1-14-9048/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-9048 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasja nimetus Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Kaja Krivani erakorraline ettekanne taotlusega katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu M.S , i.k. XXX, määratud elukoht: xxxx Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus pikendada M.S-ile Viru Maakohtu 31.12.2014 kohtuotsusega määratud katseaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud Viru Maakohtu 31.12.2014 kohtuotsusega mõisteti M.S süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jättis kohus ärakandmisele kuuluva karistuse täitmisele pööramata kui 1 M.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ja lg-s 2 p-s 2 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. Katseajaks määras kohus 1 aasta ja 6 kuud ning katseaja alguseks luges kohus 31.12.2014. Lisakaristusena võttis kohus M.S-ilt sõiduki juhtimisõiguse 5 kuuks. 02.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada M.S-i katseaega 3 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt on 27.10.2015 kella 21.56 paiku Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas registreeritud juhtum nr 3130150075358 selle kohta, et aadressil xxxx M.S , olles alkoholijoobe seisundis, pani toime lähisuhtevägivalla juhtumi. Tulenevalt Korrakaitseseaduse §-st 37 ei ole Politsei- ja Piirivalveametil õigust ülalnimetatud juhtumis joobeseisundit tuvastada. Lähtudes lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise ja ohvriabile info edastamise juhenditest, on väljakutsele reageerinud politseipatrulli poolt koostatud lähisuhtevägivalla infoleht, kus on märgitud, et M.S oli nähtavalt alkoholijoobes, alkoholi tarvitamise fakti kinnitab ka tema elukaaslane Jelena Soonvald. Hooldusaluse kirjalikku seletust ametnikul esitada pole. 30.11.2015 helistas ametnik M.S-ile , et täpsustada 27.10.2015 sündmuse asjaolusid. M.S kinnitas telefonivestluses, et ta ei olnud alkoholijoobes. Käis aadressil xxxx ukselukku parandamas ja arvas, et luku parandamise lärmi peale kutsusid naabrid politsei välja. Senise kriminaalhoolduse kokkuvõttes märgib kriminaalhooldusametnik, et esmakohtumine M.S-iga toimus 26.01.2015, talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi. Õiguste ja kohustuste arusaadavust on süüdimõistetu kinnitanud oma allkirjaga. Alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid ei ole hooldusaametnik korduvatel kontrollidel tuvastanud. Positiivseks peab kriminaalhoolduametnik ka asjaolu, et M.S on katseajal registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Isik on riskide hindamise tulemusena ametniku soovitusel suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille M.S on läbinud osaledes kõikidel planeeritud kohtumistel. M.S-ile on määratud töövõimetuspension kuni 31.12.2016 ja käesoleval ajal on ta arvel Töötukassas. M.S on katseajal (26.03.2015) toime pannud ühe väärteo KarS § 218 lg 1 järgi – väheväärtusliku asja varavastane süütegu. Karistuseks määratud rahatrahv 80 eurot on tasutud. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada M.S-ile Viru Maakohtu 31.12.2014 otsusega määratud katseaega 4 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et katseaja pikendamine võimaldab tõhusamalt tegeleda M.S-i põhiriskide maandamisega hoolduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele. Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viiside loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 26.06.2014 määrusega nr. 37, mille § 3 võimaldab politseil allutada isik joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile isiku välise vaatluse või tema küsitlemise tulemusena. 2 Kohus, lähtudes eeltoodust ja tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud olukorras, kus kohtu hinnangul olid alused isikul joobeseisundi tuvastamiseks olemas, kuid süüdimõistetu alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumine on tuvastamata ning tõendamata. Kohus jätab kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Anu Ammer kohtunik 3