← Eesti

1-16-5478/6

Obsah (8)§ 424§ 74§ 68§ 65§ 69§ 50§ 83§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 4. august 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-5478 (16286000126) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

§ 424

järgi kaheksakuulise vangistusega

§ 74

lg 1 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga; lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära üheks aastaks. Tõkend – ei ole kohaldatud.

§ 424järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.H

§ 4244 (neli) kuud vangistust.

järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja

§ 68

lg 1 alusel arvestada K.H eelvangistuses viibitud aeg 13.04.2016.a – 14.04.2016.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda K.H kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada K.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.12.2014.a otsusega nr 1-14-9352 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista K.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 718 (seitsmesaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb K.H ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on K.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K.H järelevalve alla. kriminaalhooldusametniku

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 20. augustil 2016.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. 2.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 03.05.2016.a määruse nr 116-3586 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend J. P. xxxxxxxxxxx) kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. KrMS § 126 lg 6 alusel Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. 3. Menetluskulud: 2

(7)KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.H sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 103,68 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista K.H-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 322,50 eurot; joobe tuvastamise maksumus 14 eurot; kaitsjatasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 456,50 (nelisada viiskümmend kuus eurot ja viiskümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 38,04 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 38,06 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700054260 ning selgituse “K.H, otsus nr 1-16-5478, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus K.H süüdistatakse selles, et tema 04. aprillil 2016 kell 15.15 juhtis Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx. kilomeetril sõiduautot 3
(7)xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx joobeseisundis, s. o juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle verest leiti etanooli vähemalt 2,66 mg/g; -
  1. aprillil 2016 kell 12.05 juhtis Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx tee 1,
  2. kilomeetril sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 1,31 mg/L. Seega pani K.H kaks korda toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s. o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör K.H-le karistuseks ühe aasta ja nelja kuu pikkust vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.04.2016.a, s.o kaks päeva, kandmisele kuulub seega üks aasta kolm kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.12.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kaheksa kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.H kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena K.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheks aastaks.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida 3.

isikule J. P. tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. K.H ja tema kaitsja taotlevad kohtukulude vähendamist 50% võrra ja kaitsja sõidukulude jätmist riigi kanda, tulenevalt isiku väikesest sissetulekust, ravivajadusest ning pidades silmas resotsialiseerumist. Samuti taotlevad vähendatud kulude kandmise võimaldamist ositi 12 kuu jooksul. Prokurör on taotlusega nõustunud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas 4

(7)süüdistatav K.H, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.H süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 03.05.2016.a määruse nr 1-16-3586 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, J. P. xxxxxxxxxxx) kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Arestitud vara (mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale.

§ 83

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel. K.H elukaaslane J. P. võimaldab otsese tahtlusega K.H joobeseisundis autot juhtida, kui see ka tema enda huvidele vastab. K.H ja J. P. tarvitasid 4. aprillil koos alkoholi. K.H otsustas joobeseisundis autot juhtida ning tema elukaaslane, teades mehe joobeseisundist, läks temaga koos kaasreisijana sõitma. J. P. on teadlik oma pikaajalise elukaaslase alkoholisõltuvusest, kuid sellest hoolimata on lasknud K.H joobeseisundis autot juhtida. Seega on J. P. vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud sõiduki kasutamisele süüteo ehk joobes juhtimise toimepanemisel. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. K.H on varem kahel korral

§ 424järgi kriminaalkorras karistatud.

Teda on kahel korral karistatud tingimisi vangistusega ja lisakaristusena võeti esimesel korral mootorsõiduki juhtimise õigus ära 10 kuuks ning teisel korral üheks aastaks. Eelnevad karistused ei ole K.H mõjutanud uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest hoiduma. K.H on oma 5

(7)mõtlematu käitumise tõttu ohtlik nii ühiskonnale kui ka iseendale. Kergemaliigilised karistused nagu tingimisi vangistus ja juhtimisõiguse äravõtmine ei ole K.H-le eripreventiivset mõju avaldanud. Seega on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine, kuna K.H puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist. Eeltoodud alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas tingimisi vangistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seega arvestades ülaltoodut tuleb

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 03.05.2016.a määruse nr 1-16-3586 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, J. P. xxxxxxxxxxx) kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.H menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses maksutud tasu 223,68 eurot ja joobe tuvastamise maksumus 14 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 6

(7)süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.H on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ja vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et süüdistatav on txxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning 80% ulatuses töövõimetu, käib K.H-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.H sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 103,68 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades K.H varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 456,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.