006 kuni 30.09.2010 osaühingu T (registrikood xxx) ainsaks osanikuks ning ajavahemikul 26.01.2006 kuni 22.10.2010 ainsaks juhatuse liikmeks, kes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt pidi täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne, samuti Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt pidi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, vähendas ajavahemikul 06.11.2009 kuni 05.02.2010 oluliselt OÜ T kui võlgniku maksevõimet vara põhjendamatu loovutamise teel. Nimelt esitas K.G 19.05.2009 rapsi- ja teravilja kasvatusega tegelenud OÜ T juhatuse liikmena Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 11009670868, milles taotles OÜ-le T ühtse pindalatoetuse- ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse määramist kasvatatavatele põllukultuuridele kokku 537,17 ha ulatuses sh: • 316,27 ha põllumaa ulatuses kasvavale rapsile, • 90,36 ha põllumaa ulatuses kasvavale kaerale, • 53,8 ha põllumaa ulatuses kasvavale nisule, • 71,94 ha põllumaa ulatuses kasvavale heintaimele ja • 4,8 ha põllumaa ulatuses kasvavale hernele, 2 1-16-2130 samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetuse- ja ebasoodsamate piirkondade toetuse määramist, võttes OÜ-le T kohustuse täita viie aasta jooksul: • põllumajandusministri 20.04.2007 nr 60 määruse: „ • “ §-s 5 lg 1,2,3 kirjeldatud nõudeid, samuti põllumajandusministri 20.04.2004 nr 51 määruse: „ “ §-s 3 lg 1 p 1,2 kirjeldatud nõudeid ning mille alusel PRIA määras OÜ-le T väljamaksmiseks toetusi kogusummas 1 532 953,86 krooni (97 973,61 eurot). K.G , teades, et 31.08.2009 saabus OÜ-l T võlausaldaja AS OT ees 01.12.2008 laenulepingust nr L5-4/69 laenu tagasimaksmise kohustus summas 604 894,80 krooni (38 659,82 eurot) ja alates 15.10.2009 tasumata jäänud arvetest summas 1 136 259,95 krooni (72 620,25 eurot) ning seda, et võlausaldaja OÜ A Eesti ees võetud rahalise kohustuse summas 260 975,80 krooni (16 679,39 eurot) maksetähtaeg oli 01.12.2009, asutas K.G 03.11.2009 OÜ U (). Seejärel esitas ta 06.11.2009 PRIA-le avalduse OÜ T taotluse nr 11009670868 alusel väljamaksmisele kuuluvate toetuste kandmiseks OÜ U arvelduskontole nr xx, mistõttu ajavahemikul 01.12.2009 kuni 05.02.2010 kandis PRIA OÜ T poolt taotletud toetused summas kokku 1 532 953,86 krooni (97 973,61 eurot) OÜ U arvelduskontole. K.G OÜ T juhatuse liikmena, loovutades OÜ-le U 1 532 953,86 krooni (97 973,61 euro) ulatuses OÜ T kui võlgniku vara, põhjustas teadvalt võlgniku maksevõime olulise vähenemise. 28.01.2011 kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ SS (endise nimega OÜ T) pankroti. Seega K.G juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmena võlgniku vara teadva loovutamisega, millega põhjustati võlgniku maksevõime oluline vähenemine, pani toime

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et K.G poolt OÜ T juhatuse liikmena tehingu tegemine, millega loovutati teadvalt äriühingu vara, mille tulemusena põhjustas ta teadvalt OÜ T maksevõime olulise vähenemise on tõendamist leidnud ning K.G tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 384lg 1 järgi.

K.G on pannud kuriteo toime kavatsetult. Seega prokurör taotles K.G süüdimõistmist ja tema karistamist

§ 384

lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, so summas 640 eurot, jättes selle

§ 73

lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele 1 pööramata, kui K.G ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 83

ning § 84 alusel taotles prokurör E.Klt välja mõista konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa so 17 778,36 eurot (278 171 krooni). E.Klt välja mõistetud rahalise nõude täitmise tagamiseks taotles prokurör Pärnu Maakohtu 15.10.2013 määrusega arestitud x kinnistu jätta kuni kohustuse täitmiseni aresti alla. Ühtlasi leidis prokurör, et kriminaalasja menetlemise mõistlik aeg ei ole käesolevaks hetkeks möödunud. Kaitsja leidis, et kriminaalmenetlus K.G suhtes esitatud süüdistuses tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Juhul kui kohus ei lõpeta kriminaalmenetlust seoses mõistliku aja möödumisega, taotles kaitsja mõista K.G süüdistuses

§ 384lg 1 järgi õigeks.

3 1-16-2130 Kolmas isik E.K ja tema esindaja leidsid, et E.K vara arestimine on ebaseaduslik ja tema vara tuleb arestist vabastada. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et K.G-le süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. K.G-le on esitatud süüdistus

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

K.G-le heidetakse ette, et tema, võlgniku OÜ T juhatuse liikmena, OÜ T vara teadva loovutamisega, põhjustas OÜ T maksevõime olulise vähenemise.

§ 384

lg 1 sätestatud kuriteokooseis peab kaitsma võlausaldajaid eeldatava pankrotivara võimaliku vähenemise eest. Antud kuriteo subjektiks saab olla füüsilisest isikust võlgnik, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liige. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk OÜ SS (endise nimega OÜ T) kohta (tl 133-136 I kd) tõendab, et OÜ T asutati K.G poolt 25.01.2006 ja OÜ T ainsaks osanikuks perioodil 25.01.2006 kuni 30.09.2010 oli K.G. Samuti seda, et alates asutamisest kuni 22.10.2010 oli juhatuse ainsaks liikmeks K.G . Seega on tõendatud, et K.G on antud kuriteo subjekt. Väljatrükist nähtub ka see, et OÜ T juriidiliseks aadressiks oli kuni 22.10.2010 x , Pärnumaa, sidevahenditeks olid e-post U@hot.ee ja telefoninumber xxx. Ettevõtte tegevusvaldkonnaks oli terevilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus ning õlitaimeseemnete kasvatus. Alates 30.09.2010 on OÜ SS ainuosanikuks TIBC. ja juhatuse liikmeteks alates 22.10.2010 PK(elukoht Rumeenia) ja JA(elukoht Türgi).

§ 384

lg 1 objektiivne koosseis seisneb juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku varalise seisundi kohustustevastases kahjustamises, kui sellega põhjustatakse võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Süüdistuse kohaselt rikkus K.G tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 tulenevaid kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt peab juriidilise isiku juhtorgani liige täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleva süüdistuse tõendamiseseme olulisemaks küsimuseks on see, kas K.G on rikkunud oma õiguslikke kohustusi OÜ T juhtorgani liikmena ja kas K.G on võlgniku vara teadva loovutamisega põhjustanud OÜ T maksevõime olulise vähenemise. Tehes kindlaks kas konkreetse võlgniku maksevõimet on oluliselt kahjustatud tuleb hinnata, millises suhtes on see kahjustava tehingu hind ehk väärtus võlgnikust äriühingu majandustegevuse ja võimekusega. Süüdistatav K.G andis kohtus ütlusi, et ta tegeleb põllumajandusega 1996. aastast. Antud valdkonnas tegutses ta FIE-na ning äriühingute OÜ T ja OÜ U kaudu. 2009.a esitas ta PRIA-le taotluse, millega taotles toetust üle miljoni krooni. 4 1-16-2130 PRIA kirjaga 12.10.2012 nr 12-1/5724-1, koos OÜ T ühtse pindalatoetuse taotluse dokumentidega (kd II tl 34-54) on tõendatud, et 19.05.2009 esitas K.G OÜ T esindajana Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) ühtse pindalatoetuse taotluse nr 11009670868, millega OÜ T taotles toetusi 533,17 ha ulatuses erinevate põllukultuuride kasvatamiseks. Taotlus hõlmab ka toetuse saamist ebasoodsamas piirkonnas asuvate põldude kohta. Taotlusega võtab OÜ T endale ka kohustuse täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, sealhulgas tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist. Taotluse on allkirjastanud K.G . K.G kontakttelefoniks on lepingus märgitud nr xxx. PRIA konto väljavõttega on tõendatud, et nimetatud taotluse alusel maksis PRIA välja toetusi 1 532 953,86 krooni. Ka PRIA kiri 04.07.2011 (A.T e-kiri) koos lisadega (kd II 29-33) tõendab 2009.a välja makstud toetusi OÜ-le T, Ain Kisile ja E.Kle. OÜ A Eesti ja OÜ T vahel 01.06.2009 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepinguga nr TT-177-09 (kd I tl 66-70) on tõendatud, et 01.06.2009 sõlmis K.G OÜ T esindajana põllumaa harimiseks vajalike väetiste jms. põllumajandustarvikute soetamiseks OÜ-ga A Eesti põllumajandustarvikute müügilepingu nr TT-177-09. Lepinguga võttis OÜ T endale kohustuse tasuda ostetavate põllumajandustarvikute eest arvetel märgitud tähtajal. Müügilepingu juurde sõlmiti järgmised lisad: - 01.06.2009 lisa alusel müüs OÜ A Eesti OÜ-le T umbrohu- ja putukamürke maksumusega 235 400 krooni, tasumise tähtajaga 01.12.2009; - 10.06.2009 lisa alusel müüs OÜ A Eesti OÜ-le T kleepainet Trend maksumusega 3 575 krooni, tasumise tähtajaga 01.12.2009 ning - 08.07.2009 lisa alusel müüs OÜ A Eesti OÜ-le T umbrohumürki Taifun maksumusega 22 000 krooni, tasumise tähtajaga 01.12.2009. Seega on tõendatud, et OÜ T ja OÜ A Eesti vahel oli võlasuhe. OÜ A Eesti ja OÜ T vahel 01.06.2009 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepinguga nr TT-177-09 võttis OÜ T endale kohustuse teatada lepingu sõlmimisel ja lepingu kestel müüjale asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada tema maksevõimet (mh ostja poolt algatatud ja/või tema vastu algatatud kohtu- ja/või täitemenetlustes ning muudest asjaoludest mis võivad mõjutada lepingust tulenevate ostja kohustuste täitmist). OÜ-l T lasus ka kohustus teavitada viivitamatult oma asukoha muutusest. Sõlmitud lepingus on OÜ T aadressiks märgitud xx, Pärnumaa. Sama aadress oli ka OÜ T juriidiliseks aadressiks. Kõikides lisades on K.G kontaktiks märgitud telefoninumber xxx. Nii leping kui ka lisad on K.G poolt allkirjastatud. Müügilepingust ja kauba üleandmisest tulenevalt on OÜ A Eesti esitanud OÜ-le T 2 koondarvet tarvikute eest (kd I tl 170-173) ning 13 intressi arvet (kd I tl 174-186). Tarvikute maksumus oli kokku 260 975 krooni, mis tuli OÜ-l T ära tasuda 01.12.2009. K.G väitis kohtuistungil, et OÜ A Eesti juhatuse liige M B oli ähvardanud OÜ T arved arestida ja seetõttu otsustas ta PRIA toetuse kanda teisele kontole. Intressiarved aga kaudselt kinnitavad, et OÜ A Eesti andis OÜle T kogu aeg jooksvalt võimaluse arveid tasuda ning jutt ähvardustest on paljasõnaline. Tunnistaja V V andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2009 ja 2010 oli ta ERA Liisingu Inkassoteenuste AS prokurist ning menetles OÜ A Eesti võlgnike võlgasid. OÜ A Eesti üheks võlgnikuks oli OÜ T. Kuni 2010 septembrini tegeles võlgnevusega A Eesti OÜ ise. Kuna K.G-ga ei olnud võimalik koostööd teha ja OÜ T ei tasunud mitte ühtegi OÜ A Eesti esitatud 5 1-16-2130 arvet, kuigi maksetähtaeg oli juba 01.12.2009, siis 2010.a septembris pöördus OÜ A Eesti juhatus AS ERA Liisingu Inkassoteenused poole ning palus abi OÜ T võla sissenõudmiseks. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 19.0.2011 kuriteoteade (tl 61-65 I kd). Tunnistaja sõnade kohaselt pikad maksetähtajad ja võlgnevused ei ole põllumajandussektoris midagi tavapäratut, probleeme tekitab koostöö mittetegemine. K.G-ga tunnistajal kontakti saada ei õnnestunud. Eeltoodu lükkab ümber K.G ütlused, et OÜ A Eesti juhatuse liige M B oli 2009 sügisel ähvardanud kontod ära arestida, mis oli K.G selgituste järgi põhjuseks, miks ta otsustas OÜ T raha kanda OÜ U kontole. Kohus leiab, et antud ütlustega püüab K.G oma ebaseaduslikku tegevust tagantjärgi õigustada. OÜ A Eesti nõudel ei arestitud kordagi OÜ T kontosid. Samuti anti OÜ-le T 9 kuud aega oma võlgnevuse tasumiseks, enne kui pöörduti professionaalse võla käitleja poole. OÜ A Eesti kliendivõlgnevuse aruannetega ja OÜ A Eesti 18.11.2011 vastuskiri Lääne prefektuurile (kd I tl 71, 166-169) on tõendatud, et K.G, olles nimetatud müügilepingu lisades märgitud põllumajandustarvikud OÜ T esindajana enda valdusesse saanud, jättis OÜ A Eesti arved nr KO-632-09 (30.06.2009) summas 238 975 krooni (15 273,28 eurot) ja nr KO675-09 (31.07.2009) summas 22 000,80 krooni (1 406,10 eurot) maksetähtajaga 01.12.2009 peale maksetähtaja saabumist tasumata. Ka OÜ A Eesti kliendivõlgnevuse aruandest nähtub, et OÜ T ei ole tasunud ühegi esitatud arve eest, kõik esitatud arved on täies ulatuses tasumata. OÜ A Eesti kliendivõlgnevuse aruannete ja OÜ A Eesti 18.11.2011 vastuskirjaga Lääne prefektuurile on tõendatud, et OÜ-l T oli OÜ A Eesti ees võlgnevusi 01.12.2009 seisuga summas 260 975,80 krooni. Seega on tõendatud, et OÜ T oli võlgnik OÜ A Eesti ees. K.G valduses oleva O kinnistu, x küla, x vald, Pärnumaa läbiotsimisel (kd II tl 197-208) leitud ja 22.10.2013.a vaatlusprotokollis (kd III tl 2-6, 20) vaadeldud laenulepinguga nr L54/69 on tõendatud, et 01.12.2008.a sõlmis OÜ T AS-ga OT laenulepingu L5-4/69. Laenuperiood oli 01.12.2008 kuni 31.08.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-26539 (kd III tl 199-202) on tõendatud, et 01.12.2008 sõlmisid K.G ja AS OT ka käenduslepingu, mille kohaselt vastutab K.G OÜ T laenulepingust nr L5-4/69 tulenevate kohustuste täitmise eest. Läbiotsimisel leiti ka AS-i OT antud lepingu intressiarved (kd III tl 12-16), millest nähtub, et OÜ-le T on antud aega arvete tasumiseks. K.G valduses oleva O kinnistu, x küla, x vald, Pärnumaa läbiotsimisel (kd II tl 197-208) leitud ja 22.10.2013.a vaatlusprotokollis (kd III tl 2-6, 17-20) vaadeldud võlausaldaja pankrotiavalduse 01.04.2010 kohaselt esitas AS OT25.01.2010 OÜ-le T pankrotihoiatuse. Hoiatusele vaatamata ei täitnud OÜ T lepingulisi kohustusi ega vastanud pankrotihoiatusele. 31.03.2010 seisuga oli OÜ T koguvõlgnevus AS OT ees 2 921 217,77 krooni. Pankrotiavaldus saadeti ka OÜ T juriidilisele aadressile ning selle kättesaamist kinnitab fakt, et pankrotiavaldus leiti K.G valdusest T kinnistu läbiotsimise käigus. Pärnu Maakohtu 28.01.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15736 (kd I tl 128-137) on tõendatud, et 05.04.2010 esitas AS OT Pärnu Maakohtule avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks ning 28.01.2011 kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ SS (endise nimega OÜ T) pankroti. Pankrotimenetluses on võlausaldajad AS OT ja OÜ A Eesti esitanud OÜ SS vastu nõudeid kokku 343 179,39 euro ulatuses. Samuti seda, et OÜ T ei tasunud põhivõlgnevust AS OT ees alates 01.09.2009 ning põhivõlgnevus nende ees jäi 604 894,80 krooni. Samuti oli OÜ T sõlminud AS-ga OT kaupade müügilepingud nr L5-2/51, L5-2/140 ja L5-2/141. Müügilepingu järgselt oli esitatud arvete tasumise tähtaeg 15.10.2009. Võlausaldaja 6 1-16-2130 pankrotiavaldusega 01.04.2010 (mis on samuti K.G valduses oleva O kinnistu, x küla, x vald, Pärnumaa läbiotsimisel leitud ja 22.10.2013.a vaatlusprotokollis vaadeldud) on tõendatud, et OÜ T on jätnud AS-le OT tasumata arveid summas 1 136 259,95 krooni. Seega on OÜ T jätnud kohustused täitmata ka teise võlausaldaja - AS OT ees. Kuigi OÜ A Eesti ja OÜ T vahel 01.06.2009 sõlmitud müügilepinguga nr TT-177-09 võttis OÜ T endale vastava kohustuse, ei teavitanud K.G lepingu sõlmimisel ega ka hiljem kordagi OÜ-d A Eesti OÜ T majandusprobleemidest ehk sellest, et 31.08.2009 tuli OÜ-l T ära tasuda AS-ga OT sõlmitud laenulepingust tulenev põhinõue 604 894,80, millele lisandusid intressid ja viivised ning et 15.10.2009 tuli tal tasuda kaupade eest 1 136 259,95 krooni. Seega on K.G rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et OÜ-l T oli 2009 detsembri alguseks sisse nõutavaid kohustusi ainuüksi AS OT ja OÜ A Eesti ees vähemalt 2 002 129,75 krooni ulatuses. Seega oli OÜ T süüdistuses märgitud ajal võlgnik ja tal oli vähemalt 2 võlausaldajat. Kohus leiab, et K.G , olles aru saanud, et 2009.a suve saagikus ja saadav tulu ei vasta prognoositule ning et OÜ T ei ole võimeline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma, oleks pidanud ise OÜ T esindajana võlausaldajate kaitseks esitama kohtule pankrotiavalduse. K.G aga jättis nimetatud kohustuse täitmata ja asus OÜ-st T varasid välja viima, selle asemel, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Järgnevalt analüüsib kohus K.G tegevust OÜ T varade loovutamisel. Süüdistuse kohaselt loovutas K.G OÜ T juhatuse liikmena põhjendamatult 1 532 953,86 krooni OÜ-le U, olles seejuures teadlik OÜ T maksevõime olulises vähenemises. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükiga OÜ E F (endine OÜ U) kohta (kd I tl 152-153) on tõendatud, et 03.11.2009 asutas K.G osaühingu U, mille ainsaks juhatuse liikmeks ja osanikuks oli tema ise. K.G andis kohtus ütlusi, et OÜ U asutas ta seepärast, et advokaat x soovitas seda teha, kuid ei osanud vastata, miks oli vaja uut äriühingut asutada, see olevat juriidiline küsimus. Süüdistatava ütlused teda nõustanud isiku osas on ümber lükatud 30.10.2009 FIE K.G ja OÜ PTN vahel sõlmitud nõustamislepinguga nr 22LP (kd III tl 21). Nimelt vahetult enne äriühingu asutamist sõlmitud nõustamislepingust nähtub, et Ain Kirsit abistas äriühingu asutamisel ja asutamisjärgsete toimingute läbiviimisel OÜ PTN. Süüdistatav K.G andis kohtus ütlusi, kus ta põhjendas mitmetel puhkudel oma ettevõtluses langetatud otsuseid asjaoluga, et sellist nõu andis talle advokaat x. x ei olnud võimalik kohtus üle kuulata, kuna ta on surnud. K.G leidis, et kui asi on juriidiline, siis ei peagi tema midagi teadma. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et isik, kes on tegutsenud alates 1996.a ettevõtjana ja olnud vähemalt alates 25.01.2006.a osaühingu juhatuse liige ei tea äriühingut puudutavatest küsimustest sealhulgas ka juriidilistest küsimustest midagi. K.G oli olemas ärialane kogemus ja seega pidi tal olema tuttav ka vastava seadusandlusega. K.G kodu läbiotsimisel ära võetud Advokaadibüroo x arved 23.07.2009 nr 150 (kd II tl 189), 09.12.2009 nr 243 (kd II tl 187) ja 09.12.2009 nr 244 (kd II tl 188), mis on allkirjastatud x poolt, kinnitavad, et 2009.a esindas FIE K.G kohtus AS-ga KE Advokaadibüroo x vandeadvokaat x . K.G valduses oleva O kinnistu, x küla, x vald, Pärnumaa läbiotsimisel (kd II tl 197-208) leitud ja 22.10.2013.a vaatlusprotokollis (kd III tl 2-34) vaadeldud OÜ NK Ekspertiisibüroo 7 1-16-2130 20.03.2009 tellimuslehelt (tellimus nr 316) nähtub, et tellijaks on FIE K.G ning tellija esindaja on vandeadvokaat x . Ka OÜ Advokaadibüroo x sularahaarve nr A000671 ja nr A000673 (kd III tl 41) tõendavad, et OÜ Tle ei andnud nõu x. Kogutud tõendite põhjal saab kohus järeldada, et advokaat, kelle teenust K.G nimetatud perioodil kasutas oli x. K.G ütluste kohaselt asutas ta OÜ U, et OÜ-d T ülal pidada. K.G ei osanud selgitada, milles nimetatud ülalpidamine pidi seisnema. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt oli ettevõtte tegevusvaldkonnaks terevilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus ning õlitaimeseemnete kasvatus. K.G sõnade kohaselt oli OÜ U tegelenud maade harimisega juba sellest hetkest, kui ta asutati, kuid ta ei osanud selgitada, milles OÜ U igapäevane majandustegevus seisnes. K.G vaid selgitas, et OÜ U sai oma majandamiseks vajalikud finantsvahendid tema taskust, viidates 40 000 kroonile, mis asutamisel algselt OÜ U kontole kanti. Seega asus uus ettevõte tegutsema samas valdkonnas, kus juba tegutses OÜ T. Samuti nähtub FIE K.G ja FIE E.K maksudeklaratsioonidelt (kd II tl 121-132) ja äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest (kd III tl 150, 151), et ka nemad tegutsesid samas valdkonnas. Ettevõtte juriidiliseks aadressiks oli x küla, x vald, Pärnu maakond s.o sama koht, kus tegutses ka OÜ T. Maksudeklaratsiooni ja äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on see ka FIE K.G aadressiks. Ain ja E.K abieluvaralepingust (kd I tl 208-213) nähtub, et Ain ja E.K on abielus alates xxx. 14.12.2009.a sõlmisid K.G ja E.K aga abieluvara lepingu, mille kohaselt abielu kestel omandatud ja ühisomandis olev vara läks E.K ainuomandisse, sh sõiduauto Ford Mondeo, sõiduauto Volkswagen Golf, traktor T150, kinnistusraamatus omandina K.G nimel olevad kuus kinnistut, kuivati ning kõik K.G pangakontod. Lisaks on lepingu punktis 3.1.3. sätestatud, et ka kõik tulevikus abielu kestel omandatav vara (v.a kohustused) jääb E.K lahusvaraks. Kohustused jäävad sellele isiku lahusvaraks, kelle nimel need omandatakse. Ainsaks K.G lahusvaraks jäi ettevõtted OÜ T ja OÜ U (nimetatud äriühingute osad). Abieluvara lepingus on K.G ja E.K nimetanud endi elukohaks O, x vald, Pärnu maakond. Abieluvararegistri registrikaardilt nr 154 (kd I tl 205-207) nähtub, et teave Ain ja E.K abieluvara lepingu kohta avaldati abieluvararegistris 22.12.2009. K.G ja E.K selgitasid kohtus, et nad sõlmisid abieluvaralepingu, kuna tegemist oli E.Kle tagastatud maadega. Seda, miks kogu abielu kestel omandatud vara ja kogu tulevikus omandatav vara pidi minema E.K lahusvara hulka, selgitada ei osanud. Kohus tõendeid kogumis vaadeldes ja K.G käitumisele hinnangut andes leiab, et K.G soovis vabaneda varalisest vastutusest, mis oleks kaasnenud, kui OÜ T ei oleks oma kohustusi täitnud. Nimelt oli K.G sõlminud käenduslepingu AS-ga OT ja samuti tulenevalt läbi äriühingu juhatuse liikme vastutuse, mis oleks kaasnenud pärast varade ebaseaduslikku loovutamist OÜ-le U. 18.10.2013 läbiotsimisprotokolliga (x, Pärnu) ja 21.10.2013.a vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud korteri läbiotsimisel ära võetud dokumente (kd II tl 153-160, 161-166, 189), täpsemalt 23.07.2009 Advokaadibüroo x arvet nr 150 FIE K.G-le, mille p.5 kohaselt oli arve sisuks „kliendi nõustamine ja esindamine suhtluses notaribürooga abieluvara lepingu sõlmimisega seonduvates küsimustes“, nähtub see, et K.G planeeris juba 2009.a suvel läbi abieluvaralepingu sõlmimise end varatuks muuta. Seega oli tema tegevus pikemalt ette planeerinud ja tal ei olnudki plaanis võlausaldajatele kohustusi täita. 8 1-16-2130 Kinnistusraamatu väljatrükkidega (kd I tl 214, 215, 216-217) on tõendatud, et pärast abieluvaralepingu sõlmimist puudub K.G kinnisvara ning kõik K.G-le varasemalt kuulunud kinnisvara on läinud E.K omandisse. 18.10.2013.a läbiotsimisprotokolli (OÜ PTNe büroost läbiotsimisel ära võetud raamatupidaja x arvuti) ja 04.03.2014.a vaatlusprotokollis vaadeldud põhivara dokumentidega (kd III tl 2-6, 7, 35-37, 75-77) on samuti tõendatud, et kinnistute abikaasa ainuomandisse minekuga läks FIE K.G põhivarast minema ka kinnistul asunud kuivatid. K.G enda varatuks muutmise plaani tõendavad ka FIE K.G arved 7 ja 8 (kd III tl 2-9, 78). Nimelt nähtub nendelt arvetelt, et K.G on müünud maha ka teised tema omandis olevad põllumajandustehnikad. K.G selgitas, et FIE E.Kle OÜ T poolt 10.11.2009 aastal müüdud kombaini eest saadud raha olevat läinud võlgade katteks. E.K aga andis ütlusi, et OÜ Tlt ta kombaini Claas ostnud ei ole, kuigi tema raamatupidamises on see kajastatud. Eeltoodu seab kahtluse alla K.G ütlused ja viitab asjaolule, et tegemist võis olla näiliku tehinguga. Võttes arvesse, et OÜ-l T olid märkimisväärsed varalised kohustused, OÜ-l U puudus igasugune majandustegevus, siis võib järeldada, et eeltoodud lepinguga jäi K.G sisuliselt varatuks. Eeltoodud tõendid viitavad sellele, et K.G, olles aru saanud, et põllumajandusest prognoositav tulu on oodatust kehvem, asus tegutsema nii enda kui OÜ T varatuks muutmise suunas ning tegema võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. PRIA kiri 23.10.2012 nr 2-9/47-1 ning OÜ T (K.G) 06.11.2009 avaldus (kd II tl 55-58 ) tõendab, et 06.11.2009 esitas K.G OÜ T nimel PRIA-le arveldusarve muutmise avalduse, milles palus kanda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse muudatuse. Muutmise eesmärgiks oli märkida PRIA taotluse uueks pangakontoks OÜ U kontonumber xxx, kuhu PRIA poolt saadav toetus kantakse. K.G põhjendas nimetatud avalduse tegemist sellega, et tal oli plaanis kaks firmat ühendada. K.G aga ei osanud kohtuistungil selgitada, miks 2 äriühingut ühinema pidid ja miks ühinemine ära jäi. kinnistu läbiotsimisel leiti küll Pärnu notar x notariaalakti projekt - OÜ U ja OÜ T ühinemisleping (kd III tl 23-28). Kuid arvestades, et K.G ei ole usutavalt suutnud põhjendada, et avalduse tegemine oli seotud ühinemise plaaniga, ei saa pidada tema ütlusi selles osas usaldusväärseks. Samuti andis K.G ütlusi, et tegi PRIA-le avalduse OÜ T toetuse maksmiseks OÜ U kontole sellepärast, et OÜ T konto ähvardati arestida mõlema võlausaldaja poolt. K.G sõnul ähvardati teda juba ennem (2009.a novembris), kui kohustuste tähtaeg oli saabunud ning see oli ka põhjuseks, miks ta katkestas OÜ A Eesti suhtlemise. Samas kinnitas, et OÜ T kontosid ei arestitud kordagi. OÜ A Eesti lepingust ja esitatud arvetest tulenevalt oli maksetähtajaks 01.12.2009. Seega ei ole eluliselt usutav, et äriühing hakkab oma tehingupartnerit mittemaksmises süüdistama ja survestama enne kui kätte on jõudnud maksetähtaeg. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et K.G tegi PRIA-le avalduse OÜ T toetuse kandmiseks OÜ U kontole 06.11.2009, s.o pea üks kuu enne OÜ A Eesti kohustuste täitmise tähtaega. Kogutud tõendid viitavad pigem sellele, et K.G tegevus OÜ T vara loovutamine läbi OÜ U pangakonto, oli juba pikemalt ette planeeritud ja nn ähvardused on välja mõeldud. K.G andis ütlusi, et ta püüdis maksta OÜ-le A Eesti kui ka AS-le OT nii palju kui ta suutis. K.G ütlused on aga vastuolus kogutud tõenditega. Nimelt on OÜ A Eesti kliendivõlgnevuse aruannete, OÜ A Eesti 18.11.2011 vastuskirja ja Pärnu Maakohtu 28.01.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15736 tõendatud, et OÜ T ei tasunud OÜ-le A Eesti ühtegi arvet ning AS-le OT jättis ta tasumata laenumaksed juba alates 01.09.2009 ning kaupade eest alates tasumise tähtajast 15.10.2009. 9 1-16-2130 Ka tunnistaja T T andis kohtus ütlusi, et ta OÜ A Eesti pakkus OÜ-le T võimalust tasuda võlgnevus rapsiga, kuid K.G seda pakkumist vastu ei võtnud ning otsustas A Eesti OÜ-d vältima hakata. Tunnistajal ei õnnestunud rohkem K.G kätte saada, kuigi ta proovis helistada ja käis kohapeal. Eeltoodu lükkab ümber K.G ütlused selle kohta, et ta pakkus võla katteks vilja, kuid selle vastuvõtmisest keelduti. Tunnistaja ütlustest just nähtub, et K.G-ga prooviti saada kokkuleppele, kuid K.G keeldus koostööst. Kogutud tõenditest nähtub, et jutt ähvardamisest ei vasta tõele, kuna tegelikult OÜ T kontosid ei arestitud ning võla tasumiseks sai ta piisavalt aega. Tõendid viitavad pigem sellele, et K.G ei ole üritanudki OÜ T probleeme lahendada. PRIA kiri 12.10.2012 nr 12-1/5724-1 koos e-konto väljavõttega (kd II tl 34-54) tõendab, et Rahandusministeerium kandis PRIA taotluse nr 11009670868 alusel OÜ-le T väljamaksmisele kuulunud põllumajandustoetused summas kokku 1 532 953,86 krooni ajavahemikul 01.12.2009 kuni 05.02.2010 üle OÜ U arvelduskontole nr 221047769701. Seega on K.G OÜ T vara summas 1 532 953,86 krooni loovutanud majandustegevust mitteomavale OÜ-le U. Ka dokumendi vaatlusprotokollist 21.02.2013 (kd II tl 59-61) ja pankade vastustest (kd II tl 6266, 67-69, 70-74) nähtub PRIA taotluse alusel OÜ-le T väljamaksmisele kuulunud rahasummade liikumine. Samuti on nende dokumentidega tõendatud, et kuigi K.G omas juba kahes erinevas pangas eraisikuna arvelduskontosid, avas ta 02.11.2009 AS-is Swedbank eraisiku uue arvelduskonto nr xxx, mida ta kasutas edaspidi ainult OÜ T vara (PRIA toetuse) edasi kandmiseks. OÜ U arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et OÜ U kontole laekunud OÜ T raha võttis K.G kas sularahana välja (kokku summas 482 000 krooni) või kandis edasi enda AS-is Swedbank pangakontole nr xxx (kokku summas 954 138,84 krooni). OÜ U kontolt ei nähtu tehinguid, mis oleksid iseloomulikud põllumajandusettevõtte tavapärasele majandustegevusele. Praktiliselt kõik OÜ U kontole laekunud OÜ T raha võetakse sularahas välja või kantakse edasi K.G-le. K.G kontole on kantud rahalisi vahendeid 14 korral selgitusega „makse“, ühel korral selgitusega „ülekanne“ ja ühel korral selgitusega „laenu tagasimakse“. E.K, OÜ U ja Ain kirsi arvelduskontole kantud raha liikumised on pangakontodel selgelt jälgitavad. Sisuliselt koheselt peale PRIA toetuse kandmist OÜ U kontole, võetakse see sularahas välja või saadetakse edasi K.G-le ning K.G kontolt edasi E.Kle või tasutakse mõni muu arve, mis ei ole seotud OÜ-ga T. Näiteks K.G Swedbank arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 09.12.2009 kuni 30.07.2010 on OÜ T põllumajandustoetus edasi kantud: -K.G arvelduskontole nr xxx kokku summas 538 973,08 krooni (ülekande selgitusega „makse“); -E.K arvelduskontole nr xxx summas 278 171 krooni (ülekande selgitusega „makseteks“, „makse“); -E K arvelduskontole nr xxx summas 40 000 krooni (selgitusega „laenu tagasimakse“), -OÜ-le NKE arve tasumisel summas 50 000 krooni, -OÜ x Advokaadibüroo arvete tasumisel summas 49 500 krooni. K.G SEB arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 30.12.2009 kuni 20.07.2010 on K.G arvelduskontolt nr xxx laekunud rahalisi vahendeid (summas kokku 10 1-16-2130 538 973,08 krooni) kasutanud füüsilise isikuna peamiselt enda laenu- ja liisingu maksete tasumiseks. K.G andis kohtus ütlusi, et kandis OÜ T põllumajandustoetuse OÜ U kontole, kuna tahtis tasuda esmalt kõige hädavajalikumad OÜ T kulud, milleks tema sõnul olid võlad FIE K.G-le ja FIE E.Kle ning kütuse ja gaasi kulud. Samas selgitas K.G , et OÜ U kontolt kandis ta raha nii enda kui naise kontole, kuna OÜ Ul ei olnud ühtegi töövahendit, põllumaad ja neid kõiki rentis OÜ U tema naiselt E.Klt. Seega lähevad K.G ütlused vastuollu tema teiste ütlustega ka selles osas, et ta kasutas OÜ U kontole kantud PRIA toetust vaid OÜ T kulude hüvitamiseks. Seega, vaadates OÜ T raha liikumist nähtub, et valdav osa rahast läks lõpuks K.G enda laenu ja liisingukohustuste täitmiseks. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka sellega, et pangakonto väljavõtetelt on rahade ülekannetel selgitustena viited konkreetsetele lepingutele. K.G püüdis selgitada OÜ T raha kandmist OÜ U kontole sellega, et ta soovis ise otsustada, millisele võlausaldajale ta peab õigeks kohustusi esmalt täita. K.Geidis, et peale OÜ A Eesti ja AS OT oli palju olulisemaid kohustusi, mida tuli esmalt täita. K.G rääkis, et ka OÜ Tl puudus põllumajandusmaa ja –tehnika ning ta rentis neid. Rendimakseid tehti sularahas ning rendilepingud olid suulised. Seega olevat OÜ-l T kohustused naftafirma (AS N-T) ja gaasifirma (AS R G) ees. AS R G (V M e-kiri) vastuskiri 30.12.2015 (kd III tl 203) tõendab, et OÜ T ei ole nimetatud ettevõttelt gaasi 2009. ja 2010. aastal kordagi ostnud. AS N-T (S P ekiri) vastuskiri 05.01.2016 koos lisadega (kd III 204-209) tõendab, et OÜ T on kütust on ostnud kahel korral - 2009 jaanuaris ja juulis kokku 51 159,20 krooni eest. Raha laekus 2009.a veebruaris ja detsembris. K.G väitis, et kütuse ja gaasi eest maksis ta ka veel kui FIE oma majandustegevuse raames. Seega kütuse ja gaasi kulud ei olnud mitte OÜ T kulud, vaid FIE K.G kulud tema raamatupidamises. Kulutused kütusele ja määrdeainetele nähtuvad ka 18.10.2013.a läbiotsimisel leitud tööarvuti Microlink Intel Core 2 Duo kõvakettale salvestatud andmete kopeerimisel ja hilisemal vaatlemisel tuvastatud kasumiaruandest (kd III tl 72-73, 79; dokumendifail nimetusega „0004-0000.xls“). Nimetatud dokumendi kohaselt FIE K.G 2009.a ärikulud olid 249 611 krooni, millest kütus ja määrdeained moodustasid 136 663 krooni. Samuti nähtub K.G residendist füüsilise isiku 2009.a ja 2010.a ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonidest, et 2009.a on K.G kandnud kulusid seoses ettevõtlusega kokku 60 551 krooni ning 2010.a 30 959 krooni. Seega ei vasta tõele K.G ütlused, et OÜ-l T olid suured võlgnevused tema kui FIE ees seoses teenuse osutamisega, millega tekkisid tal suured kütuse ja gaasi kulutused. K.G arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et 27.01.2010 on K.G kandnud nimetatud kontolt 150 000 krooni (OÜ T raha) oma SEB kontole. Nimetatud 150 000 krooni on samal päeval koheselt edasi kantud AS-le SEB Pank lepingu 2004014576 eest (149 839,50 krooni põhiosa ja 160,50 krooni viivis). AS SEB Pank kirja 24.04.2014 nr 112-2 koos 13.08.2004 laenulepinguga nr 2004014576 (kd II tl 89-96) on tõendatud, et K.G ja AS Eesti Ühispank vahel on 13.08.2004 sõlmitud laenuleping summas 500 000 krooni. Ka 05.02.2010 on K.G kandnud oma Swedbank kontolt 158 000 krooni (OÜ T raha) oma SEB kontole. 139 391,65 krooni on samal päeval edasi kantud AS-le SEB Pank lepingu 2004014576 eest (139 059,46 krooni põhiosa ja 332,19 krooni viivis). Lisaks on K.G 05.02.2010.a kandnud E.Kle 4000 krooni selgitusega „maksudeks“. Laenulepinguga nr 2005017240 (kd II tl 104-110) on tõendatud, et K.G ja AS SEB Eesti Ühispank vahel on 07.09.2005 sõlmitud laenuleping summas 1 130 000 krooni. K.G on 11 1-16-2130 eelpool nimetatud OÜ T raha kandnud 05.02.2010.a 3797,50 krooni ka AS-le SEB Pank lepingu nr 2005017240 intressi eest. 03.03.2010 on K.G kandnud oma Swedbank kontolt 120 800 krooni (OÜ T raha) oma SEB kontole. Nimetatud summa on samal päeval edasi kantud summas 117 642,23 krooni AS-le SEB Pank lepingu 2005011354 eest (117 185,85+0,23 krooni põhiosa ja 456,15 krooni viivis). Laenulepinguga nr 2005011354 (kd II tl 97-103) on tõendatud, et K.G ja AS SEB Eesti Ühispank (hilisem SEB Pank) vahel on 22.06.2005 sõlmitud laenulepinguga summas 300 000 krooni. Lisaks 3157,77 krooni on samal päeval kantud AS-le SEB Pank lepingu nr 2005017240 intressi eest. Eelpool mainitud laenulepingutega ning kapitalirendilepinguga nr L04107271 liisingulepinguga nr L07115159 (kd II tl 111-120) on tõendatud, et K.G, kui füüsilisel isikul, on ulatuslikud kohustused panga ja liisingufirma ees. ja Pangaülekannetest nähtub, et valdav osa OÜ T rahast on läinud K.G kontole laenu ja liisingumaksete katmiseks, mitte gaasi või kütuse eest tasumiseks, nagu väitis seda kohtus K.G . Seega, K.G 2009 sügisel saades aru, et OÜ T majandustegevusest tulenev tulu ei vasta ootustele ja saabuma hakkasid OÜ T kohustuste tähtajad, asus tegema võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Kõik tehingud olid üheselt suunatud nii OÜ T kui ka enda kui füüsilise isiku varatuks muutmise suunas. Kogutud tõenditest nähtub, et K.G on jätnud OÜ T esindajana pärast kaupade kättesaamist tasumata oma kahele suurele võlausaldajale (OÜ-le A Eesti ja AS-le O T), kuigi vajalikud rahalised vahendid olid OÜ-l T olemas. Nimelt K.G teadis ettevõtte juhatuse liikmena, et 31.08.2009 saabub tähtaeg tasuda AS-le OT laenu põhivõlg summas 604 894,80 krooni, 15.10.2009 saabub tähtaeg tasuda AS-le OT kaupade eest 1 136 259,95 krooni ja 01.12.2009 saabub tähtaeg tasuda OÜ-le A Eesti kaupade eest 260 975 krooni. K.G on selgitanud, et ta tegi enda poolt kõik, et OÜ-d T päästa ja mõislikult ära majandada. Kogutud tõendid viitavad pigem sellele, et tema plaan viia OÜ-st T kõik varad välja ja omastada OÜ T rahalised vahendid ning muuta ka ennast füüsilise isikuna varatuks oli ette planeeritud. K.G teadis, et ta oli isiklikult käendanud OÜ T laenu AS-lt O T, mistõttu esines reaalne oht, et kui OÜ T ei suuda oma kohustusi täita, pööratakse nõue tema kui füüsilise isiku vastu. Seega plaaniski K.G end varatuks muuta ja OÜ T vara omastada, seejuures teades, et see kahandab oluliselt ettevõtte maksevõimet. Eeltoodud tõendite alusel on ümber lükatud ka K.G ütlused selle kohta, et OÜ U asutas ta selleks, et OÜ-d T ülal pidada. Ei ole eluliselt usutav, et vara mitteomav ettevõte suudab üleval pidada suurte kohustustega ettevõtet. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et OÜ U oleks tegelenud asutamisest alates maade harimisega või mingi muu majandustegevusega. Ka K.G ei osanud selgitada, milles OÜ U igapäevane majandustegevus seisnes. Nagu K.G väitis, sai OÜ U oma finantsvahendid tema taskust. Tegemist oli asutamiseks vajaliku 40 000 krooniga. OÜ U arvelduskontolt (tl 62-66 II

1. kd)aga nähtub, et nimetatud summa, kanti K.G-le 30.12.2009 tagasi (selgitus „laenu tagasimakse“). OÜ U arvelduskontolt nähtub ka see, et peale osakapitali sissemakse on äriühingu ainsaks sissetulekuks PRIA toetus (nn OÜ T vara). OÜ U kontol on rahade liikumine olnud selgelt 12 1-16-2130 ühesuunaline ehk kontole laekuvad vahendid võeti enamjaolt välja kas sularahas või kanti edasi K.G isiklikule pangakontole. Seega puudusid OÜ-l U äritegevuseks igasugused rahalised vahendid ning OÜ U oli loodud ainult OÜ T rahade omastamiseks. Maksu- ja Tolliameti 25.10.2013 kirjast nr 7.1.-4/40937-2 (kd II tl 133-136) nähtub, et OÜ U puhul ei sõlmitud Maksu- ja Tolliametiga e-maksuameti kasutamise lepingut, mistõttu ei olnud võimalik esitada elektroonseid deklaratsioone. Samas oli e-maksuameti leping sõlmitud nii OÜl T kui ka OÜ-l K sisuliselt asutamisest peale. E-maksuameti leping oli sõlmitud ka FIE Ain Kirsil ja FIE E.Kl. Nimetatud asjaolu kinnitavad FIE K.G ja FIE E.K elektrooniliselt esitatud deklaratsioonid (kd II tl 121-132). Eeltoodu viitab asjaolule, et K.G ei olnud algusest peale paanis OÜ-ga U majandustegevust teha. OÜ T 2008 majandusaasta aruandest (kd III tl 153-160) nähtub, et 31.12.2008 seisuga oli OÜl T põhivara (masinad ja seadmed) 416 290 krooni väärtuses. K.G ei osanud anda selgitusi, milliste masinate ja seadmetega on tegemist. 2009 majandusaasta aruandest nähtub (kd I tl 137151), et OÜ-l T puudub igasugune põhivara (põhivara väärtus 0 krooni). Seda asjaolu, et 2009 aastal puudus OÜ-l T raha ja põhivara, kinnitas kohtus ka K.G . Samas leidis, et 2008 majandusaasta aruandes märgitud põhivara osas oli tegemist viljaga, vilja müüs ta maha, aga kellele, ei mäletanud, arveldamine toimus sularahas. Kohus nõustub prokuröriga, et kogenud ettevõtja ja põllumehena pidi K.G teadma, et vili ei ole põhivara, vaid kajastatakse bilansis bioloogilise vara käibevara rühmas, mistõttu võib K.G selgitusi pidada pahatahtlikuks ja eksitavaks. K.G pidi (ettevõtte ainsa juhatuse liikme ja omanikuna) väga hästi teadma, milles seisnes ca poole miljoni kooni ulatuses OÜ T vara. OÜ T 2009 majandusaasta aruandest nähtub, et OÜ T on müünud oma põhivara (masinad ja seadmed) hinnaga 385 658 krooni. K.G ei osanud kohtus anda ütlusi sellel kohta, kuhu läks müügist saadud rahalised vahendid. Eeltoodu viitab asjaolule, et kogu OÜ T vara on K.G poolt 2009.a võõrandatud, mille tagajärjel on ettevõte jäänud ilma igasuguse põhivarata. K.G kinnitas kohtus, et majandusaasta aruandele alla kirjutades sai ta aru, millele ta alla kirjutab. OÜ T varatust tõendavad ka kinnistusraamatu väljatrükk 03.01.2011 (kd I tl 125), mille kohaselt OÜ-le T ei ole kuulunud kinnisvara; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuskiri 13.12.2010 nr 23.2-8/10-01078/019 (kd I tl 126), mille kohaselt ehitisregistris ei ole OÜ SS nimele registreeritud ehitisi ega vallasasju ning Maanteeameti vastuskiri 15.12.2010 (kd I tl 127), mille kohaselt OÜ SS nimele ei ole registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Pankade vastuskirjadest (kd I tl 119-124) nähtub, et OÜ SS ei ole Swedbanki, Nordea panga, Krediidipanga ja Danske panga klient ning ei ole sõlminud nende pankadega liisingu- ega finantseerimiselepinguid. Arvestades eeltoodut, ei ole K.G suutnud veenvalt põhjendada, miks OÜ T ei täitnud oma kohustusi OÜ A Eesti ja AS OT ees. OÜ T sai raha PRIA toetuse näol 1,5 miljonit krooni ja ka põhivara võõrandamisest ca 400 000 krooni ning millele pidi veel lisanduma ca 400 hektarilt korjatud saagist saadav tulu. Seega oli OÜ-l T teatava määral raha võlgade tasumiseks olemas. Puuduolevas osas oleks K.G saanud sõlmida võlausaldajatega kokkuleppe. Ka tunnistajad V V ja T T kinnitasid, et pikad maksetähtajad ei ole põllumajanduses midagi eriskummalist ning K.G kui OÜ T esindajaga sooviti saavutada kokkulepet. K.G põhjendas PRIA-lt saadud OÜ T raha kandmist nii enda kui E.K kontole sellega, et tema osutas FIE-na OÜ-le T nii vilja kuivatamisteenust kui ka nn traktoriteenust, maade rendi eest maksis OÜ T aga FIE E.Kle. Seetõttu pidas K.G OÜ T päästmiseks kõige 13 1-16-2130 vajalikumaks tasuda esmalt väidetavate kohustuste eest K.G-le kui FIE-le ja E.Kle kui FIE-le. Seega oli kogu ca 1,5 miljonit kooni läinud Ain ja E.Kle. E.K ütlused selle kohta, kas ja miks talle rendimakseid maksti olid vastuolulised. Nimelt andis E.K kohtus ütlusi, et temale, kui FIE E.Kle, kuulus põllumajandustehnika – traktor ja külvik (antud asjaolu nähtub ka FIE E.K põhivarade nimekirjas kd III tl 72-73, 93-94). Põllumajandustehnika oli pankadelt liisitud, liisinguvõtjaks oli ja liisingumakseid maksis FIE E.K. Nimetatud tehnikat kasutas ka K.G FIE-na ja OÜ T, mille kasutamise eest tasuti makseid. Hiljem ütles, et K.G traktori kasutamise eest ei maksnud. Masinaid kasutas ka keegi FIE. Kellele see FIE teenust osutas, ta enam ei mäletanud. Ta rentis ka maid. Ei mäletanud, kas FIE K.G-le või OÜ Tle. Lisaks ütles E.K, et kui K.G kasutas tema liisingutraktorit ja maskis talle raha, siis raamatupidamises seda ei kajastatudki. E.K sõnul kandis abikaasa talle raha summas 278 171 krooni arvele, kuna ta aitas tal selliselt tasuda liisingumakseid, ta olevat abikaasale andnud kunagi laenu, neil oli FIE K.G-ga suusõnaline leping. Saadud raha kasutas liisingumakseteks. Ka E.K residendist füüsilise isiku 2009.a ja 2010.a ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonidega (kd II tl 121-126) on tõendatud, et 2009. ega 2010. aastal ei ole E.K üüri- ega renditasu saanud. Seega ei vasta tõele E.K ja K.G ütlused selle kohta, et E.K oleks OÜ-le T maid rentinud ja selle eest tasu saanud. Samuti ei ole E.K kummalgi aastal saanud tulu teenuse osutamisest. See ei nähtu ka E.K 2009.a ja 2010.a kasumiaruandest (kd III tl 38-40, 49-52, 62-70). E.K ettevõtlustulu oli deklaratsiooni kohaselt 2009.a 17 226 krooni ja 2010.a 31 557 krooni. Eeltoodu alusel saab järeldada, et seega ei ole K.G kandnud E.Kle rahalisi vahendeid (OÜ T raha summas 278 171 krooni) seoses E.K kui FIE majandustegevusega. K.G residendist füüsilise isiku 2009.a ja 2010.a ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonidest (kd II tl 127-132, 181-183) nähtub, et 2009.a sai K.G tulu teenuse osutamisest 76 280 krooni ning 2010.a 65 280 krooni. Üüri ja renditasu ei ole K.G saanud kummalgi aastal. 2010.a maksudeklaratsiooni andmeid kinnitab ka OÜ PTN ruumide läbiotsimisel ära võetud raamatupidaja L P koostatud K.G, kui residendist füüsilise isiku 2010 ettevõtlusest saadud tulu arvestus ja raamatupidamisprogrammist välja trükitud FIE K.G 2010.a kasumiaruanne (kd III tl 38-40, 42-48, 80-90). Arvesse võttes, et K.G pangakontole on OÜ-lt U 2009.a kantud 731 473,34 krooni ja 2010.a 801 480,52 krooni, kuid nimetatud summasid ei ole K.G kui FIE raamatupidamises arvestatud ja maksuhaldurile deklareeritud, on ümber lükatud K.G ütlused selle kohta, et ta kandis OÜ U kontolt enda kontole raha teenuste eest, mis FIE K.G osutas OÜ-le T. Eeltoodust saab kohus järeldada, et K.G kontole kantud summad ei ole olnud seotud tema kui FIE majandustegevusega ning K.G sellekohased ütlused ei vasta tõele. K.G ja E.Kl küll olid FIE-na ettevõtluses kütuse, gaasi ja muid kulutusi, kuid deklaratsioonist ja raamatupidamisaruannetest nähtuvalt olid need kulutused seotud põhiosas nende põhitegevusalaga s.o vilja kasvatuse ja müügiga ning metsamaterjali võõrandamisega, mitte aga teenuse osutamisega seoses. Eeltoodu alusel on tõendatud, et K.G väide suurtest kütusekuludest ei vasta tõele. FIE K.G 2010.a bilansist (kd III tl 86-90) nähtub, et 01.01.2010 seisuga tal ostjatelt laekumata arved puudusid. Seega on eeltoodu alusel on ümber lükatud ka K.G ütlused selle kohta, et OÜ-l T olid võlgnevused tema kui FIE ees. 14 1-16-2130 Arvesse võttes, et K.G sõnade kohaselt oli OÜ T FIE K.G-le võlgu 2009.a osutatud teenuste eest ja seetõttu kandis ta OÜ T raha OÜ U kontolt enda kontole, ei nähtu aga ülekannete selgitusest mingit konkreetset võla tasumist. Nimelt ei ülekannete selgitustes viitega võlale või maksmata arvele, mis olnuks raamatupidamislikult vajalik, mõistlik ja loogiline ning millist viisi K.G ka enda teiste arvete tasumisel kasutas. Vaadates rahade liikumisi kontol nr xxx (kd II tl 70-74), mida K.G kasutas FIE-na oma äritegevuses tegutsedes, siis on võimalik näha, et ülekannetes on selged ja arusaadavad selgitused ja viited, mille põhjal on võimalik ülekanne konkreetse tehinguga kokku viia. OÜ T raha kanti perioodil 09.12.2009 kuni 30.07.2010 OÜ U kontolt lihtsalt K.G Swedbanki kontole või võeti sularahas välja ja teiste tõenditega on kinnitust leidnud, et seda raha kasutas K.G enda kulutuste katteks, eelkõige enda liisingu ja laenumaksete katteks. K.G kandis OÜ T raha ka x kontole, mille eest E.K tasus pangale liisingumakseid. Seda kinnitas kohtus ka E.K. E.K kohustusi ja majanduslikku seisu tõendavad ka kapitalirendileping nr 281104EK muutmise kokkuleppe, ostu-müügi leping nr 281104EK ja vara vastuvõtuüleandmise akti (kd II tl 84-88) ning K.G kaitsja esitatud AS-i Sampo Pank (liisinguandja), E.K (liisinguvõtja) ja A OÜ (müüja) vahel 11. aprillil 2008. a sõlmitud kapitalirendileping nr 281104EK koos lepingu maksete tasumise graafikutega ja lepingu muutmise kokkulepetega (kd IV tl 22-27), Hansa Liising Eesti AS (liisinguandja) ja E.K (liisinguvõtja) vahel 28. juulil 2008. a sõlmitud liisinguleping nr 01105837L koos maksegraafikutega (kd IV tl 28-41) ning E.K arvelduskonto xxx väljavõtte Danske Pangas (kd IV tl 42-55). K.G põhjendas raha kandmist E.Kle sellega, et E.K rentis OÜ-le T maid. E.K aga kinnitas kohtus, et ta ei ole olnud ärilistes ega lepingulistes suhetes ei OÜ-ga T, OÜ-ga U ega ka FIE K.G-ga . Lisaks ütles E.K, et kui K.G kasutas tema liisingutraktorit ja maskis talle raha, siis raamatupidamises seda ei kajastatudki. Seega K.G raha ülekannetel E.Kle puudus majanduslik sisu. Seda kinnitavad ka teised kogutud tõendid. E.K kinnitas kohtus, et K.G aitas tal maksta liisingumakseid, seejuures ei osanud E.K selgelt ja üheselt selgitada, mille eest K.G talle rahaülekandeid tegi. E.K raamatupidamisaruannetest ja maksudeklaratsioonidest ei nähtu, et ta oleks 2009.a või 2010.a üldse mingit teenust osutanud või saanud tulu maade rentimisest. K.G poolt E.Kle tehtud ülekanded ei ole seostatavad ühegi tehinguga vaid kannavad ülekannetes üldist selgitust „makseteks“. Ülekanded on tehtud K.G kontolt, mitte aga OÜ U kontolt. K.G enda ütluste kohaselt oli OÜ U loodud selleks, et selle kontolt maksta OÜ T võlgasid. K.G on aga OÜ-le T mõeldud PRIA toetuse kandnud enda kontole ja sealt raha edasi enda ja E.K kulutuste ja laenumaksete tasumiseks. 18.10.2013 läbiotsimisprotokolliga (xxx, Pärnu) ja 22.10.2013.a vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud korteri läbiotsimisel ära võetud OÜ N K Ekspertiisibüroo arveid (kd II tl 153-160, 190-193) nähtub, et OÜ N K Ekspertiisibüroo osutas teenust FIE K.G-le. Läbiotsimisel leiti 4 arvet (01.04.2009 arve nr 316, 20.04.2009 arve nr 316/1, 10.05.2009 arve nr 316/2, 20.05.2009 arve nr 316/3), mis olid seotud kompleksekspertiisiga. Arveid esitati kokku summas 118 000 krooni. K.G valduses oleva x kinnistu, x küla, x vald, Pärnumaa läbiotsimisel (tl 197-208 II
2. kd)leitud ja 22.10.2013.a vaatlusprotokollis (tl 2-34 III
3. kd)vaadeldud OÜ N K Ekspertiisibüroo 20.03.2009 tellimuslehelt (tellimus nr 316) nähtub, et tellijaks on FIE K.G ning tellija esindaja on vandeadvokaat x. Tellimuslehel garanteerib K.G oma allkirjaga ekspertiisitasu summas 100 000 krooni neljas osamakses. 15 1-16-2130 K.G pangakonto nr xxx väljatrükist (tl 67-69 II
4. kd)nähtub, et 09.12.2009 on K.G tasunud 50 000 krooni (OÜ T raha) OÜ-le N K Ekspertiisibüroo selgitusega „TELLIMUS 316“. Ka antud juhul jääb arusaamatuks, et kui K.G väitis, et tegemist oli OÜ T tellitud teenusega, siis miks K.G sellisel juhul ei tasunud OÜ T võlga OÜ U kontolt, vaid pidi seda tegema enda kontolt. OÜ U oli ju selleks loodud, et OÜ T üleval pidada. Seega ei saa pidada K.G sellekohased ütlusi usutavaks. OÜ N K Ekspertiisibüroo on täiendavalt teavitanud (kd IV tl 107-108), et neile teadaolevalt ei ole nad 2009 ja 2010 olnud lepingulistes suhetes OÜ-ga T. OÜ N K Ekspertiisibüroo on teinud FIE K.G tellimusel kompleksekspertiisi vastavalt tellimusele nr. 316, 20.03.2009, mis on registreeritud 2009.a. tellimuste registreerimisraamatus. FIE K.G tellimusel tehti kompleksekspertiis, sh: 1) audit, finants-majandustegevuse analüüs, saagikuse ja kahjude analüüs; 2) põllumajandustehnika tehnilise seisukorra ekspertiis; 3) ehitustehniline ekspertiis. Tellimus oli vormistatud ühe numbri all (nr. 316) tellimuste 2009.a registreerimisraamatus, kompleksekspertiisi alaliigiid vormistati vastavalt nr-te 316/1, 316/2 ja 316/3 all (seda eraldi tellimuste raamatus ei fikseeritud, küll aga valmisdokumentidel ja arvetel olid numbrid märgitud kaldkriipsudega). Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et OÜ-le N K Ekspertiisibüroo tehtud makse ei olnud seotud OÜ T majandustegevusega, vaid ekspertiisibüroo osutas teenust FIE K.G-le ja seda seoses K.G kohtuvaidlusega AS-ga K Eesti. Samuti on eeltoodu alusel tõendatud, et OÜ N K Ekspertiisibüroo poolt osutatud ekspertiisiteenus ei olnud seotud mulla (ega muu pinnase) kvaliteedi tuvastamisega, nagu väitis K.G kohtus. Seega on kogutud tõendiga ümber lükatud K.G ütlused, et OÜ-le N K Ekspertiisibüroo tehtud ülekanne oli seotud OÜ-ga T. Vaadates kogutud tõendeid kogumis, samuti aruandeid ja raamatupidamiskannete väljatrükke, mis on 18.10.2013.a läbiotsimise käigus (OÜ PTNe büroos) leitud ja 04.03.2014.a vaatlusprotokollis vaadeldud (III kd tl 35-37, 38-71, 72-79, 80-143, 144-149), nähtub, et kogu raha liikumist OÜ-lt T OÜ-le U ja sealt edasi on plaanitud katta teatud kindlate näilike tehingutega. Seda tõendab ka asjaolu, et raamatupidamises olevad kanded ei kattu ettevõte juhi K.G ütlustega, raha saanud E.K ütlustega ega muude tõenditega. Ka kaitsja ega kolmanda isiku esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ-l T sellised kulutused olid (sh FIE E.K ees) ehk nendel tehingutel oli OÜ T jaoks majanduslik sisu. OÜ T 2009 majandusaasta aruande (kd I tl 137-151), kohaselt oli 31.12.2009 seisuga OÜ-l T nõudeid seotud osapoolte vastu summas 652 314 krooni. Seega sai nimetatud summa OÜ-le T võlgu olla kas K.G või temale kuuluv ettevõte OÜ U. Tõendamist ei ole leidnud, et OÜ T ja OÜ U vahel oleks mingi võlaõiguslik suhe olnud, vaid K.G kinnitas kohtus, et ta kandis raha OÜ U kontole selleks, et hakata hüvitama OÜ T võlgasid. OÜ T 2009 majandusaasta aruandest võib teha järelduse, et OÜ-le U kantud raha läks mingi konkreetse tehingu tagajärjel OÜ U omandisse. OÜ T 2009 majandusaasta aruandes kinnitab K.G oma allkirjaga, et aruande õigsust ja täielikkust. Ka kohtus kinnistas K.G, et majandusaasta aruannet kirjutades sai ta aru, millele alla kirjutab. Kohus tuvastas, et K.G valduses oleva kinnistu taluhoone läbiotsimisel 18.10.2013 leitud paberilehele kirjutatud käsikirjalistelt (kd II tl 197-208, kd III tl 2-6, 22) märkmetelt selgub, et kahe miljoni krooni suurust võlga AS OT ees pole kavatsetud tasuda, OÜ T põllumajandustoetuste summas 1,5 miljonit krooni üleandmist OÜ-le U on kavatsetud 16 1-16-2130 vormistada mingi OÜ U täpsustamata nõudena. OÜ-le U liikunud 1,5 miljonit krooni üleandmine K.G-le on kavatsetud vormistada U kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisest tuleneva K.G nõudena OÜ U vastu. Sealjuures on probleemina lehele märgitud, et U kinnistu kuulub füüsilisele isikule E.K. OÜ-s PTN asuva L P tööruumi läbiotsimisel 18.10.2013 leitud koopia notar K K büroos 18.02.2010 sõlmitud „Kokkulepe abieluvaralepingu muutmiseks, avaldus kande tegemiseks abieluvararegistrisse, kinnistu müügileping, kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping“ (kd III tl 35-37, 38-40, 53-61, kd II 194-196) nähtub, et Pärnumaal, x vallas, x külas asuv U kinnistu pindalaga 6,99 ha (põllumaa), millele oli 11.06.2009 kohtumäärusega seatud K Eesti AS kasuks kohtulik hüpoteek summas 105 000 krooni, anti 18.02.2010 abieluvaralepingu muutmise teel uuesti K.G lahusvaraks ning kinnistu on peale seda koheselt võõrandatud K.G poolt OÜ-le U, sealjuures on kinnistu hinnaks määratud 2 300 000 krooni. Lepingu kohaselt oli OÜ U tasunud K.G-le enne lepingu sõlmimist 1 132 923 krooni. Abieluvaralepingu muutmist kinnitab ka abieluvararegistri registrikaart nr 154. Kohtus põhjendas K.G 18.02.2010 abieluvaralepingu muutmist sellega, et soovis kinnistu võlgade katteks maha müüa. E.K nimetatud lepingu sõlmimist põhjendada ei osanud. 18.10.2013.a läbiotsimise käigus (OÜ PTNe büroos) leiti tööarvuti Dell Optiplex 3010 kõvakettale salvestatud andmete kopeerimisel ja hilisemal vaatlemisel tuvastati kopeeritud andmete hulgast OÜ U raamatupidamise kanded 2010. aastast, FIE E.K raamatupidamise kanded 2009-2010 aastatest ja FIE K.G raamatupidamise kanded 2010. aastast. Nimetatud dokumendid on vaadeldud 05.05.2014.a vaatlusprotokollis (kd III tl 35-37, 80-83, 96-143, 144149). OÜ U raamatupidamise kannetest nähtub, et 2010.a PRIA poolt OÜ U arvelduskontole kantud OÜ T põllumajandustoetused kogusummas 801 480,52 krooni on võetud arvele OÜ U tuluna; OÜ U arvelduskontolt nr xxx ajavahemikul 11.01.2010 kuni 15.10.2010 sularahas välja võetud 107 000 krooni on OÜ U 2010.a raamatupidamisarvestuses näidatud kassasse sissemaksetena; 15 000 krooni ulatuses sularaha välja võtmise kohta kanded puuduvad ja puuduvad ka kanded kassast sularaha väljamaksmise kohta. Samuti nähtub raamatupidamise kannetest, et OÜ U arvelduskontolt ajavahemikul 26.01.2010 kuni 30.07.2010 K.G arvelduskontole nr xxx tehtud ülekanded kogusummas 728 138,80 krooni on OÜ U 2010.a raamatupidamisarvestuses kajastatud K.G-le võla tasumisena. FIE K.G raamatupidamise kannetest 2010. aastal selgub, et OÜ U arvelduskontolt nr xxx ajavahemikul 26.01.2010 kuni 30.07.2010 K.G arvelduskontole nr xxx tehtud ülekanded kogusummas 728 138,80 krooni on FIE K.G 2010.a raamatupidamisarvestuses kajastatud mahutustena isiklikest tuludest, märkega „U“, mis viitab U kinnistu müügist laekuvatele vahenditele. Seega on OÜ U arvelduskontole laekunud OÜ T põllumajandustoetuste väljamaksete K.G valdusesse liikumise alusena OÜ U ja FIE K.G 2010.a raamatupidamisarvestustes kajastatud U kinnistu ostu-müügilepingut. K.G ei ole kohtus kordagi nimetanud OÜ U arvelduskontolt nr xxx ajavahemikul 01.12.2009 kuni 30.07.2010 tehtud sularaha väljamaksete ja K.G arvelduskontole tehtud ülekannete põhjusena U kinnistu müüki. K.G on väitnud, et nimetatud sularaha väljamaksete ja ülekannete arvelt tasuti OÜ T võlgnevusi. Seega lähevad raamatupidamiskanded vastuollu K.G kohtus antud ütlustega, et ta täitis OÜ U kontole kantud PRIA raha eest OÜ T kohustusi. 17 1-16-2130 FIE K.G raamatupidamise kannetest 2010. aastast nähtub ka, et OÜ U arvelduskontolt nr xxx K.G arvelduskontole nr xxx laekunud rahaliste vahendite kogusummas 728 138,80 krooni kasutamine on FIE K.G 2010.a raamatupidamisarvestuses kajastatud järgmiselt: • ajavahemikul 27.01.2010 kuni 02.08.2010 K.G arvelduskontolt 487 444,56 krooni ulatuses maksete kohta tehtud raamatupidamiskannete selgituseks on märgitud: pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil (406 085,04 krooni), muud finantskulud (23 741,52 krooni), hankija arve tasumine (52 218 krooni) ja maksude tasumine maksude ettemaksukontole (5 400 krooni). • ajavahemikul 26.01.2010 kuni 30.07.2010 K.G arvelduskontodelt nr xxx ja nr xxx E.K arvelduskontodele nr xxx ja nr xxx edasi kantud 237 171 krooni kohta on tehtud raamatupidamiskanded, mille selgituseks on märgitud: isiklik kulu. FIE E.K raamatupidamise kannetest 2009-2010 aastal nähtub, et K.G arvelduskontodelt nr xxx ja nr xxx ajavahemikul 26.01.2010 kuni 30.07.2010 E.K arvelduskontodele nr xxx ja nr xxx edasi kantud 237 171 krooni on FIE E.K 2010.a raamatupidamisarvestuses kajastatud kannetega, mille selgitusteks on märgitud: mahutused isiklikest tuludest. See näitab E.K paigutas oma majandustegevusse isiklikku raha. 231 733,75 krooni kulutamise kohta leiab FIE E.K 2010.a raamatupidamisarvestuses kandeid selgitustega: muud finantskulud (117 261,56 krooni), isiklik kulu (99 493,84 krooni), maksude tasumine (13 388,35 krooni), raamatupidamisteenused (480 krooni) ja kindlustusmaksed (1 110 krooni). Kinnistusraamatu väljatrükkidega (kd I tl 215, kd II tl 150-152) on tõendatud, et vahetult enne OÜ U osa võõrandamist (29.09.2011) on Pärnumaal, x vallas, x külas asuv U kinnistu (kinnisturegistriosa xxx) vormistatud ümber OÜ x (reg.kood xxx) nimele. Alates 02.09.2011 on U kinnistu OÜ K omandis. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki (kd III tl 152) kohaselt on OÜ K ainuosanik ja ainus juhatuse liige E.K. 18.10.2013.a läbiotsimise käigus (OÜ PTNe büroos) leitud tööarvuti Dell Optiplex 3010 kõvakettale salvestatud andmete kopeerimisel ja hilisemal vaatlemisel (kd III tl 35-37, 80-83, 91, 92) leitud laenulepingust nr 1 nähtub, et selleks on 02.09.2011 koostatud E.K ja OÜ K vaheline laenuleping, millega E.K on andnud osaühingule laenu summas 159 800 eurot ning OÜ K kassa väljamineku order nr 1 (02.09.2011), mis kajastab U kinnistu eest OÜ-le U 159 800 euro tasumist. Eeltoodu alusel on ümber lükatud K.G ütlused OÜ T varade liikumise kohta ning on tõendatud K.G soov OÜ T põllumajandustoetuse liikumist OÜ U kontolt edasi näidata raamatupidamislikult võimalikult usutavalt. Seega on tõendatud, et raamatupidamises kajastatud tehingud on ilmselgelt näilikud ja ilma majandusliku sisuta ning K.G sisuliselt omastas OÜ T vara, s.o PRIA poolt OÜ-le T välja makstud rahalise toetuse summas ca 1,5 miljonit krooni. K.G tahtlust kuriteo toimepanemisel iseloomustab asjaolu, et ta hoidus võlausaldajatega suhtlemast ning muutus sisuliselt kättesaamatuks ja seda olukorras, kus oleks tulnud eriti aktiivselt võlausaldajatega suhelda ja asjaolusid selgitada. Eelpool viidatud tõendid, sh tunnistaja T T ja V V antud ütlustega on tõendatud, et pärast OÜ T võlgnevuste tekkimist ei olnud K.G-ga enam võimalik suhelda. Tunnistaja V. V ütlusi K.G-ga kontakteerumise võimatuse kohta kinnitab ka tema e-kiri uurijale (kd I tl 80). 18 1-16-2130 Samuti nähtub Pärnu Maakohtu 28.01.2011 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-15736, kui ka pankrotihalduri taotlusest kohtule võlgniku vande võtmiseks (kd I tl 109-110) ja ajutise pankrotihalduri Terje Eipre vastusest järelepärimisele (kd I tl 111-113), et K.G ei reageerinud juhatuse liikmena OÜ T vastu esitatud pankrotihoiatusele ega pankrotiavaldusele. Ta ei teavitanud OÜ-d A Eesti OÜ-le T esitatud pankrotihoiatusest ega hilisemast pankrotiavaldusest, kuigi selline kohustus tal lepingu järgi oli. K.G ei olnud võimalik üldse kontakti saada, ta ei vastanud ühelegi kirjale. Kogutud tõenditest nähtub, et kõikides 2009.a ja 2010.a dokumentides on K.G aadressiks märgitud Pärnu maakond, x vald, x küla. K.G ei ole aga reageerinud talle nimetatud aadressile saadetud kirjadele s.h tähitud kirjadele. Näiteks on tagastatud ajutise halduri poolt tähitud postiga (väljastusteatega, kd I tl 103-108) saadetud järelepärimine K.G aadressile x külas tagastati märkega hoiutähtaja möödumisel. Seda kinnitab ka pankrotihalduri lõpparuanne (kd II tl 75-83). Samas leiti läbiotsimise käigus K.G valdusest x külas x kinnistult: AS OT poolt edastatud 31.12.2009 arve nr 292572 lisaga, nr 292565 lisaga ja AS OT pankrotiavaldus 01.04.2010. Eeltoodu kinnitab, et K.G sai talle x aadressile saadetud kirjad kätte, kuid jättis neile reageerimata. Samuti on pankrotihaldur saatnud OÜ-le SS (endine OÜ T) e-kirja aadressile U@hot.ee (tl 102 I kd), kuid ka sellele ei reageeritud. Samuti on kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et K.G kasutas ainult ühte mobiiltelefoni numbrit s.o xxx. See on märgitud lepingutes, majandusaasta aruandes (sh OÜ U 2010. aasta majandusaasta aruanne kd I tl 154-165), PRIA taotluses ja kõigis teistes dokumentides. Nimetatud telefoninumbrilt ei olnud aga K.G võimalik kätte saada. Näiteks on tunnistaja V V andnud kohtus ütlusi, et kui x inkassoteenused töötaja helistas K.G telefonile (see on ajal kui K.G oli OÜ T juhatuse liige) vastati, et tema ei ole K.G ja sellelt numbrilt ei saa Tga seoses rääkida. Ka tunnistaja T T proovis mitmel korral K.G-ga telefoni teel kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. Antud asjaolu viitavad soovile mitte suhelda võlausaldajatega. Seega tõendeid kogumis hinnates ei ole eluliselt usutavad K.G selgitused, et temaga ei olnud võimalik telefoni teel kontakti saada, kuna x külas on kehv levi või viibis ta viljakuivati hoones ja seetõttu ei kuulnud telefoni. Antud juhul ei olnud tegemist üksikute telefonikõnedega. Eeltoodu viitab asjaolule, et tegemist oli selgelt tema poolt kaalutletud otsusega mitte suhelda. Samuti leiab kohus, et kui K.G oleks tahtnud olla aus ettevõtja ja täita juhatuse liikme kohustusi, oleks ta pidanud suhtlema ajutise pankrotihalduriga ja osutama igakülgset abi, et võlausaldajate nõuded saaks võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Olukorras, kus OÜ T ei suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate ees, oleks K.G ettevõtte juhina pidanud ise esitama ka pankrotiavalduse. Kolmanda isiku esindaja on leidnud, et K.G egi kõik endast oleneva, et OÜ-l T oleks võimalik uuesti aktiivselt tegutsema hakata. K.G lootis, et järgmisel aastatel viljasaak paraneb ja OÜ-l T on võimalik tegevust jätkata ja tasuda ka teistele võlausaldajatele. Juhul kui K.G selline soov oli, siis oleks ta pidanud sellest võlausaldajatega suhtlema, mitte asuma ennast varjama ning varatuks tegema, sh nii ennast kui OÜ-d T. Tunnistaja ütlustest ega tõendistest ei nähtu, et K.G oleks olnud soovi võlausaldajatele midagi tasuda. K.G on küll tasaarveldanud AS OT osaliselt võla viljaga (kd IV tl 21), kuid selleks oli K.G ka suurem motivatsioon, kuivõrd ta oli ise selle võla käendaja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kriminaalasjas puudub igasugune tõend selle kohta, et E.Kl ja K.G oli mingisugune nõue OÜ T vastu. 19 1-16-2130 Pärast võlgnevuste tekkimist ja rahade loovutamist müüs K.G oma mõlemad OÜ-d maha. OÜ U müümist põhjendas sellega, et raha oli otsas. OÜ T müüs maha, kuna raha oli vaja, ostja lubas aidata OÜ T majandustegevuse järjele. Kellele firmad müüs, ei mäleta. Suhtlus uue omanikuga toimus läbi juristi x. Osaühingu osa müügilepingust, mis on 18.10.2013 läbiotsimisel (x Pärnu) ära võetud ja 21.10.2013.a vaatlusprotokollis vaadeldud, nähtub (kd II tl 153-160, 161-166, 172-177), et 30.09.2010.a sõlmiti K.G ja T. (esindaja volikirja alusel x ) vahel notariaalne osaühingu osa müügileping. Müügileping sõlmiti ajal, kui OÜ T oli juba pikemat aega varatu, OÜ U kontol olevad rahalised vahendid olid ära kulutatud, OÜ T vastu oli OÜ OT poolt esitatud pankrotihoiatus ja kohtusse pankrotiavaldus ning OÜ A Eesti oli palganud oma nõudega tegelema inkassofirma. Seega oli K.G põhjust äriühingustest vabaneda, sh vabaneda vastutusest. Pärast OÜ T osa müümist sulges 05.10.2010 K.G OÜ T arvelduskonto AS SEB Pangas ja palus kontol oleva raha kanda K.G isiklikule kontole (kd II tl 178). K.G lõpetas ka OÜ T AS SEB Pangas U-Neti ja kiirteavitamise lepingu ning blokeeris pangakaardi (kd II tl 179-180). K.G kasutuses oleva korteri (x Pärnu) ja x küla x kinnistul paikneva taluhoone läbiotsimistel 18.10.2013 leiti ka muid dokumente, mis kajastavad äriühingutest vabanemise käiku täpsemalt ja haakuvad V V poolt selgitatuga. Tunnistaja V V andis kohtus ütlusi selle kohta, et OÜ T vahetas hiljem omanikku, juhatuse liikmeid ja aadressi. Tunnistaja sõnul toimus ettevõttest vabanemine tuntud skeemi alusel. Olles tegelenud võlgade sissenõudmisega juba viis aastat, teadis tunnistaja, et kui omanikuks saab T I C ja juhatuse liikmeteks PK ja Y A, siis on teada, et selle taga on kindel isik, sellel kindel ettevõttest vabanemise skeem ja ettevõttest vabanemise eesmärk on vältida oma kohustuste täitmist. Et seda skeemi kontrollida, võttis tunnistaja ka ise ühendust Skype teel nimetatud teenuse pakkujaga. Seal ütles V V, et tal on üks probleemne firma, kus on võlad, raha nende maksmiseks ei ole ja tahaks vabaneda. Vastutasuks pakuti näpunäiteid, mida edaspidi peaks tegema ja kuidas toimub omanike vahetus. Talle selgitati, et peale juhatuse liikme vahetust peab saatma paki, millel peaks olema vähemalt mingi kaal, millest võib eeldada, et raamatupidamis dokumendid on üle antud. Nimetatud skeemi on täpsemalt kirjeldanud tunnistaja V V ka kuriteoteates. Nimelt leiti x korteri ja x küla x kinnistul paikneva taluhoone läbiotsimisel: -Likvidaator kiri märts 2010 (kd III tl 29) ja eesti keelne juhend dokumentide üleandmise kohta uuele direktsioonile (kd II tl 171), milles soovitatakse sooritada üleandmistoiminguid vastavalt instruktsioonile ja garanteeritakse, et vajalikud toimingud annavad parima tulemuse, kui tehakse järgmist: • raamatupidaja peab koostama üleantavate dokumentide nimistu, mida dokumentide üleandmise aktis käsitletakse lisana nr 1. • adressaadile ärasaadetav pakk peab sisaldama dokumentatsiooni, dokumentatsiooni nimistut ja ühte eksemplari allkirjastatud dokumentide üleandmise aktist. • dokumendid peab saatma ära lihtpostipakina. • saatjaks peab märkima äriühingu, mille dokumendid ära saadetakse. • saatedokumentidesse tuleb märkida, et saatja loobub täielikult saadetisest. • peale postitamist tuleb edastada ärasaatmisdokumentide koopiad emailile xxxx@gmail.com; 20 1-16-2130 -30.09.2010 PTN OÜ raamatupidamisteenuse osutaja L P poolt koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtu akt (kd III tl 30, 74), milles märge OÜ T raamatupidamisliku dokumentatsiooni seisuga 31.12.2009 üleandmise kohta K.G-le; -01.10.2010 TIBC. varahalduri Z A C nimel koostatud inglise keelne teade (kd III tl 31, kd II tl 167, tõlge kd I tl 99p) OÜ SS (endine OÜ T) 100%-lise osaluse omandamise kohta ning palve saata OÜ SS raamatupidamise dokumendid hiljemalt ühe kuu jooksul finantskontrolliks aadressile x, Dominikaani Vabariiki; -04.10.2010 PK ja JA nimel Doni äärses Rostovis Harju Maakohtule esitamiseks koostatud vene keelne avaldus (kd II tl 168-170, sama kd I tl 72-74), milles palutakse teha kanded: • OÜ T ümbernimetamise kohta OÜ-ks SS, • uueks registriaadressiks x , x korrus, Tallinn märkimise kohta, • endise juhatuse tagasikutsumise kohta, • uute juhatuse liikmete: PK ja JA märkimise kohta ning tingimuse kohta, et juhatuse liikmed esindavad äriühingut ainult ühiselt; -AS Eesti Post kviitung (kd III tl 34) 15.10.2010 OÜ T poolt 3,1 kg kaaluva postipaki saatmise kohta saajale T I B, aadressile x, Dominikaani Vabariik; -15.10.2010 koostatud vene keelne akt (kd III tl 32, tõlge kd IV tl 105-106) dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise kohta, milles kinnitatakse K.G kui OÜ SS seadusliku esindajana poolt M Q´le kui ainuosaniku ja uue juhatuse esindajale täies ulatuses ettevõtte dokumentatsiooni üleandmist kas isiklikult või posti teel. Eesti keelne lisa 15.10.2010 (kd III tl 33) koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti juurde. Seega leitud dokumendid viitavad asjaolule, et ka K.G vabanemiseks skeemi, mida kirjeldas kohtus tunnistaja V V. kasutas oma ettevõtetest Ettevõtte võõrandamise asjaolude pinnalt on võimalik hinnata K.Gegevust pärast kuriteo toimepanemist ja tema selgitusi kohtus. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-16-04 ja 3-1-1-2110 märkinud, et süüdistatava käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, kuid vaatamata sellele võib ka süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Nimelt väitis K.G kohtus, et müüs OÜ T, kuna oli raha vaja ning ostja lubas teda järele aidata. Ostja pidi hakkama põllumajandust arendama. K.G aga oli teadlik OÜ T majanduslikust seisust ja asjaolust, et OÜ T vastu on esitatud pankrotiavaldus. K.G ei osanud selgitada, miks tahtis Dominikaani Vabariigis tegutsev ettevõte sellist äriühingut omandada. K.G antud ütlused ettevõtte müümise kohta ei ole eluliselt usutavad ja ei haaku teiste tõenditega. K.G valdusest leiti likvidaatori infokiri ja vastavalt nende poolt pakutud skeemile võõrandas K.G mõlemad osaühingu osad. K.G edastas paki Dominikaani Vabariiki näitamaks, et on raamatupidamise uuele omanikule üle andnud. Samas leiti hiljem läbiotsimise käigus tema valdusest OÜ T originaal raamatupidamisdokumente. 21 1-16-2130 K.G ütluste usutavust OÜ T müümise osas seab kahtluse alla ka tõsiasi, et pärast OÜ T võõrandamist, kasutas ta sama skeemi ka OÜ U likvideerimisel. OÜ U juhatuse liikmeteks ja ettevõtte omanikuks said samad isikud. Seega ei ole eluliselt usutav, et sama „investor“ soovis K.G omandada ka teist (varatut) ettevõtet, mis samamoodi edaspidi tegutsemist ei jätka. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidega OÜ SS ja OÜ E F majandusaasta aruannete esitamise kohta (kd III tl 161, 162) on tõendatud, et pärast ettevõtete võõrandamist uus omanik enam ettevõtte aastaaruandeid ei esita. Äriregistri väljatrükkidest (kd III tl 163-178, 179-195, 196-198) nähtub, et PK on olnud 144 äriühingu juhatuses, Y A on olnud 147 äriühingu juhatuses ja TIBC on olnud 210 ettevõte omanik. Nimetatud väljatrükkidest nähtub, et kõikide ettevõtetega talitatakse sama skeemi järgi: 1) ettevõtte omanikuks saab Dominikaani Vabariigis resideeruv ettevõte TIBC 2) ettevõtte juhatuse liikmeteks nimetatakse rumeenlane PK ja türklane Y A 3) ettevõtte nimi muudetakse. 4) ettevõtte aadressiks muudetakse Tallinn, x ,x . korrus. 5) ettevõtte edasi ei tegutse ja varsti kustutatakse äriregistrist. OÜ T registrikannete muutmist tõendab ka ainuosaniku otsus 01.10.2010 hispaania keeles koos apostilli ja tõlkega ning notariaalmärkega (kd I tl 75-79). Nagu OÜ T pankrotihalduri koostatud dokumentidest (kd I tl 81-92, 93-95, 96-101, 109-110, 111-113, 114-118) nähtub, et nimetatud skeemi kasutanud äriühingute puhul ei ole võimalik ühendust saada uute juhatuse liikmetega ega omanikuga. Tõenäoliselt võib tegu olla variisikutega, kes määratakse äriühingute juhatusse võimalike tagasivõidetavate tehingute või kuritegude varjamiseks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kui PK ja Y A allkirjade õigsust kinnitav Rostovi Doni notar N M suri 03.01.2011, siis ilmus pärast tema surma jätkuvalt tema poolsed kinnitused PK ja Y A allkirjade õigsuse kohta. Nimetatud asjaolu on tõendatud kuriteoteate ja vastusega päringule (kd III tl 210-217). Seega seab see kahtluse alla, ka varasemad notar N M poolt tõestatud allkirjade kinnitused. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et K.G loovutades 1 532 953,86 krooni OÜ T vara OÜ-le U, kahjustas selle tehinguga oluliselt OÜ T maksevõimet. Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (RKTKo 30.04.2014.a nr 3-2-1-20-14, p-d 12, 13). Vara kahjustamine tähendab mis tahes viisil vara põhjendamatut vähendamist, s.h eseme või asja kinkimist või loovutamist. Tõendamist on leidnud, et OÜ T põllumajandustoetus läks ilma igasuguse vastusoorituseta OÜ U omandisse. Kohus leiab, et sellise tehingu tegemine äriühingu huve silmas pidades ei olnud majanduslikult otstarbekas. Nimetatud tehingu tulemusel ei vähenenud OÜ T kohustused, vaid üksnes OÜ T vara väärtus. Majandusaasta aruannete kohaselt oli OÜ T 2008.a bilansimaht 1 378 775 krooni ja 2009.a bilansimaht 1 077 398 krooni. 06.11.2009 PRIA-le esitatud avalduse alusel kanti ajavahemikul 01.12.2009 kuni 05.02.2010 OÜ U arvelduskontole ca 1,5 miljonit krooni OÜ T vara. Nimetatud tasuta võõrandamine olukorras, kus äriühingul oli juba ca 2 miljoni kroonine 22 1-16-2130 võlgnevus, tähendas OÜ T majandusliku olukorra ja olemasolevate varaliste kohustuste taustal ebaproportsionaalselt suure varalise väärtusega varast põhjendamatut loobumist. Sellise tegevusega vähendas K.G oluliselt OÜ T maksevõimet ja põhjustas lõppastmes OÜ T maksejõuetuse. Seega ei nõustu kohus kolmanda isiku esindaja väitega, et K.G-le ei saa ette heita ettevõtte maksevõime olulist vähenemist ega maksejõuetuse põhjustamist, kuivõrd see oli seotud kehva viljasaagiga. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud OÜ T majanduslik olukord 2009 detsembris ülekannete tegemise ajal muudel põhjustel nii halb, et maksejõuetus oleks saabunud sõltumata vaidlusalusest tehingust. Pärast maksetähtaegade saabumist hoidus K.G igasugusest suhtlemisest võlausaldajatega. Lisaks võõrandas K.G kogu OÜ T põhivara. Eeltoodu viitab sellele, et K.G ei olnud mingit soovi kohustusi täita ja soovis OÜ T maksejõuetuse saabumist. Saadav põllumajandustoetus oleks katnud olulise osa OÜ T võlgnevustest. Ülejäänud võla osas oleks olnud võimalik võlausaldajaga läbi rääkida. Tõenditest nähtub, et võlausaldajad soovisid saavutada OÜ T esindaja K.G-ga kompromissi, kuid K.G vältis suhtlust. Samuti ei suutnud K.G põhjendada, mis sai OÜ T põhivara müügist saadud 385 658 kroonist. K.G ütluste kohaselt oli 2009. aastal kehv viljasaak, kuid kui palju saaki OÜ T 2009. aastal 400 ha sai, ei osanud öelda. Seega jääb selgusetuks, kui palju sai OÜ T tegelikult 400 ha põllumaalt tulu. AS OT (L V) vastuskirjas 17.05.2011 (kd I tl 187) nähtub, et AS OT on Tlt ostnud rapsi 2-l korral, viimati 26.02.2010 25440 kr. Selle osas on tasaarveldus toimunud 121 994 krooni summa ulatuses (kd I tl 188-189, kd IV tl 21). 01.01.2009 kuni 17.05.2011 perioodil AS OTOÜlt U, K.G-lt ja E.Klt kaupa sh rapsi ostnud ei ole. AS B A vastuskirjast 27.06.2011 (kd I tl 190-201) nähtub, et AS B A on ostnud rapsi 2009. ja 2010. aastal ainult E.Klt. OÜ-lt U, OÜ-lt T ja K.G-lt AS B A rapsi ostnud ei ole. FIE E.K poolt rapsi müümist tõendavad ka arvesaatelehed (kd III tl 71). OÜ K ja P vastuskirjast 30.06.2011 (kd I tl 202-204) nähtub, et OÜ Tlt osteti rapsi 2009.a jaanuaris ja FIE K.G-lt 2009.a detsembris 28277 kg summas 139 123,20 krooni. Eeltoodu viitab üheselt, et OÜ T on müünud rapsi pärast 2009.a suve ainult ühe korra AS-le O T, nimetatud raps tulenevalt K.G ütlustest võeti üles AS OT kombainiga ning raps tasaarveldati võla katteks. Seda kinnitab kaudselt ka OÜ O A tööde üleandmisevastuvõtmise akti projekt (kd II tl 11). Tunnistaja T T ütluste kohaselt võis OÜ T, arvestades ilmastikutingimusi, saada oma 400 hektari pealt saaki 300-600 tonni. Seega ei saa ka eeltoodu alusel väita, et OÜ-l T olid suured kütuse kulud või põllumajandustehnika rentimise kulud. K.G ega tema kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ T oleks rapsi müünud mõnele teisele ettevõttele. FIE K.G on müünud põllumajandussaaduseid ka T Vle 30.09.2009, OÜ-le K ja P 29.12.2009 ja OÜ-le T (kd II tl 184-185). Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (RKTKo 30.04.2003 nr 3-2-1-41-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Olukorras, kus osaühingu juhatuse liige võõrandab äriühingu põhilise vara, vältimaks vara arvel 23 1-16-2130 äriühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist, saab sellist tegevust hinnata äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena

§ 384mõttes (RKTKo nr 3-2-1-33-10 p 17).

Ärilise kaalutluse reegli nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. (RKTKo 3-2-1129-15, p 17). Eeltoodu alusel on aga tõendatud, et K.G OÜ T juhatuse liikmena oli oma tegevusest isiklikult huvitatud ja ta ei tegutsenud äriühingu parimates huvides, kuivõrd loovutas OÜ T vara oma isiklike ja E.K kohustuste täitmiseks, jättes sellega täitmata OÜ T kohustused võlausaldajate ees. Käesoleval juhul ei saa ka rääkida ühe võlausaldaja eelistamisest teisele, kuivõrd tõendamist on leidnud, et K.G ja E.Kl ei olnud OÜ-ga T võlaõiguslikke suhteid. Seega kohus leiab, et K.G süüdistuses kirjeldatud tegevus on ilmselgelt vastuolus juhatuse liikme õiguslike kohustustega. Nimelt ei olnud OÜ T vara (ca 1,5 miljonit krooni) loovutamine teisele äriühingule sooritust vastu saamata OÜ T huvides. K.G kahjustas oma tegevusega OÜ T varalist seisundit ja on seetõttu rikkunud üldist hoolsuskohustust, mis temal kui juhatuse liikmel esines. Kuigi K.G väitis kohtus, et OÜ T varade kandmise eesmärk OÜ Ule kontole oli selle konto kaudu OÜ T võlgade maksmine, ei ole see aga tõendamist leidnud. Käesolevad tõendid kinnitavad, et kogu OÜ T rahad on läinud K.G ja E.K valdusesse ning nende võlgade tasumiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-61-09 p 33 asunud seisukohale, et

§ 384

järgi on karistatav ka see, kui äriühingu juhatuse liige teeb majanduslikult otstarbeka käitumise kohustust tahtlikult rikkudes äriühingule kahjuliku tehingu. Juhatuse liikme (hoolsus)kohustuse rikkumisena võib olla ka tegemist siis kui juhatuse liige teab või peab teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb on nt tühine näilikkuse või seadusele või headele kommetele mittevastavuse tõttu või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik sellest taganeda või see üles öelda. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärgiks oligi äriühingu varatuks muutmine (RKTKo 3-2-1-40-13, p 26). Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatava ütlused on olulistes tõendamiseseme asjaoludes vastuolus teiste tõenditega, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest ning on seetõttu ebausaldusväärsed. K.G ei ole esitanud ühtegi tõendit eeltoodud väidete kinnitamiseks. Subjektiivsest küljest eeldab nimetatud kuritegu otsest tahtlust võlgniku varalise seisundi kohustustevastases kahjustamises ja vähemalt kaudset tahtlust maksevõime olulise vähenemise osas. Kohus leiab, et K.G pani kuriteo toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K.G, olles aru saanud, et OÜ T põllumajandusest tulenev tulu ei vasta ootustele, asus ta tegema võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. K.G eesmärgiks oli OÜ T vara (1,5 miljoni krooni) kandmine OÜ-le U, et see sealt omakorda enda kasuks pöörata. K.G omas ülevaadet OÜ T majanduslikust olukorrast ning oli juhatuse liikmena teadlik, kuidas mõjutab ca 1,5 miljoni loovutamine ettevõtte majandustegevust ja võlausaldajate huve. Seega põhjustas K.G teadvalt OÜ T maksevõime olulise vähenemise. Kogutud tõenditest nähtub, et K.G tegevus oli ette planeeritud ja selliselt ka läbi viidud. 24 1-16-2130 Seega on tõendamist leidnud, et K.G on süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 384lg 1 järgi.

Mõistlik menetlusaeg Kaitsja ja kolmanda isiku esindaja leidsid, et mõistliku menetlusasja ületamisega tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Kaitsja ja kolmanda isiku esindaja põhjendused menetluse lõpetamiseks sisuliselt kattusid. Prokurör vaidles sellele taotlusele vastu. Kohus ei nõustu kaitsja ja kolmanda isiku esindaja taotlusega ning leiab jätkuvalt, et mõistliku menetlusaja nõuet ei ole rikutud niivõrd, et see tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise. Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Riigikohtu (vt nt RKKKo 3-1-1-57-11 p 15, 3-1-1-43-10, p 30) praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest: kohtuasja keerukus; kaebaja käitumine; asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine; selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kui kaua käesolev menetlus süüdistatava suhtes on kestnud. Seejärel tuleb hinnata, kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk ning juhul kui ilmneb, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tuleb otsustada millist õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-1-1-43-10 (punktis 25) selgitati järgmist: "Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. (Vt nt , otsus
3. märtsist 1998, p 93 ja , otsus
4. veebruarist 2010, p 56.) Samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (vt nt , otsus
5. jaanuarist 2004, p 26). Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja – ehkki teda ei ole vahistatud – on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda (vrd , p 93 ja , p 26). Kaitsja leidis, et mõistliku aja kulgemist tuleb arvestada alates hetkest mil K.G sai kriminaalmenetlusest teada. Kohtus andis K.G ütlusi, et ta sai kriminaalmenetlusest teada oma esindajalt x veebruaris 2011, kui OÜ T suhtes algatati pankrot. Hiljem oli K.G saanud sellele teadmisele kinnitust 2011.a jaanipäeval, mil x näitas talle politsei nõudekirja (kd IV tl 56). Kohtus üle kuulatud tunnistaja M K eitas nimetatud dokumendi näitamist K.G-le . Tunnistaja selgitas, et ta ei ole nimetatud päringu teemal K.G-ga rääkinud, vaid andis selle kirja raamatupidajale. Kaitsja leidis, et tunnistaja andis taolised ütlused põhjusel, et tema ja K.G vahel on vimm ning tunnistaja püüdis selliselt K.G-le kätte maksta. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta K.G vastu viha ei pea. Kohus ei pea usutavaks kaitsja seisukohta selles osas, et tunnistaja andis meelega valeütlusi põhjusel, et tema ja K.G vahel olevat 25 1-16-2130 vimm rendilepingu pärast. Tunnistajale on selgitatud, et teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, tunnistaja kohtus antud ütlused olid arusaadavad ja ilma vastuoludeta. K.G poolt kohtus antud ütlused olid aga olulises osas vastuolulised ning on seetõttu ebausaldusväärsed. Seega kohus leiab, et K.G ütlused on ka selles osas ümber lükatud tunnistaja ütlustega. Isegi juhul, kui lugeda tõendatuks, et K.G sai tema suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest teada xlt või M Klt, ei saa nimetatud teada andmisi lugeda olukordadeks, kus isik on ametlikult uurimisest teada saanud ja mis mõjutavad oluliselt tema olukorda. I P 21.06.2011.a koostatud päringut ei saa pidada ka selliseks menetlustoiminguks, millega oleks sekkutud K.G kui ka tema abikaasa eraellu, vaid küsimus oli FIE-de ja äriühingute majandustegevuses. Seega kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ning leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb menetlusaja kulgemise algust K.G suhtes arvestada hetkest, mil ta kuulati esimest korda kahtlustatavana üle. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaalmenetlust on alustatud
6. jaanuaril 2011 ning K.G on esimest korda menetlustoimingutele allutatud
7. oktoobril 2012, mil ta kuulati kahtlustatavana üle ja tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeld (kd III tl 218219). Alates nimetatud kuupäevadest sai süüdistatav sisuliselt teada, milles seisneb riigipoolne etteheide, ning alates nimetatud kuupäevast hakkas toimuv kohtueelne uurime mõjutama ka süüdistatava käitumist. Seega on käesolevaks hetkeks K.G suhtes kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 tähenduses kestnud kokku 4 aastat. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist õiguslikust küljest suhteliselt lihtsakoelisema juhtumiga. Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja puhul tegemist nii õiguslikust kui tõenduslikust aspektist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis kujutab endast maksukuritegu, s.o. maksujõuetuse põhjustamine, mida kohus peab keskmisest keerukamaks. Seega tuleb kriminaalasja pidada keerukaks materiaalõiguse aspektist. Kuna menetlusosaliste, s.o. süüdistatava poole ja süüdistatava ning tema kaitsja seisukohad on olnud omavahel selges vastuolus, on kohus pidanud kõrvutama mõlema poole poolt esitatud tõendeid ning neid hindama. Ka Riigikohus on sedastanud, et püsiva maksejõuetuse tuvastamine võib osutuda väga keeruliseks ja jääda seega väljapoole menetleja üldteadmiste piire (3-1-1-55-14, p 174). Kohus nõustub prokuröriga, et antud kriminaalasjas esineb avalik huvi, kuna pankrotikuriteod mõjutavad otseselt riigi majanduskliimat s.o vaba ettevõtlust ja ausat konkurentsi. Riigi edukas majandus on omakorda tihedalt seotud riigi turvalisusega. Samalaadsete kuritegude toimepanemine on läinud aga väga massiliseks, kuid nende tõendamine on keeruline ja seetõttu jõuavad kohtusse nendest vähesed. Ka Riigikohtu hinnangul võib asja keeruliseks hindamisel kaalu omada ka kuriteo raskus, st. avalik huvi (RKÜK 3-3-1-85-09). Kohus leiab, et kuigi kuriteo toimepanemisest on aega möödunud, ei ole antud asjaolusid arvestades avalik menetlushuvi ära langenud. Prokurör on kohtuvaidluses andnud ülevaate menetlustoimingutest, mis on tehtud peale K.G ülekuulamist. Nimelt on kohtueelses menetluses olnud kaks mitteaktiivse tegevuse perioodi, mil menetlustoiminguid pikema aja vältel ei teostatud. Esimene periood oli pärast 22.02.2013.a, kui kriminaalasja materjalid saadeti prokuratuuri. Mitteaktiivne periood, mil menetlustoiminguid ei teostatud, kestis 6 kuud. Teine periood oli pärast 15.05.2014.a, kui kriminaalasja materjalid saadeti taaskord prokuratuuri. Mitteaktiivne periood, mil 26 1-16-2130 menetlustoiminguid ei teostatud, kestis 1 aasta 6 kuud. Seega oli kohtueelses menetluses ligemale kaheaastane viivitus. Muul ajal on aga tõendite kogumine toimunud aktiivselt. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et kriminaalasja kohtueelse menetlusega viivitamist ei saa õigustada prokuröri suure töökoormusega ning kriminaalmenetlust tuleb läbi viia võimalikult kiiresti ja erilise hoolikusega. Sellele ei ole vastu vaielnud ka prokurör. Samas ei pea kohus kriminaalasja prokuratuuris hoidmist selliseks asjaoluks, mis tooks ilmtingimata kaasa menetluse lõpetamise või süüdistatava õigeks mõistmise. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse erilise hoolikusega läbi viimine võtab rohkem aega. Prokurör, kriminaaltoimiku kätte saades, pidi tutvuma kogutud tõenditega, analüüsima, milliseid tõendeid on veel vaja koguda, kas süüdistust esitada ja kui süüdistuse esitab, siis koostama ka süüdistusakti, milleks kulub ka teatav aeg. Seega ei saa kriminaalasja prokuratuuris viibinud aega lugeda kogu ulatuses lihtsalt seismiseks. EIÕK praktikast nähtuvalt võib esineda olukordi, mis kohtu silmis nõuavad suurema kiirusega tegutsemist. Oluliste asjaoludena, mis on süüdistatava jaoks kaalul, saab käsitleda põhiõiguste riiveid nagu eeluurimisvangistus, ametikohalt eemaldamine, vara arest või oodatava võimaliku karistuse raskus. K.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kehtis 09.10.2012 kuni 09.10.2013 ning tema suhtes ei ole kohaldatud vara arestimist ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, mis suurendaksid tema õiguste riivet. Elukohast lahkumise keelu näol on tegemist leebeima tõkendiga, mille eesmärk on tagada sellele allutatud isiku kättesaadavus menetlustoimingute tegemiseks. K.G oli oma käitumisega näidanud, et temaga kontakti saamine võib olla raskendatud. Nimetatud perioodil oli K.G võimalik menetlejalt küsida luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui kolm ööpäeva. Samuti on tõkendile allutatud isikul võimalus elukohta vahetada, teatades menetlejat elukoha vahetamisest. Seega ei ole tegemist suure õiguste riivega. Kriminaalasjas on alates 15.10.2013 kohaldatud kolmandale isikule E.Kle kuulunud vara s.o kinnistu arestimist. 29.10.2013.a tunnistati E.K kolmandaks isikuks (kd III tl 220-221) ning ta kuulati üle. Seega on E.K antud kriminaalasjaga olnud seotud käesolevaks ajaks 3 aastat, mida ei saa lugeda ebamõistlikult pikaks ajaks. Eeltoodust järeldub, et kriminaalasja arutamine on kestnud pikemat aega objektiivsetest asjaoludest (asja keerukus ja prokuröri hõivatus) tulenevalt. Lähtudes eeltoodust, s.t hinnates menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, arvestades kohtuasja keerukust, menetlusosaliste käitumist, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ning selle olulisust, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul, kohus leiab, et mõistliku menetlusaja nõuet ei ole rikutud niivõrd, et see tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 2742 ja § 2052 ettenähtud alustel. KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n.ö viimane abinõu. Eelöeldu tähendab, et enne selle abinõu kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kohasteks 27 1-16-2130 meetmeteks on senises kohtupraktikas loetud kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ja võimalust mõista süüdistatavale kergem karistus. Seega ei pea kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumine sõltuvalt kohtuasja eripärast iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole KrMS § 2742 lg 1 alusel suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (RKKKm nr 3-1-1-63-13, p 17). Seega on kohtu hinnangul antud juhul võimalik mõistliku menetlusaja riivet korvata K.G-le mõistetava karistuse vähendamisega. Karistus

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud tegudes sisalduv ebaõiglus – toimepandud teod rikuvad õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et K.G oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud K.G käitumises ühtegi õigusvastasust ja süüd välistavat asjaolu. Seega on K.G talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige K.G süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 384lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi K.G on varasemalt kriminaalkorras karistamata, tuleb karistuse mõistmisel arvestada sellega, et K.G on oma tegevusega loovutanud 1,5 miljonit krooni OÜ T vara. Seega ei saa rääkida väikesest süüst. Kõike eelnevat arvesse võttes, samuti toimepandud tegude asjaolusid, kui süüdlase isikut, kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb K.G-le mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et prokuröri nõutud karistus on põhjendatud, kuid arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluse kestus oleks võinud olla mõnevõrra lühem, peab kohus põhjendatuks vähendada K.G-le mõistetud karistust ning mõistab süüdistatavale karistuseks 150 päevamäära (1 päevamäär 3.20 €), s.o summas 480 €.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jätab kohus vangistuse tingimisi kohaldamata.

Seega mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.G 1 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest. Kuna Ain 28 1-16-2130 K.G on varasemalt karistamata, siis leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik ning peab mõistetud rahalist karistust piisavaks, et mõjutada K.G edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vara konfiskeerimise asendamine

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt konfiskeerib kohus erandina tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Käesolevas kriminaalasjas on K.G-le esitatud süüdistus

§ 384

lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamises, mis seisnes selles, et K.G OÜ T juhatuse liikmena OÜ T raha loovutamisega OÜ-le U summas 1 532 953,86 krooni, põhjustas OÜ T maksevõime olulise vähenemise. K.G-le esitatud süüdistus on leidnud tõendamist, seega tuleb nimetatud rahasummat käsitleda süüteoga saadud varana. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K.G kandis E.K kontole 278 171 (17 778,36 eurot) krooni ning neil ülekannetel puudus majanduslik sisu. E.K arvelduskontole kantud raha liikumised on pangakontodel (OÜ U ja K.G) selgelt jälgitav, mistõttu esineb ülekantud rahal kuriteoga individualiseeritav seos. Kohe peale OÜ T raha laekumist OÜ U kontolt K.G kontole, kannab K.G raha edasi E.K kontole. Riigikohus on märkinud, et juhul kui süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud annavad aluse arvata, et ülekandel puudus majanduslik sisu ja selle eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust, saab edasikantud summat pidada tervikuna süüteoga saadud varaks (3-1-1-4-16 p 39). Seega on E.K omandanud nimetatud summa täielikult K.G arvel. E.Kle kantud raha sai K.G OÜ T vara loovutamisel OÜ-le U ehk kuriteo toimepanemise teel. Kolmanda isikuna

§ 831

lg 2 mõttes on käsitatav isik, kes ei ole konfiskeerimise eelduseks oleva kuriteo toimepanija, kuid kes on omandanud toimepanija kuriteoga saadud vara sama lõike esimeses või teises punktis nimetatud asjaoludel. Vara on omandatud

§ 831

lg 2 p 1 mõttes toimepanija arvel, kui kolmas isik ei ole teinud ega reaalselt kohustatud tegema vara või selle vara omandamiseks kasutatud muu vara eest vastusooritust või kui kolmanda isiku vastusoorituse väärtus on saadud vara väärtusest oluliselt väiksem. Kolmanda isiku esindaja leidis, et E.K ei ole K.G arvel vara saanud, tegemist oli tehinguga ja K.G poolt E.Kle antud raha ei ole saadud kuriteo tulemusena. Kohtuliku uurimisega on aga tuvastamist leidnud, et K.G on toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo, selle kuriteo tulemusena ta sai ca 1,5 miljonit krooni ja E.K sai K.G-lt 278 171 krooni ilma vastusoorituseta. E.K ei ole kolmanda isikuna esitanud tõendeid, mis võiksid eeltoodud järelduste usutavuse kahtluse alla seada. Kõik kogutud tõendid viitavad sellele, et E.K ja OÜ T vahel ei olnud mingeid lepingulisi suhteid. Rendisuhtest räägib koguistungil ainult K.G . Kohtuistungil on aga tõendamist leidnud, et K.G ütlused on sedavõrd vastuolulised, et neid ei saa tõendina kasutada. Samuti ei tõenda K.G ütluseid ükski dokumentaalne tõend. E.K ütlused kohtuistungil olid rendisuhte osas niivõrd segased, et neist ei olnud võimalik üheselt järeldada kellega FIE E.Kl rendisuhe oli. E.K ütlused viitavad pigem sellele, et K.G kasutas tema maid ja põllumajandustehnikat FIE-na. Sellele viitavad ka dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, et K.G on müünud hiljem põllumajandussaaduseid. K.G ka ise selgitas oma ütlustes, et OÜ T põllumajandussaadused (vili) võeti üles, AS OT kombainiga. Saadud vili anti AS-le OT 29 1-16-2130 võla katteks. Kaitsja on selle kohta esitanud ka tasaarveldusteatise (kd IV tl 21). Rohkem ei ole OÜ T vilja müünud. K.G kaitsja on kohtule esitanud AS-i Sampo Pank (liisinguandja), E.K (liisinguvõtja) ja A OÜ (müüja) vahel

1. aprillil
2. a sõlmitud kapitalirendileping nr 281104EK koos lepingu maksete tasumise graafikutega ja lepingu muutmise kokkulepetega (kd IV tl 22-27), Hansa Liising Eesti AS (liisinguandja) ja E.K (liisinguvõtja) vahel
3. juulil
4. a sõlmitud liisinguleping nr 01105837L koos maksegraafikutega (kd IV tl 28-41) ning E.K arvelduskonto xxx väljavõtte Danske Pangas (kd IV tl 42-55), millega soovis tõendada, et kuna OÜ Tl endal maad ega põllumajandustehnikat ei olnud, rentis ta need E.Klt. Kohus ei leia, et nimetatud tõenditega on tõendatud E.K ja OÜ T vaheline võlaõiguslik suhe. Antud tõendid näitavad ainult E.K majanduslikku olukorda, millised olid tema laenukohustused ja sissetulekud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlus selle üle, et E.Kl nimetatud kohustused olid. Ka prokurör on E.K kohustuste ja majandusliku seisu näitamiseks esitanud kapitalirendileping nr 281104EK muutmise kokkuleppe, ostu-müügi leping nr 281104EK ja vara vastuvõtu-üleandmise akti. Seega on tuvastatud, et E.K poolt omandatud 278 171 krooni puhul oli tegemist kuriteoga saadud varaga. Samuti on kaitsja ja kolmanda isiku esindaja leidnud, et E.K osas ei saa konfiskeerimist kohaldada, kuna konfiskeeritud vara (K kinnistu registriosa numbriga xxx, asukohaga x küla x vald Pärnumaa) ei pärine konkreetsest kuriteost. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul ei ole seda E.Kle ette heidetudki, tema kinnistut ei ole konfiskeeritud, vaid arestitut konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Käesolevas asjas on põhiküsimus selles, kas E.Klt konfiskeeritav vara (17 778,36 eurot) on omandatud täielikult või olulises osas tahtliku süüteo toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Antud juhul on tõendamist leidnud, et K.G kandis E.K kontole kuriteoga saadud vara (278 171 krooni) ning see vara on E.K poolt ära tarvitatud.

§ 84

kohaselt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

§-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Konfiskeerimise asendamist saab kohaldada nii toimepanija kui ka kolmanda isiku suhtes. Kuna E.K on käesolevaks hetkeks K.G poolt temale kantud 278 171 krooni ära tarvitanud, siis tuleb käesolevas kriminaalasjas

§ 831

lg 2 p 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks mõista E.Klt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele s.o antud juhul tuleb E.Klt välja mõista 278 171 krooni s.o 17 778,36 eurot. Pärnu Maakohtu 15.10.2013 määrusega (kd III tl 222-226) on konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud E.Kle, kui kolmandale isikule kuuluv x kinnistu registriosa numbriga , asukohaga x küla x vald Pärnumaa, millele on seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. E.Kle kuuluva x kinnistu hinda tõendab 28.08.2013 vaatlusprotokoll ja selle lisad (kd II tl 137-149), millest nähtub, et kinnistu keskmiseks hinnaks on 25 200 eurot.

§ 831

sätestatud süüteoga saadud vara konfiskeerimise eesmärk on jätta teo toimepanija või kuriteo läbi saadud vara omandanud kolmas isik lõplikult ilma kuritegelikust tulust, mistõttu kuulub nimetatud summa konfiskeerimisele. 30 1-16-2130 KrMS § 142 lg 1 alusel tuleb E.Klt välja mõistetud konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks jätta x kinnistu aresti alla.

§ 831

lg 2 p 1 ning § 84 alusel kuulub E.Klt väljamõistmisele konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa so 17 778,36 eurot (278 171 krooni). E.Klt välja mõistetud rahalise nõude täitmise tagamiseks tuleb Pärnu Maakohtu 15.10.2013 määrusega arestitud x kinnistu jätta kuni kohustuse täitmiseni aresti alla. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära ehk 645 €. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb lepingulise kaitsja Marko Tammanni kaitsjatasu 9000 € jätta K.G kanda. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks läbiotsimistel ära võetud dokumendid, mis on loetletud tõendite loetelus ja asuvad kriminaalasja juures. Kohus leiab, et nimetatud dokumendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja toimiku materjalide juurde. Anu Tammeniit Kohtunik 31