MS § 4261 , § 383, § 384 ja §
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) 4) 5) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada M.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Välja mõista M.K-lt menetluskuluna riigituludesse 206,64 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 206,64 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu M.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust,
järgi karistati 3 kuu vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.12.2011 ja lõpp 06.04.2014. Viru Vangla, tulenevalt kõrgest riskiprotsendist ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: M.K ta otles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanedes soovib hakata elama ema juures. Tööd hetkel ei ole, aga hakkab otsima. Kui tööd ei leia, siis õpib keevitaja ametit. Ei soovi alkoholi ega narkootikume tarvitada. Kinnipeetav karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, mööndes, et see võib temale avaldada positiivset mõju. On otsustanud peale vabanemist alustada uut elu. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Viru Vangla on märkinud iseloomustuses, et tema vabastamine ei ole põhjendatud seoses korduva kuriteo kordamise kõrge tõenäosusega. Prokurör avaldas, et vangla on teinud ettepaneku kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli pärast vabanemist. Prokurör on vangla taotlusega nõus ning leiab, et see on otstarbekas. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Vangla iseloomustusele tuginedes on näha, et kinnipeetav on teinud endaga tõsist tööd. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas leidis kaitsja, et seda ei peaks kohaldama just põhjusel, et sellisel juhul puudub isikul võimalus minna välismaale tööle. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on vangistuses käitunud korrektselt ning pöördunud kinnipidamisasutuses olles õiguskuulekaks ning puudub vajadus tema suhtes kohaldada sanktsioone peale vabanemist. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik varem ametlikult töötanud. Vabaduses elas koos emaga ning oli tema ülalpidamisel. Puudusid korrapärased sissetulekud ning sõltuvusainete kuritarvitamisel kadus ka see raha mis ta sai juhutöödest. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Isikul puudub oskus majanduslikult toime tulla. Isik ei oska riigikeelt ning tal ei ole õpitud ametit, seega on tööleidmine keeruline. Isik tunnistab, et tema kuriteod olid suunatud raha hankimisele, et sõltuvusaineid osta. Isik on ohtlik avalikkusele. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61% ning mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%. Korduva kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge. Kohtul puudub veendumus, et M.K suudaks käesoleval ajal kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Varasemad karistused, mida on neli, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis veenaks id kohut selles, et M.K suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, kuivõrd isikul puudub kindel töökoht, mis on eelkõige majanduslikuks riskiks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole käesoleval ajal võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, jätkates individuaalse täitmiskava programmi täitmist, mis eelduslikult loob piisava aluse õiguskuulekaks käitumiseks vangistusest tähtaegselt vabanemise järgselt . M.K suhtes tuleb pidada põhjendatuks karistusjärgse kontrolli kohaldamist, kuna see ohjaks korduva kuriteo toimepanemise kõrget riski. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Prokurör ja Viru Vangla lei dsid, et M.K suhtes on otstarbekas kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. Prokurör t egi ettepaneku määrata M.K karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks määrata
lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (p 1); otsida endale töökoha või võtma end arvele töötukassas, viimase korral jätkama üldhariduse omandamist ( p 4).
lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri õiendist nähtub, et M.K on 12.12.2011 karistatud vangistusega 2 aastat 4 kuud, s.t. vastab
lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub ka, et M.K 1 on 30.01.2006 karistatud vangistusega 2 aastat, s.t. isik vastab
Karistusregistri õiendist nähtub, et M.K kriminaalkorras karistatud 4 korral: 30.01.2006; 12.12.2008 (katseajal); 02.06.2011 ja 04.06.2012. Neist kahel korral
Väärtegude eest karistatud 24 korral, peamiselt on õigusrikkumised seotud alkoholiga. Kohus on seisukohal, et M.K allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta on harjunud elama ema kulul, kuritegusid pani toime et hankida raha sõltuvusainete soetamiseks. Kohus leiab, et isiku eelnev kuritegelik käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist, et käituda õiguskuulekalt. Isikut on karistatud mitmeid kord, kuid tulemust ei ole karistused andnud. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik, et isik oleks motiveeritud hoiduma kuritegude toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et M.K suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.
lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat.
lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.
lg 5 kohaselt kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kui M.K kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid võidakse teda vastavalt ja
/digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.