Obsah (5)

§ 74§ 199§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-947 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidl

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.H XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. detsembri 2015 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu U.H määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. U.H tunnistati Viru Maakohtu 18.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 08.08.2014 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.04.2013 – 12.04.2013, s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui U.H 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX. Katseaja alguseks loeti 18.02.

2. 29.05.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande U.H kohta karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei ole täitnud registreerimiskohustust ning on rikkunud

§-st 75 tulenevaid nõudeid. 2.

1. 18.06.2015 erakorralise ettekande menetlemise istungile U.H ei ilmunud. 18.06.2015 Viru Maakohtu määrusega kuulutati U.H tagaotsitavaks ning määrati süüdimõistetu tõkendiks vahistamine tema kinnipidamisel. 1 2.
2. U.H peeti kinni PPA poolt 15.12.2015 ja toimetati Jõhvi arestikambrisse. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 17.12.2015 määrusega pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele U.H-le Viru Maakohtu 18.02.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 15.12.

1. 3.
2. Kriminaalhooldus U.H suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt U.H ei ilmunud registreerimistele, samuti ei ela alalises elukohas ning tema asukoht on kriminaalhooldajale teadmata. U.H käis registreerimisel 11.03.2015, kui palus kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks ning enam U.H registreerimisele ei ilmunud ning kindlaksmääratud elukohas ei elanud. Kriminaalhooldusametnikule oli tema asukoht teadmata. 3.
3. Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. U.H oli teadlik talle pandud nõuetest ja kohustustest – esmakohtumine toimus U.H-ga 11.03.2015, mille käigus talle selgitati kriminaalhoolduse õiguseid ja kohustusi ning selgitati tagajärgi, mis kaasnevad kontrollnõuete rikkumisega. Samuti selgitati talle nõudeid ja kohustusi nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka kohtuotsuse kuulutamisel. Seega U.H, olles teadlik talle pandud kontrollnõuetest, rikkus kontrollnõudeid tahtlikult ning kontrollnõuete mittetäitmine ei ole põhjendatud. Tegelikult alates aprillist 2015, s.o 8 kuu jooksul, ei viibinud U.H kriminaalhoolduse all, sest kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus teostada süüdimõistetu üle järelevalvet. 3.
4. U.H vangistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga ei ole täitnud eesmärki. Sel juhul oli maakohtul piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud ning on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Määruskaebuse sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.H , kes palub tühistada maakohtu määruse. Süüdimõistetu selgitab, et ei läinud 30.04.2015 registreerimisele, sest töötas OÜ-s XXX , ta oli komandeeringus ning tema tööandja ei teadnud, et ta on kriminaalkorras karistatud. Samuti palus ta oma töökoha viia kodule lähedale, sest tema ema on haige. Määruskaebuses kirjeldab süüdimõistetu, miks tal on vaja ema eest hoolitseda ja lisab ema patsiendikaardi. 15.12.2015 läks ta ise politseisse ja teatas oma rikkumisest, mispeale võeti ta vahi alla. U.H väidab, et ta ei ole ohtlik, ei tarvita alkoholi ega narkootikume ning juba arestimajas olek oli talle õppetund. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. 6.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2 7. Kuigi

§ 74

lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et U.H puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole U.H täitnud registreerimiskohustust ja on käitunud vastutustundetult. Sisuliselt ei ole kriminaalhooldust toimunud alates aprillist 2015, mil U.H registreerimisele ei ilmunud. Seega ei ole olnud võimalik täita hoolduskavast tulenevaid eesmärke, mistõttu ei saa ka rääkida, et karistus oleks oma eesmärke täitnud. U.H ei ole avaldanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid täitmast. Väide, et tema tööandja ei teadnud, et ta on kriminaalkorras karistatud ja ta ei soovinud tööandjale sellest avaldada, ei ole asjaolu, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumisest. Kriminaalhooldus algas süüdimõistetu suhtes 18.02.2015 ja kriminaalhoolduse lõpp oleks pidanud olema 17.08.

1. Kuna kriminaalhooldusametniku esmakohtumine süüdimõistetuga toimus 11.03.2015, siis sisuliselt ei ole kriminaalhooldust toimunud. Üksnes 3 registreerimist lisaks esmakohtumisele. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid U.H ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale.
2. Ringkonnakohus leiab, et U.H katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isikul ei ole reaalset soovi katseaja tingimusi täita ning on teadlikult rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. U.H suhtes ei ole reaalselt aprillist 2015 kriminaalhooldust toimunud ning ta on seetõttu rikkunud katseaja tingimusi. Seejuures on isikule korduvalt selgitatud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna isik on tahtlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, peab ka ringkonnakohus ainsaks võimaluseks pöörata täitmisele U.H-le mõistetud karistus.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 17.12.2015 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu U.H määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk