KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.aprill 2016 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-16-1794 (kohtueelses menetluses nr 16265000022) Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi M.B süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak M.B isikukood XXX; elukoht xxxxx-xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg
- ja 22.aprill 2016 RESOLUTSIOON M.B süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.B 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 22.04.
- Välja mõista M.B-lt menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 619 (kuussada üheksateist) eurot 68 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1264,68 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99916700029936 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-16-1794). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. DVD-R häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestisega ning vahelise vestluse salvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. täitemenetluse CD-R süüdistatava ja kannatanu Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 22.04.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 13.05.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 13.05.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 22.04.2016 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu M.B süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 23.01.2016 kella 02 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxx maja V trepikoja II ja III korruse vahelisel trepil lõi tahtlikult jalaga kõri piirkonda M. P. , kes kaotas tugeva löögi tõttu tasakaalu ja kukkus trepist alla selili maha. M.B oma tahtliku tegevusega tekitas löömisega M. P. kõri piirkonnas füüsilist valu, selgroole nimme piirkonda erosiooni ja paremale alumiste roiete piirkonna valulikkuse. M.B pani toime tahtlikult teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja palub süüdistatava õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Tõendid ( kannatanu ja süüdistatava ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokollis toodu) on kokkulangevad selles, et 23.01.2016 öösel said xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viiendas trepikojas ( kus asuvad ka nii süüdistatava kui kannatanu elukohaks olevad korterid) kokku süüdistatav ja kannatanu. Kannatanu M. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 55 pöördel-57) sai ta 23.01.2016 kella kahe paiku öösel xxxxxxxx maja viimases trepikojas teise ja kolmanda korruse vahelisel trepil kokku naaber M.B-ga. Asjaolu, et ta 23.01.2016 kella ühe või poole kahe paiku öösel xxxxxxxxx maja viimases trepikojas teise korruse trepimademel kannatanuga kohtus, on kohtuistungil kinnitanud ka süüdistatav ise ( tl 62 pöördel-63). Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta keldrist tulles teise korruse mademel imelikus asendis M. P. . M.B ei saanud arugi, kas M. P. istus või tuli püsti. Sündmuskoha 2
(9)vaatlusprotokollist ( tl 20-23) nähtuvalt asub xxxxxx xxxxxxxx kortermaja, mille viiendas ( s.o ka maja viimane) trepikojas asuvad korterid 34-42. Ühelt korruselt teisele viivad trepid. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kooskõlas ka selles, et nende vahel toimus mingi jutuajamine. Nii on kannatanu kinnitanud, et mingi jutuajamine süüdistatavaga toimus, kuid selle sisu kannatanu ei mäleta. Ka süüdistatav on kinnitanud, et kannatanuga toimus umbes minuti pikkune vestlus. Sündmuse edasise arengu osas on aga kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad. Kannatanu ütluste kohaselt peale seda, kui jutuajamine oli lõppenud ja M.B hakkas trepist üles minema, keeras M.B järsku ringi ja lõi labajalaga mõned astmed madalamal seisnud kannatanule kõrri. M. P. kukkus selili teise korruse mademele, jalad astmetel ja libises veidi allapoole. Kannatanu tundis valu seljas, peas, kõris. Süüdistatava ütluste kohaselt peale kannatanuga toimunud vestlust läks ta ära oma korterisse. M. P. jäi teise korruse mademele püsti seisma, mobiil käes. Asjaolu kohta, kuidas süüdistatava ja kannatanu kohtumine 23.01.2016 öösel xxxxxxxx maja viimases trepikojas lõppes, peale süüdistatava ja kannatanu enda ütluste muud otsesed tõendid puuduvad. Kumbki pole kinnitanud, et nendevahelist kohtumist oleks veel keegi pealt näinud. Riigikohtu senises praktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.10.2000 otsus asjas 3-1-185-00 p 5.2; 19.10.2004 otsus asjas 3-1-1-94-04 p 10; 07.05.2009 otsus asjas 3-1-1-21-09-09 p 11; 05.12.2013 otsus asjas 3-1-1-114-13 p 9) on aktsepteeritud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile sh ka üksnes kannatanu ütlustele. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Kuna 23.01.2016 öösel xxxxxxxx maja viiendas trepikojas süüdistatava ja kannatanu vahel juhtunut teised isikud pealt näinud ei ole, tuleb seega eriti põhjalikult kaaluda süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kohta võimaldab teha järeldusi tema enda käitumine ja erinevatele isikutele avaldatu juhtunu järgselt. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta peale kukkumist esmalt oma korterisse. Kuid ta ei julgenud seal olla, sest polnud kindel, kas M.B tuleb äkki tagasi. Seetõttu läks M. P. kultuurimajja H. S. juurde ja rääkis talle juhtunust. Hiljem koju tulles helistas politseisse ja teatas juhtunust sõnumiga elukaaslasele. Kohe ei saanud politseisse helistada, kuna telefoniaku oli tühi. Kannatanu väidet, et ta sai peale juhtunut H. S. kokku ja rääkis viimasele juhtunust, on kinnitanud kohtuistungil ka tunnistaja H. S. . Tunnistaja H. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 59) sai ta ühel ööl kultuurimajas M. P. kokku kahel korral. Esimest korda viis H. S. M. P. koju peale ürituse lõppu. 15-20 minuti pärast nägi H. S. M. P. kultuurimaja juures uuesti ja viis ta uuesti koju. See oli kella kahe-kolme vahel. M. P. rääkis, et tahab politseisse helistada, aga telefon on tühi. M. P. rääkis, et naaber ründas teda – lõi teda kõri piirkonda ja ta kukkus trepil. Millega naaber lõi, seda M. P. ei rääkinud. M. P. oli ähmis ja suht joobes. Häirekeskuse tehtud telefonikõne salvestis ( tl 49) tõendab, et 23.01.2016 kella 2.45 ajal helistas Häirekeskusele M. P. ja teatas, et naaber M.B lõi teda trepi peal jalaga kõrri. M. P. on ka kinnitanud, et mingeid vigastusi ei ole ja tahab olukorda fikseerida. 3
(9)Tunnistaja O. K. ütluste kohaselt ( tl 60) 2016 jaanuari lõpus teatati juhtimiskeskusest, et M. P. oli xxxxxxxx trepikojas löödud kaela piirkonda. O. K. läks koos abipolitseinikuga M. P. poole. M. P. oli purjus. M. P. rääkis, et M.B oli teda löönud jalaga kaela piirkonda ja ta kukkus. O. K. M. P. kaela peal midagi ei näinud, kuid selja piirkonnas oli marrastus. M. P. kaebas valu seljas. M. P. rääkis, et tüli on juba varasemast ajast ja mängis telefonist ette mingit lindistust. Patrullilehe väljavõttest ( tl 18) nähtub, et 23.01.2016 kella 02.52 ajal on tulnud patrullitoimkonnale väljakutse sisuga, et xxxxxx xxxxxxxx-40 elav M. P. on teatanud, et naaber lõi teda jalaga kaela piirkonda, mille tagajärjel kukkus, tekkis marrastus seljapiirkonnas. Patrull kohal kell 03.00. Teatajal tuvastatud joove, mille tõttu ülekuulamist ei olnud võimalik teostada. Vigastus fotografeeritud. Tunnistaja E. S. ütluste kohaselt ( tl 58 pöördel-59) 23.01.2016 öösel käis elukaaslane M. P. sõpradega väljas. Kella 2.17 ajal saatis M. P. E. S. sõnumi tekstiga, et sain jalaga kõrri, lähen menti. E. S. nägi M. P. järgmisel hommikul ja siis oli M. P. juba valudes. M. P. selg oli marraskil ja külje peal valu. M. P. rääkis, et tuli koju, M.B tuli vastu, oli öelnud midagi ja jalaga kõrri löönud. M. P. olevat lennanud vastu teise korruse ust või ukse taha maha. Täpsemalt E. S. ei mäleta. Tunnistaja V. P. ütluste kohaselt ( tl 58) sai ta poja M. P. juhtunust teada järgmisel päeval, kui M. P. helistas ja tuli V. P. poole. M. P. olid valud sees. M. P. rääkis, et naabriga oli vestlus olnud, naaber lõi jalaga kõri piirkonda ja ta kukkus. M. P. selja piirkonnas olid kriimustused. Kannatanu ütluste kohaselt võis kuriteosündmus aset leida 23.01.2016 kella kahe paiku. Süüdistatava kinnitusel kohtusid nad varem – kella ühe-poole kahe paiku. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt kohtus ta kannatanuga peale viimasega juhtunut kella kahe-kolme vahel ja eelmisest kohtumisest oli möödas 15- 20 minutit. Hinnates erinevate isikute ütlusi loeb kohus tõendatuks, et kannatanu ja süüdistatava kohtumine võis leida aset 23.01.2016 veidi enne kella kahte või kella kahe paiku öösel, nagu on märgitud süüdistuses. Just tunnistaja H. S. ütlused annavad alust arvata, et kannatanuga juhtunu ei saanud leida aset sedavõrd varasemal ajal nagu on väitnud süüdistatav. Tunnistaja H. S. ütlustest tulenevalt ei olnud möödas eriti pikk aeg alates sellest, kui ta kannatanut sel ööl esimest korda kultuurimaja juures nägi. Kannatanu kinnitusel võttis kodust kultuurimajja minek 5-10 minutit. Kannatanu on kinnitanud, et koheselt peale juhtunut kuhugi teatamist takistas asjaolu, et telefoniaku oli tühi. Et telefon ei ole töökorras ja ta ei saa helistada, on kannatanu 23.01.2016 öösel kurtnud ka tunnistaja H. S. . Kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning Häirekeskuse kõnesalvestisest nähtub, et suhteliselt lühikese aja jooksul peale süüdistatava ja kannatanu kohtumist xxxxxxxx maja trepikojas on kannatanu mitmele isikule avaldanud, et naaber M.B teda lõi kõri pihta. Seda on kannatanu avaldanud tunnistajatele H. S. , O. K. ja Häirekeskusele tehtud kõnes. Tunnistaja E. S. kinnitusel sai ta asjaolust, et kannatanut on löödud, teada kannatanu saadetud sõnumist. Tunnistajatele E. S. ja O. K. on kannatanu ka täpsustanud, et teda löödi kõrri jalaga. Seda on kannatanu avaldanud ka Häirekeskusele tehtud kõnes. Kuigi Häirekeskusele tehtud kõnes ja tunnistaja E. S. saadetud sõnumis ei ole kannatanu midagi avaldanud sellest, et löögi tagajärjel ta kukkus trepile, on kannatanu kukkumisest rääkinud 4
(9)tunnistaja H. S. ja O. K. . Et ta löögi tagajärjel ka kukkus, on tunnistajate V. P. ja E. S. kinnitusel kannatanu neile avaldanud järgmisel päeval. Erinevalt tunnistajatele avaldatust ei ole kannatanu Häirekeskusele tehtud kõnes midagi avaldanud sellest, et tal midagi viga on, vaid on hoopis kinnitanud, et vigastusi ei ole. Vastuolu tõendites on ka asjaolus, millises järjekorras kannatanu juhtunust teatas Häirekeskusele ja E. S. . Tunnistaja E. S. väitel sai ta kannatanult löömisest rääkiva sõnumi kella 2.17 ajal. Häirekeskusele tehtud kõne salvestisest nähtuvalt on kannatanu enda löömisest teatanud Häirekeskusele kella 2.45 ajal. Samas kannatanu enda kinnitusel helistas ta esmalt Häirekeskusesse ja alles seejärel saatis elukaaslasele sõnumi. Erinevalt Häirekeskusele tehtud kõnest ei ole E. S. saadetud sõnumit tõendina kohtule esitatud. Seetõttu ei saa kohus kontrollida tunnistaja ütluste õigsust sõnumi kellaaja osas. Arvestades kannatanu väidet, et ta elukaaslasele teatas peale Häirekeskusele teatamist, ei saanud sõnumi saatmine olla tunnistaja E. S. väidetud ajal so kell 2.17, vaid pidi olema peale kella 2.45. Kuigi kannatanu erinevatele isikutele on toimunut kirjeldanud mõnevõrra erinevalt (Häirekeskusele pole rääkinud kukkumisest ja et midagi viga oleks, E. S. saadetud sõnumis ei avaldanud midagi kukkumisest) ja vastuolu on tõendites Häirekeskusele helistamise ja E. S. sõnumi saatmise aja osas, ei ole kannatanu ütlustes siiski sedavõrd suuri lahknevusi, et kahelda nende usaldusväärsuses asjaolu osas, et löömine ja kukkumine aset leidis. Asjaolu, et kannatanu suhteliselt lühikese aja jooksul on erinevatele isikutele andnud teada, et M.B teda kõrri lõi, mille tagajärjel ta trepil kukkus, suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Asjaolu, millest tingituna Häirekeskusele helistamine viibis, on kannatanu selgitanud helistamise võimatusega. Telefoni mittetöökorras olekut on kannatanu kurtnud 23.01.2016 öösel ka tunnistaja H. S. , mis suurendab kannatanu sellise väite usaldusväärsust. Asjaolu, et usaldusväärselt pole tõendatud, millal kannatanu teatas löömisest tunnistaja E. S. , ei ole määrava tähendusega. Asjas on mitmeid muid tõendeid, mis kinnitavad, et kannatanu lühikese aja jooksul peale juhtunut avaldas kohtuistungil antud ütlustega kattuvaid asjaolusid. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ka tema ütluste haakumine sündmuskoha olustikuga. Nagu kohus juba eespool tuvastas, kohtusid süüdistatav ja kannatanu xxxxxxxx maja viimases trepikojas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ( tl 20-23) nähtuvalt xxxxxx xxxxxxxx kortermaja viiendas trepikojas viivad ühelt korruselt teisele trepid. Korterite uste taga on tasane trepimade sh ka teisel korrusel. Fototabelilt ( tl 16-17) nähtub, kuidas kannatanu osutab mingi kortermaja treppidele. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tegemist trepiga, kus ta süüdistatavaga kohtus ja kukkus. Kannatanu on kirjeldanud, et kuigi löömisele eelnenud jutuajamise hetkel oli tema ja kannatanu vahel üks trepiaste, liikus süüdistatav seejärel astmeid mööda kõrgemale ja jalaga löömise hetkel oli kannatanu süüdistatavast madalamal. Kuna kannatanu ja süüdistav olid trepil, on eluliselt usutav, et kannatanust kõrgemal olev süüdistatav sai jalaga madalamal olevat kannatanut kõri pihta lüüa. Ka on eluliselt usutav, et löögi tagajärjel kukkudes võis kannatanu kukkuda trepiastmetele ja -mademele kannatanu kirjeldatud viisil. Kuigi süüdistatava kinnitusel ajasid nad juttu mitte trepiastmetel, vaid teise korruse trepimademel, on see ümber lükatud kannatanu ütlustega. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab kannatanul 23.01.2016 kindlakstehtud vigastus – selgrool nimme piirkonnas olev erosioon. Selle olemasolu on fikseeritud kannatanust tehtud fotol ( tl 15 foto nr 2) ja selle olemasolu kinnitas tunnistaja O. K. . Kannatanu kinnitusel fotografeeriti teda juhtunu järgselt. Et ta kannatanut fotografeeris, kinnitas 5
(9)kohtuistungil ka tunnistaja O. K. . Kannatanu seljal olevat erosiooni on järgmisel päeval näinud ka tunnistajad E. S. ja V. P. . Koopia patsiendikaardist ( tl 24) tõendab, et 23.01.2016 kella 19.39 ajal AS-i Põlva Haiglasse pöördunud M. P. on kindlaks tehtud palpatsioonil tugev valulikkus nimmepiirkonnas, lisaks paremal alumiste roiete piirkonnas, nimmepiirkonnas nähtav umbes 5 cm ülalt alla erosioon, mis kaetud koorikuga. Kohtu arvates on seljal oleva vigastuse laad ja paiknemine kooskõlas kannatanu kirjeldusega, kuidas ta trepiastmetel kukkus. Just astmetelt kukkudes vastu mõne astme teravat äärt on võimalik, et tekib selline erosioon, nagu on olnud kannatanu seljal 23.01.2016. Ka tervishoiuteenuse osutamise käigus 23.01.2016 õhtul on kannatanu avaldanud, et sai öösel kella 2 paiku naabrilt löögi kaela, mille tagajärjel kukkus seljaga vastu treppi. Kannatanu kaebas valu nimme piirkonnas ja paremal alumiste roiete kohal ja marrastuse olemasolu. Erinevalt kannatanust ja prokurörist kohus leiab, et foto kannatanu kaelast ( tl 15 foto 1) ei tõenda, et kaelal oleks 23.01.2016 öösel olnud mingi punetus. Kohtu hinnangul ei ole fotol näha, et kannatanu kõri piirkonnas oleks mingi silmnähtav punetus. Et kaelal ei olnud midagi märgata, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja O. K. , kes kannatanut fotografeeris. Samas asjaolu, et kannatanu kaelal ei ole olnud silmnähtavat jalalöögist jäänud jälge, ei välista kohtu arvates iseenesest sellise jalalöögi toimumist. Igast löögist ei pruugi jäädagi silmnähtavat jälge. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et kuigi kuriteo toimepanemist tõendavad käesoleval juhul tõepoolest otseselt ainult kannatanu ütlused, saab neile tuginedes lugeda tõendatuks süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise süüdistatava poolt. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul piisavat alust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda isegi asjaolu tõttu, et süüdistatava ja kannatanu suhted majanaabritena on konfliktsed. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu suhted on küllaltki halvad, tõendavad nii süüdistatava kui kannatanu ütlused. Etteheiteid naabrile esitasid kohtuistungil vastastikku nii süüdistatav kui kannatanu. M. P. ütluste kohaselt on M.B teinud temale etteheiteid uste lukustamise ja trepikoja koristamise pärast. M. P. on häirinud naabri trepikojas trampimine, hommikuti puurimine, raadio kõvasti mängimine. Süüdistatava ütluste kohaselt on tema ja M. P. konflikt tingitud sellest, et viimase juures rikutakse öörahu, visatakse konisid rõdult alla ning sellest, et M. P. lukustab välis- ja keldriuksi, mistõttu lapsed ei saa liikuda. Et suhted süüdistatavaga ei ole head, on kinnitanud ka M. P. elukaaslane E. S. . Et süüdistatava ja kannatanu suhted ei ole head, on ilmselgelt arusaadav ka kannatanu salvestatud nendevahelisest vestlusest ( salvestis tl 50), milles süüdistatav ähvardab kannatanut kolaka saamisega. Kannatanu ütluste kohaselt salvestas ta telefoniga 30.03.2016 enda ja süüdistatava vahelise vestluse. Et kannatanu esitatud salvestisel ( tl 50) olev vestlus on 2016 märtsi lõpus või aprilli alguses aset leidnud, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Kohus leiab, et isegi olukorras, kus süüdistatava ja kannatanu omavahelised suhted on halvad, ei ole käesoleval juhul alust arvata, et kannatanu süüdistatavat enda löömises alusetult süüdistab. Kohtu hinnangul kohtusid süüdistatav ja kannatanu 23.01.2016 öösel juhuslikult. Seega ei saanud kannatanu oma tegevust ( Häirekeskusele helistamist, tunnistajate hankimist, seljal vigastuse tekitamist) ette planeerida. Kohtu arvates oli aeg süüdistatava ja kannatanu omavahelisest kohtumisest kuni tunnistaja H. S. kokkusaamiseni, Häirekeskusele helistamiseni ja politseiametnik O. K. saabumiseni liiga lühike selleks, et 6
(9)kannatanu jõudnuks oma tegevuse küllaldaselt läbi mõelda seostamaks süüdistatavaga toimunut juhuslikku kohtumist näiteks juba varem saadud seljavigastusega või hankides oma ütlustega sobiva vigastuse vahetult peale kohtumist. Seda eriti asjaolu valguses, et kannatanu oli silmanähtavas alkoholijoobes, mis suure tõenäosusega võis takistada kannatanul kaalutletud otsuste tegemist ja tegevusplaani väljatöötamist M.B alusetuks süüdistamiseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ( tl 29) tõendab, et 23.01.2016 kella 03.02 ajal kontrolliti M. P. alkoholijoovet ning kontrolli tulemus on olnud positiivne (indikaatorvahendi näit on olnud 1,19 mg/l). Et M. P. oli 23.01.2016 öösel silmnähtavas alkoholijoobes, on kinnitanud ka tunnistaja H. S. ja O. K. . Asjaolu, et ta oli 23.01.2016 öösel alkoholi tarvitanud, ei ole eitanud ka kannatanu ise. Alkoholi 23.01.2016 öösel oli tarvitanud ka süüdistatav, mida tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll ( tl 28). Ka süüdistatava alkoholijoovet on 23.01.2016 kell 03.12 kontrollitud ja tulemus on olnud positiivne (näit 0,56 mg/l). Süüdistatavaga võrreldes on kannatanu joove olnud tunduvalt suurem. Samas asjaolud, et kannatanu oli võimeline liikuma enda elukoha ja kultuurimaja vahel, helistama Häirekeskusele, andma selgitusi juhtunu kohta, viitavad sellele, et kannatanu oli siiski piisavalt adekvaatne mõistma ümbritsevat ja endaga toimunut. Kahtluseks, et M. P. võib M.B alusetult süüdistada, ei anna alust M. P. isik ja tema eelnev elukäik. Karistusregistri teatis ( tl 49) tõendab, et M. P. ei ole karistusregistrisse kantud. Seega on tegemist senini õiguskuulekalt elanud isikuga. Samas asjaolu, et süüdistatav võib teatud situatsioonis käituda vägivaldselt, tõendab Tartu Maakohtu 08.05.2015 määruse asjas 1-15-2779 väljatrükk ( tl 33-35). Viimasest nähtuvalt on M.B suhtes lõpetatud kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS §-de 136 lg 2 ja 121 lg 1 järgi KrMS § 202 alusel, kohustades teda hiljemalt 08.10.2015 tasuma menetluskulud 133,44 eurot ja tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Kannatanu ja süüdistatava vahelise jutuajamise salvestis tõendab, et süüdistatav on kannatanut ähvardanud füüsilise vägivalla kasutamisega. Selline ähvardus sisaldub kohtu hinnangul süüdistatava poolt kannatanule avaldatus: „ ... sa tahad vist järgmine kord saada mu käest kolaka…“. Erinevalt prokurörist kohus leiab, et süüdistatava ja kannatanu vahelise vestluse salvestis ei tõenda asjaolu, et süüdistatav oleks selles kuidagi omaks võtnud kannatanu löömise 23.01.2016. Kohtu arvates jutuajamise sisu ja jutuajamise käigus süüdistatava poolt avaldatu ei viita millegagi 23.01.2016 asetleidnule. Küll aga iseloomustab see süüdistatavat isikuna, kes teatud situatsioonis võib käituda vägivaldselt. Tartu Vangla KrHO Põlva esinduse 18.09.2015 ettekandes üldkasuliku töö tegemise kohta ( tl 36) iseloomustatakse M.B väga positiivselt. Samas Tartu Maakohtu 08.04.2015 määruse sisust nähtuvalt on M.B toime pannud kehalise väärkohtlemise ning jutuajamise salvestis tõendab, et vähemalt ühe kannatanuga asetleidnud jutuajamise käigus on süüdistatav kannatanut vägivallaga ähvardanud. Kannatanu kinnitusel tundis ta jalaga kõrri löömise ajal valu ning peale kukkumist valu kõris, peas ja seljas. Valu tõttu rindkeres pöördus ka hiljem korduvalt arsti poole. Koopia patsiendikaardist ( tl 24) tõendab, et 23.01.2016 kella 19.39 ajal AS-i Põlva Haiglasse pöördunud M. P. on kindlaks tehtud palpatsioonil tugev valulikkus nimmepiirkonnas, lisaks paremal alumiste roiete piirkonnas, nimmepiirkonnas nähtav umbes 5 cm ülalt alla erosioon, mis kaetud koorikuga. Patsiendikaart ( tl 27) tõendab, et 31.01.2016 kella 16.26 ajal AS-i Põlva Haiglasse pöördunud M. P. on kaevanud sügaval sissehingamisel valu paremal ja kindlaks on tehtud palpatsioonil parempoolsete roiete valulikkus suurel alal. 7
(9)Tunnistajate E. S. ja V. P. kinnitusel tundis M. P. valusid rindkeres veel mitu nädalat peale juhtunut. Kohus leiab, et kannatanu väide sellest, et ta jalalöögi ja kukkumise tagajärjel tundis valu, on eluliselt usutav. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga kõri piirkonda. Tegemist on inimese elutähtsa piirkonnaga, kus mistahes füüsiline mõjutus võib tekitada ka valuaistingu. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus selili kõvale pinnale, kusjuures nimmepiirkonnaga terava äärega astmele. Ka sellise kukkumise tagajärjel on eluliselt usutav, et inimene tunneb valu. Seda enam asjaolu valguses, et nimmepiirkonnale tekkis mitme sentimeetri pikkune erosioon. Kohtu arvates nii jalaga kõri piirkonda löömise kui trepist alla selili kukkumise tagajärjel kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena omistatav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Koopia patsiendikaardist ( tl 24) tõendab, et 23.01.2016 kella 19.39 ajal on kannatanul olnud nimmepiirkonnas nähtav umbes 5 cm ülalt alla erosioon. Kannatanu kinnitusel, mida tõendab ka 31.01.2016 patsiendikaardis toodu ja tunnistajate E. S. ning V. P. ütlused, jäi kannatanul valulikkus rindkerepiirkonnas (parempoolsete roiete valulikkus suurel alal) püsima veel mõneks ajaks peale 23.01.2016 juhtunut. Kohtu arvates võib erosiooni ja enam kui nädalaks püsima jäänud parempoolsete roiete valulikkust suurel alal lugeda kannatanul 23.01.2016 juhtunu järgselt tekkinud tervisekahjustuseks. Kannatanu jalaga löömine on kohtu hinnangul tahtlik tegu. Lüües teist isikut jalaga ootamatult kõri piirkonda ja seda eriti trepil, kus on kerge tasakaalu kaotada, möönab lööja kohtu arvates mistahes tagajärje tekkimist. Nagu kohus eespool leidis, tundis kannatanu löömise ja sellest tingitud kukkumise tagajärjel valu ja sai tervisekahjustuse. Kohtu arvates on süüdistatav kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et M.B 23.01.2016 kella kahe paiku öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxx maja V trepikoja II ja III korruse vahelisel trepil lõi tahtlikult jalaga kõri piirkonda M. P. , kes kaotas löögi tõttu tasakaalu ja kukkus trepist alla selili maha. M.B toimepandu tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse nimme piirkonnas erosiooni ja paremal alumiste roiete piirkonnas valulikkuse. M.B süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib M.B toimepandu kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M.B süüd, mida kohus loeb keskmiseks. Süüd suurendab vägivallateo laad (süüdistatav lõi teist inimest jalaga) ja saabunud tagajärg (kannatanu ei tundnud füüsilist valu mitte üksnes vägivallateo toimepanemise hetkel, vaid sai ka mõnda aega kestva tervisekahjustuse). Süüd vähendab asjaolu, et süüdistatav piirdus ainult ühe löögiga. Karistusregistri teatis ( tl 30-32) tõendab, et M.B ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid on karistatud väärteomenetluse korras liiklusalaste süütegude eest. M.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 8
(9)Arvestades süü suurust ja süüdistatava isikut ( kellel nii käesolevas asjas tuvastatu kohaselt kui Tartu Maakohtu 08.04.2015 määruse sisust nähtuvalt on kalduvus vägivaldselt käituda) leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega. Kuna puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud, tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmises määras. Ent arvestades asjaolu, et süüdistatavat ei ole siiski varem kriminaalkorras karistatud, võib karistuse jätta KarS § 73 sätete alusel tingimuslikult kohaldamata. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2016 töötasu alamäär kuus on 430 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 430, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud (tl 41-48, 53-54) kokku summas 619,68 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud süüdistatava kanda. Kohtu käsutuses olevad tõendid (MTA andmed ja menetleja teatis keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta – tl 38-39) käsitlevad süüdistatava majanduslikku olukorda kaks aastat tagasi. Tõendid süüdistatava majandusliku olukorra kohta käesoleval ajal puuduvad. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumist ositi, nagu taotles kohtuvaidluse käigus kaitsja. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral (mis peavad olema ka tõendatud) võib kohus süüdimõistetu taotlusel menetluskulude tasumise tähtaega KrMS §-de 423 ja 424 sätetest tulenevalt muuta edaspidigi. DVD-R Häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestisega ning CD-R süüdistatava ja kannatanu vahelise vestluse salvestisega võib KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 9
(9)