lg 3 alusel mitte vabastada B.F-ist (B.F) talle 02.11.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-2648 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu B.F-i kaitsja advokaat Niina Agarjova taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 48 eurot (summa on ilma käbemaksuta) advokaat Niina Agarjova süüdimõistetu B.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 2326). KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista B.F-ilt (B.F) riigituludesse menetluskuluna 48 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole 2 nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „B.F, 1-11-2648, menetluskulu 04.06.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu B.F-ile . EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD B.F-ist on kirminaalkorras karistatud 3-l korral: • 06.11.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses
lg 1 alusel 1 aasta vangistusega,
lg 1 alusel kanda 9 kuud 10 päeva vangistust;
lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga; • 09.09.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluses
lg 2 p 9 järgi 9 kuu vangistusega,
lg 1 alusel kanda 7 kuud 10 päeva vangistust;
lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust, mis
alusel asendati 1010 tunni üldkasuliku tööga, 2-aastase tegemise tähtajaga; • 02.11.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega lühimenetluses
lg 2 p 7 järgi 3 aasta vangistusega,
lg 2 p 8,9 järgi 1 aasta vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 20 päeva vangitust, mille kandmise alguseks on 15.09.2010.a. Viimase kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest on B.F ära kandnud
lg 2 punktis 1 märgitud poole (½) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks aadressi XXXX järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. 2 3 04.06.2012.a kohtuistungil taotles B.F enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava taotlust toetas 04.06.2012.a kohtuistungil ka tema kaitsja. Prokurör taotles 04.06.2012.a kohtuistungil kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatud Tartu Vangla seisukoha kohaselt ei toeta vangla B.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, kuna B.F-ist lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk järgneva 2 aasta jooksul on kõrge – 61%.
lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära B.F-i , tema kaitsja ning prokuröri arvamused, on seisukohal, et B.F-ist ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Esiteks välistavad B.F-i vangistusest ennetähtaegse vabastamise kuritegudest raskeima, s.o röövimise grupis toimepanemise rasked asjaolud – grupis peksis jalgadega kannatanut pea piirkonda ja seejärel võtsid kannatanult ära mobiiltelefoni, võtmekimbu ja hõbedast sõrmuse. Teiseks tuleks B.F vangistuses veel kinnistada enda ilmnema hakanud positiivseid muutusi, et vabadusse naastes oleksid võimalikud narkosõltuvusse tagasilanguse riskid viidud võimalikult madalale. Vabaduses oli B.F aktiivne narkootikumide tarvitaja, narkosõltlane, kes rahaliste vahendite puudumisel pani endale narkootikumide hankimiseks toime kuritegusid. Viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt pani ta selles kirjeldatud kuriteod toime vahetult pärast 09.09.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse kuulutamist – 10.09.2010.a kella 01-02 ajal röövimise, 10.09.2010 kella 10 ja 17 vahel 8000-kroonise jalgratta koos trosslukuga varguse, 11.09.2010.a 10 000-kroonise jalgratta varguse ja 13.09.2010.a 9500kroonise jalgratta varguse. Vabaduses oli B.F-i käitumine determineeritud tema narkosõltuvusest, kuid abi ja ravi saamiseks ta kuhugi ei pöördunud. Vabaduses lävis tuttavatega, kes tarvitasid aktiivselt uimasteid; kui ei olnud raha, siis mindi koos sõpradega vargile jmt tegusid tegema. Käesolevalt on B.F-i käitumisest tema vangistuses viibimise ajal hakanud ilmnema positiivsed muutused – distsiplinaarkaristusi tal ei ole, käitumine on hea ning ta on hakanud tunnistama ja käesolevalt tunnistab enda narkosõltuvust, alates 05.02.2012 asub karistust kandmas sektsioonis, kus asuvad kinnipeetavad, kellel on tekkinud tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja enda sõltuvusprobleemidega ning alates 05.02.2012 osaleb uimastisõltuvusprobleemidega kinnipeetavatele suunatud tugigrupi töös Convictus 12 sammu, lisaks osaleb piiblitundides. 3 4 Kokkuvõtvalt – arvestades toimepandud röövimise raskeid asjaolusid ja kannatanutele märkimisväärset kahju toonud jalgrattavarguste toimepanekut, B.F-i senist elukäiku, millest nähtub kõrge kuritegeliku aktiivsuse tase kombineerituna narkosõltuvusega, on kohtu hinnangul veel ennatlik alles mõned kuud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis viibivat B.F-ist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on B.F-i tähtaegse vanglast vabanemise ajaks 04.02.2014.a. Seega on võimalik kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist veel edaspidigi menetleda. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.