Obsah (4)

§ 5§ 6§ 50§ 55

1-15-9779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Pärnu Maakohus Taotluse esitaja Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Kriminaalasi Kahtlustatav RESOLUTSIOON 01. detsemb

) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses muuhulgas ka Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.

§ 5

lg 2 p 1 sätestab, et kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on muuhulgas ka üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja.

§ 6

l kohaselt tekib üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isiku kindlustuskaitse tööle või ametikohale asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui tööandja esitab isiku ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul isiku tööle või ametikohale asumisest. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest või ametisse nimetamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. OÜ x ja S. V. vaheline tööleping sõlmiti 01.06.2012. a, kuid S. V. kanti OÜ x poolt ravikindlustatud isikute nimekirja alles 05.02.2013. a. Ravikindlustuse seaduse (

) § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on muuhulgas ka rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses 2/4 1-15-9779 sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Vastavalt

§ 50

lg-le 1 on ajutine töövõimetushüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töövõi teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

§ 55

kohaselt lähtub Eesti Haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel muuhulgas Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest.

§ 50lg 3 p 2 kohaselt on ajutise töövõimetuse üheks liigiks ka sünnitushüvitis.

22.03.2013.a. esitas x OÜ S. V.’a sünnituslehe x osakonna klienditeenindusse. 29.05.2013.a. esitas S. V. x taotluse määrata vanemahüvitis. Vanemahüvitise seaduse § 3 lg 1 sätestab, et ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. S. V.’a vanemahüvitise taotlusel oli märgitud

1. a sotsiaalmaksu maksjateks x AS ja x OÜ. S. V.’a poolt jäi kuritegu lõpule viimata, kuna 21.05.
2. a koostas x maksuotsuse nr 12.2-3/13951-12, millest tulenevalt vähenes OÜ x maksukohustust ning sünnitushüvitise ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult x AS’i poolt tasutud sotsiaalmaksu summad. Selline S. V.a tegevus on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 1,2 ehk kelmuse katsena. S. V. kuulati käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana üle 06.03.2014, ülekuulamisel tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses tehtut. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ringkonnaprokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, asus seisukohale, et põhjendatud on S. V.a suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. Seda alljärgnevatel põhjustel:
3. Konkreetsel juhul on S. V.ale etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada kas ühe- kuni viieaastase vangistusega.
4. S. V.a poolt toimepandud kuriteoga kellelegi reaalselt kahju ei tekitatud, kuna S.V.le ei makstud OÜ Uninipp poolt deklareeritud summade alusel välja sünnitus- ega ka vanemahüvitist.
5. Süü suuruse hindamisel tuleb konkreetsel juhul arvesse võtta seda, et kahtlustatavate käitumises puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna kooksõlas KarS § 57 lg 1 3 tuleb käsitleda S. V. poolt kahtlustatavana ülekuulamisel väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust.
6. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna S. V.a puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Juhindudes KrMS § 202 lg 1 ringkonnaprokurör taotleb:
7. Lõpetada kriminaalasjas nr 13250101213 menetlus S. V.´ a suhtes. 3/4 1-15-9779
8. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Maksta kolmsada üheksakümmend eurot (390 €) riigituludesse Kohustuse täitmise tähtaeg 20.05.
9. KOHTU SEISUKOHT Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on S. V.`ale esitatud kahtlustus teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades, et teoga reaalset kahju ei tekitatud, S. V. on kahtlustatavana ülekuulamisel väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus ringkonnaprokuröriga, et isiku süü ei ole suur. S. V. on varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varem KrMS § 202 kohaldatud, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.. Ka on S. V. võtnud endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Juhindudes KrMS § 202 sätetest ja eeltoodud põhjustel kohus lõpetab S. V.`a suhtes kriminaalasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 4/4