Obsah (4)

§ 74§ 200§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4430 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.N XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu S.N määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 07.06.2016 otsusega karistati S.N

§ 200

lg 1 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 74

alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi

§ 75lg 1 alusel, elukohaga XXX .

Lisaks määrati S.N-ile 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 2 , 8 alusel lisakohustused käitumiskontrolli ajaks: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osaleda sotsiaalprogrammis vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule.

§ 68

lg 1 alusel karistuse täitmisele pööramise korral loetakse karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 30.09.2015 kuni 07.06.2016, s.o 8 kuud 7 päeva. Kohtuotsus jõustus 23.06.

2. 19.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb S.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 01.11.2016 määrusega pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele S.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. 3.

1. Materjalidest nähtub, et esmakohtumise ajal 29.06.2016 selgitati S.N-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune ei täida kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 07.10.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas S.N , et 07.10.2016 kell 10.00 jõi ta klaasi veini ja pudeli õlut. Samas seletuses kirjutas, et 01.10.2016 pandi talle kohvi sisse amfetamiini, millest tema ei olnud teadlik. Sai teada alles hommikul, kui talle seda öeldi. 3.
2. Maakohus tuvastas, et määratud katseajaks lisakohustuste täitmata jätmise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi mõjuvat põhjust või asjaolu, mille alusel oleks rikkumist võimalik lugeda vabandatavaks. S.N suhtumist kriminaalhooldusesse näitavad asjaolud, et isik on jätkanud süütegude toimepanemist ning katseajal ta pani toime väärteo NPALS 151 lg 1 alusel, mis on samal ajal kohtu poolt määratud kohustuse rikkumine. 3.
3. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et S.N on rikkunud korduvalt katseaja tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades S.N käitumist katseajal, puudus maakohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest S.N suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. 3.
4. Maakohus arvestas asjaolu, et isikul on töökoht, mis on kaalukas ja positiivne tegur uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Samas, arvestades, et isik on varasemalt korduvalt karistatud ja vangistuses viibinud, vabastati ta järjekordsest vangistusest tingimisi ja üheks tingimuseks on alkoholist ja narkootilise aine tarvitamisest loobumine. Narkootilise aine ja alkoholi tarvitamise faktid kinnitavad, et süüdimõistetu ei tule kohustustega toime ja jätkab ainete tarvitamist ka katseajal. Ta tunnistab, et varasemalt oli ta ise narkootikumide tarvitaja. Sellest lähtudes on suur risk, et vaatamata töökohale ja kriminaalhooldusele, jätkab isik ainete tarvitamist. Ei saa jätta tähelepanuta, et narkootilise aine ja alkoholi tarvitamise tunnused olid avastatud korralisel registreerimisel. See näitab isiku kergekäelist suhtumist kohustuse täitmisesse. Maakohus arvestas asjaolu, et pikaajalise vangistuse ajal on süüdimõistetu täitnud narkokuriteo toimepannud isikute täitmiskava, mis siiski ei aidanud isikut täiel määral loobuda ainete tarvitamisest. Seega ei ole käesoleval ajal maakohtul tekkinud veendumust, et nüüd loobub isik ainete tarvitamisest ja kriminaalhooldus saaks jätkuda. Arvestades isiku kogemust narkootilise aine tarvitajana, ei saa maakohus võtta tõsiselt isiku seletusi, et keegi, kas sõbranna, on talle lisanud amfetamiini kas kohvi või muu joogi sisse. Määruskaebuse sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub üle vaadata maakohtu määruse ning leiab, et maakohus ei arvestanud kõiki fakte tema käesoleva elamise kohta. Süüdimõistetu tunnistab, et ta pani toime väärteod katseajal, kuid need ei olnud kuidagi sihilikud ehk tahtlikud ja ta on valmis selleks, et ravi on vajalik, kuid vanglas täielikku ravikuuri ei suudeta võimaldada. S.N on ametlik töö, mille kohta esitas ta kohtule töölepingu. 2 Samuti majas, kus süüdimõistetu elab, ei ole kohta narkootikumidele ja alkoholile, samuti ei võimalda viimaseid ka tema töökoht. S.N soovib võimalust pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, mis soodustab kiiremat tervenemist. Samuti saavad väärtegude trahvid makstud, ta koostab maksmisgraafikud, mida hakkab järgima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.
7. Kuigi

§ 74

lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et S.N puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud talle määratud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu rikkunud üksnes lisakohustusi, vaid teda on ka väärteokorras PPA Põhja prefektuuri 15.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,011777 karistatud muuhulgas NPALS § 151 lg 1 järgi 120-eurose rahatrahviga 24.08.2016 toimepandud süüteo eest. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid S.N ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. Süüdimõistetu kohustus on täita käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Alternatiivse lahenduse, s.o katseaja pikendamine, kohaldamine ei ole süüdimõistetu puhul isikust tulenevalt asjaoludel võimalik ega ka põhjendatud. S.N ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tema rikkumisi õigustaks. Määruskaebuses kordab isik üle maakohtu poolt arvesse võetud asjaolud, mis ei anna ka käesoleval ajahetkel põhjust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

§ 74lg 4 ei võimalda süüdimõistetu määramist rehabilitatsioonikeskusesse. 7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes Kr

MS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 01.11.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk