KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1908 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Elle Karm Kaitsja Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.N, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.11.2011 ja lõpp 05.05.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista I.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 54 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „I.N , 1-14-1908, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 54 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu I.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, I.N-ile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega KarS § 275 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 aastat vangistust, võrra ning mõistis I.N-ile liitkaristuseks 5 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 08.11.
- Viru Maakohtu 06.04.2015 määrusega vabastas kohus I.N temale Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega nr. 1-13-3385 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest ja Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega käesolevas asjas KarS § 275 järgi mõistetud karistusest, ning moodustas uue liitkaristuse Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega KarS § 121 mõistetud karistusest ja Harju Maakohtu 16.11.2012 otsusega mõistetud liitkaristusest. Kohus luges uueks kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks luges kohus 08.11.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung I.N taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldab, et tahab vabanedes elama asuda vanemate juurde xxxx, aga minna ka xxxx ja seal töökoht leida. Selgitab, et vanglasse sattus 16-aastaselt ja ei olnud aru saanud, mis tähendab tingimuslik karistus. Kinnitab, et perekonnaga on suhted head, kriminaalsete sõpradega enam ei suhtle, narkootikumidesse ja alkoholi suhtub negatiivselt, samas tunnistab, et vajab nii narkootikumide kui ka emotsionaalse ebastabiilsuse osas ravi. Distsiplinaarkaristusi põhjendab sellega, et suitsud on keelatud, kuid tema ei saa ilma suitsuta olla. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused I.N-ile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu 2 tähelepanu asjaolule, et I.N on kõrgohtlik avalikkusele, seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ja kinnipeetaval on kehtivad distisplinaarkaristused. Kaitsja palub kohtul I.N tingimisi ennetähtaega vabastada, kuna tegu on noore inimesega ja tema esimese reaalse vangistusega. Kaitsja on seisukohal, et I.N on oma järeldused elus edasiminekuks teinud ja positiivne on see, et kinnipeetav tahab ise hakata tegelema oma psühholoogiliste ja sõltuvusprobleemidega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.N käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on seitse kehtivat (üks arhiveeritud) distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab võimuesindaja solvamise eest. Alaealisena on teda karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ning varguse, röövi ja väljapressimise eest, isikuvastaseid kuritegusid on toime pannud paljude kannatanute suhtes. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamisest tingitud psühhiline ebastabiilsus. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama isa juurde xxxx. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipetav on vangistuses lõpetanud riigikeele õppe A2 tasemel ning osaleb B1 taseme õppes, on osalenud sotsiaalprogrammides EQUIP ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, viibib regulaarselt psühholoogi vastuvõttudel ning hingehoidlikel vestlustel kaplaniga, on hõivatud majandustöödel ning noorte motivatsioonisüsteemi raames on hea käitumise eest ühel korral käinud kodukülastusel. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetavate lähedaste olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses peale isa ka veel vanaema ning õde. Suhted lähedastega on head ning toetavad, lähedased on valmis I.N alguses majanduslikult abistama. I.N kuulus alaealiste õigusrikkujate gruppi. Kohus leiab, et selline suhtlusring- ja sõpruskond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse mõtteviisiga 3 isikutega läbikäimist. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud ning varasema kuriteo on kinnipeetav toime pannud koos isaga. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust olnud ülalpeetav, mis omakorda on mõjutanud tema iseseisva toimetuleku oskust. I.N on diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%, mida saab lugeda keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on isikud, kellel on vara, aga samuti on ohustatud ka kaaskinnipeetavad, keda I.N võib rünnata ning ametnikud, keda ta võib solvata. Varavastase kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 2440,49 eurot, töökoht puudub ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik või puudub üldse. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval madal enesehinnang, seoses psühhilise ebastabiilsusega võib isik käituda ebaadekvaatselt ja teha endale kahju, samas kahjustada end võib kinnipeetav ka manipuleerimise eesmärgil. Kinnipeetav ei mõtle tegude tagajärgedele ega kannatanute olukorrale, võib käituda impulsiivselt. Sotsiaalsete oskuste treeningu läbimiseks oli kinnipeetava motivatsioon madal ning isik tunnistas hiljem ise, et vanaviisi käituda on tema jaoks lihtsam. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes uue kuriteo toime katseaja esimesel kuul, seega varasem tingimuslik karistus ei ole I.N-ile mõju avaldanud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uute õigusrikkumiste (distsiplinaarkaristused) ja kuritegude toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et I.N puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4