4-18-240/8

4-18-240 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2018.a, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-240 Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Irene Valge Väärteoasi T.M väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll: 20171230302601 (väärteoasja nr 2302,17,013263). Menetlusalune isik – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi T.M kodakondsus; töökoht: AS xxxx (xxxx); elukoht: xxxx. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 4 (neli) kehtivat karistust. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp. Asja läbivaatamise aeg ja koht 27.02.2018.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: T.M RESOLUTSIOON Tunnistada T.M LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks arest 6 (kuus) päeva. T.M-ile mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt KarS § 66 lg 1 sätetele määrata aresti kandmine ositi 2 (kahe) päeva kaupa. T.M tuleb arest ära kanda hiljemalt 28.05.2018.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada T.M suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 1 4-18-240 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Asjaolud ja menetluse käik 30.12.2017.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse poolt väärteoasjas nr 2302,17,013263 koostatud väärteoprotokoll nr 20171230302601, mille kohaselt T.M juhtis 30.12.2017.a kell 08:16 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Õismäe tee 155a Ehitajate tee vahel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: − väärteoprotokoll nr 20171230302601, millest nähtub et T.M juhtis 30.12.2017.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 3); − menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, mille kohaselt on isik oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud (tl 4); − menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt sõitis ta Kiisalt tööle, kuna polnud võimalik õigel ajal tööle jõuda. Kahetseb (tl. 6); − sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et T.M kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 30.12.2017.a kella 08:16 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kõrvaldamise lõppemise tingimuseks seati juhtimisõiguse saamine (tl 7); − Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte, mille kohaselt T.M puuduvad kehtivad juhiload (tl 8); − sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et T.M kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 18.01.2017.a kella 19:46 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 9); − Karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt on T.M 4 kehtivat väärteokaristust, s.h 3 kehtivat karistust LS § 201 alusel, s.o juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise osas (tl 10). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on leidnud tõendamist, isik tunnistab oma süüd. Eelmised karistused ei ole isikut muutnud õiguskuulekaks. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 8 päeva. Menetlusalune isik T.M märkis kohtuistungil, et talle on protokoll arusaadav, ta tunnistab ennast süüdi. Teadis, et tegemist on vale otsusega, kuid sellel päeval ei olnud muud moodi võimalik tööle saada. 2 4-18-240 Üldkasuliku tööd ei saa teha, kuna teenib lisaraha. Eelmised karistused on tasutud, palus määrata karistuseks rahatrahv. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule T.M-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna juhtides sõidukit 30.12.2017.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei olnud ning ta oli varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Väärteo toimepanemine mootorsõiduki juhtimise osas omamata vastava kategooria juhtimisõigust on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku kohtus ning ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid erandkorras istus mootorsõiduki rooli (oli vaja tööle jõuda), väärteoprotokolliga nr 20171230302601, mille kohaselt T.M puudus 30.12.2017.a juhtimisõigus, isik oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, mille kohaselt kõrvaldati T.M mõlemal korral, s.o 30.12.2017.a ja 18.01.2017.a mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus juhtimisõigus. Tegu on tõendamist leidnud ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt T.M puuduvad kehtivad juhiload ning väljastatud karistusregistri õiendiga. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik T.M teadis, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele otsustas ta uuesti 30.12.2017.a mootorsõidukit juhtima asuda. Kohus märgib, et T.M on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, viimati 07.03.2017.a Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 alusel arestiga 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses ja 22.12.2015.a Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse poolt LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot ning 09.02.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse poolt LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 440 eurot. Antud asjaolud nähtuvad ka kohtu poolt uuritud karistusregistri väljavõttest. Samuti nähtub T.M karistusregistri väljavõttest, et isikul on väärteokorras 4 (neli) kehtivat karistust. Muuhulgas on teda karistatud 23.04.2017.a LS § 203 ja LKindlS § 81 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse poolt rahatrahviga 40 eurot. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus märgib, et T.M on kohtuistungil avaldanud, et ta erandkorras istus mootorsõiduki rooli, kuna magas sisse ning tal oli vaja jõuda tööle, samas teades, et tal puudub juhtimisõigus. Kohtu hinnangul on selline väide paljasõnaline ning antud kohtu eksitamiseks. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole T.M kunagi omanud mootorsõiduki juhtimisõigust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isik on ilma lubadeta sõidu eest saanud karistada 07.03.2017.a, 22.12.2015.a, 09.02.2012.a. Seega on T.M teadlikult juhtinud mootorsõidukit vähemalt alates 2012.a omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Selline teguviis ei näita isiku erandlikku reeglite rikkumist. Kohtu hinnangul rikub T.M sihilikult ja järjekindlalt liiklusreegleid. Kohus märgib, et T.M näol on tegemist isikuga, kes ilmselgelt oma vastutustundetu käitumisega ei hooli teda ümbritsevast keskkonnast ja teiste inimeste elust, tervisest ja varast. Kohus peab vajalikuks märkida, et T.M on siiani saanud karistusteks rahalisi karistusi, mis tal on tasutud. Samas asub kohus seisukohale, et T.M on viivitanud rahatrahvide tasumisega, näiteks on 22.12.2015.a määratud trahv tasutud alles 04.10.2017.a ning 09.02.2012.a trahvi tasumises osas puudub kohtul teave. T.M on kohtus avaldanud, et tal on esimene töökoht, on katseajal, elukohast on halb 3 4-18-240 ühendus, marsruuttakso ei sõida regulaarselt, soovib teha juhiload. Kohus selgitab esiteks, et väide, et T.M elukohast Tallinnaga on halb ühendus on paljasõnaline. Avalikest registritest nähtuvalt (peatus.ee, liin 219) väljub buss Aespast Tallinna suunas iga päev seda ka nädalavahetusel ning seda igal tunnil. Samuti on vajalik märkida, et Tallinna suunal toimib täiesti eduliselt ka rongiliiklus. Kohtu hinnangul on sellised T.M väited esitatud, et õigustada enda tegevust, miks tal oli vaja asuda juhtima mootorsõidukit. Järgmisena selgitab kohus, et T.M on kohtus avaldanud, et soovib teha juhilube. LS § 106 kohaselt antakse juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest. Karistusregistri seaduse § 24 tulenevalt kustuvad karistusandmed registrist kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Arvestades, et T.M on varasemalt korduvalt karistatud, ta on kohtu hinnangul viivitanud määratud rahatrahvide tasumisega, ei ole tal ilmselgelt olnud piisavalt huvi et saada juhtimisõigus. T.M on eelnevalt karistatud nii rahatrahvide kui ka ÜKT’ga. Mõistetud ÜKT on isik sooritanud tähtaegselt. Samas kohtus andis T.M selgitusi, et uuesti ta ÜKT ei saa teha, kuna käib tööl, teenib lisaraha aidates sõpra ehitusel. Seega mõistetava karistuse asendamine ÜKT’ga on välistatud, kuna isik ei ole andnud oma nõusolekut. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et eelmine karistus (arest asendati ÜKT’ga) ei ole isikule ilmselgelt avaldanud soovitud mõju ning isik ei saa eeldada uue väärteo toimepanemisel, et teda karistatakse samalaadse või kergema karistusega kui oli talle eelnevalt mõistetud karistus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.M käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kuigi isik on tunnistanud oma süüd ning kahetsenud, mida teoreetiliselt saaks lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, märgib kohus, et kahetsus peab olema siiras. Kohus on seisukohal, et T.M poolt avaldatud kahetsus on antud sooviga saada kergem karistus ning pole käsitletav siirana. Isik, kes korduvalt paneb toime samaliigilisi väärtegusid, kes ei suuda eelnevatest karistustest õppust võtta, on andnud kohtus ennastõigustavaid vabandusi (pidi tööle jõudma, ühendus linnaga on halb jne), ei saa oma tegu siiralt kahetseda. Samuti ei saa kohtu hinnangul lugeda karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist, kuna isik oli teadlik et tal puudub juhtimisõigus ning antud asjaolu ei saanud ta kuidagi vaidlustada. Seega on kohtu hinnangul süü tunnistamine olnud tingitud pigem n.ö „väljapääsmatust“ olukorrast, kus paremat versiooni ei olnud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Kohus leiab, et eelpool toodud seisukohast järelduvalt on T.M süü alla keskmise ning mõistetav karistus peab vastama isiku süü suurusele. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.M varasemalt karistatud väärteokorras samaliigiliste tegude toimepanemise eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.M on varasemalt karistatud rahatrahvidega kui ka ÜKT’ga, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna kergemaliigiliste karistuste mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 6 (kuus) päeva aresti. Isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab T.M-ile tähtajaks 28.05.2018.a. KarS § 66 lg 1 võimaldab mõistetud aresti kandmise määrata ositi. Seejuures peab kohus arvestama süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. T.M on kohus selgitanud et tal on olemas töökoht, graafik on tihe, mõned päevad nädalas on vabad. Sellest tulenevalt on põhjendatud KarS § 66 lg 1 kohaldamine ning võimaldada T.M kanda talle mõistetud arest 2 päeva kaupa. 4 4-18-240 Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 89, § 107-109, § 111, § 113, KarS § 66 sätetest. Violetta Kõvask Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 5