Obsah (8)

§ 199§ 201§ 64§ 68§ 65§ 263§ 121§ 21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2013.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 22.jaanuar 2013.a. Kriminaalasja number 1-12-8176 Kohtuko

§ 199lg 2 p 7, 8; § 201 lg 2 p 1 järgi.

Lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 23.november 2012.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.J Prokurör Diana Helila Süüdistatav S.J (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Asenduskaitsja adv. Kadi Mägi Harju Maakohtu otsus 23.novembrist 2012.a. S.J-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. RESOLUTSIOON Välja mõistaAinur S.J-ilt riigieelarve tuludesse 57,60 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 23.novembri 2012.a. otsusega S.J süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. S.J süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 26.02.2012 kuni 27.02.2012, 29.03.2012 kuni 30.03.2012, so 9 (üheksa) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada S.J-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista S.J-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev, millise karistuse ärakandmist arvestada

§ 68lg 1 alusel alates S.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 01.04.2012.

S.J mõisteti

prg. 199 lg 2 p.7,9 järgi süüdi selles, et tema, olles 13.03.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 1,

§ 121

,

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, grupis koos S.S-iga ühiselt ja kooskõlastatult pani toime järgmised vargused: - 02.02.2012 kella 18.41 ajal sisenes S.J Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasoleva spordikoti ostukärusse. Mõne hetke pärast sisenes samasse kauplusse ka S.S, võttes kätte ostukorvi. Seejärel S.J ja S.S , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad 2 - - kaubad. Pärast seda ladusid S.J ja S.S ühiselt ostukärus ja – korvis olevad kaubad koguväärtusega 35, 61 eurot S.J ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis S.S spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka S.J selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Sellise tegevusega tekitasid S.S ja S.J kannatanule kahju summas 35, 61 eurot. 07.02.2012 kell 12.57 sisenes S.J Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasoleva spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 12.58 sisenes samasse kauplusesse S.S, võttes kätte ostukorvi. Seejärel S.J ja S.S , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid S.J ja S.S ühiselt ostukärus ja – korvis olevad kaubad koguväärtusega 109, 47 eurot – S.J ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis S.S spordikoti enda kätte ning suundub kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka S.J selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi S.J ´el ja S.S lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. 17.02.2012 kell 19.45 sisenes S.J Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Pelgulinna Selver, aadressil Tallinn, Sõle 51, pannes tal kaasasoleva spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 19.46 sisenes samasse kauplusesse S.S, võttes kätte ostukorvi. Seejärel S.J ja S.S , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid S.J ja S.S ühiselt ostukärus ja – korvis olevad kaubad koguväärtusega 81, 99 eurot – S.J ´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis S.S spordikoti enda kätte ning suundub kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal käis S.J kaupluses ringi selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi S.J ´el ja S.S lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Üksinda pani S.J toime veel järgmised poevargused : - 06.02.2012 kell 17.01 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas AS – le Selver kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuus pudelit alkohoolset jooki Absolut koguväärtusega 101, 94 eurot, ühe paki juustu Juku väärtusega 4, 15 eurot, kaks pakki suitsukarbonaati koguväärtusega 6, 60 eurot, ühe paki suitsusinki Rakvere väärtusega 2, 08 eurot, peites nad endaga kaasasolevasse spordikotti ning läbis kaupluse kassaderivi, kus jättis kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas S.J kannatanule kahju summas 114, 77 eurot. - 26.02.2012 kell 16.55 ajal, viibides Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS – le kuuluvas kaupluses, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli parfüümi Davidoff väärtusega 60, 95 eurot, peites selle oma jopepõue. Seejärel läbis S.J kaupluse 3 - turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi S.J´el lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. 29.03.2012 kella 20.11 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS - le kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli alkohoolset jooki Saaremaa Viin (1 l), peites selle oma jopepõue. Seejärel läbis S.J kaupluse turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi S.J ´el lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

prg. 201 lg 2 p.1 järgi mõisteti S.J süüdi selles, et tema isikuna, kes varem on toime pannud varguse, uuesti, 01.04.2012 kella 03.00 ajal, viibides Tallinnas Suur – Karja 13 asuvas Tonic baaris, leidis G – E E kuuluva peegelkaamera Canon EOS 60D koos objektiiviga Canon EF 28-135 mm, 3,5 – 5, 6 IS maksumusega 1 800 eurot. Seejärel lahkus S.J nimetatud kaameraga Tonic baarist, millega pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks, manifesteerides seejuures omastamistahet. Sama kohtuotsusega süüdimõistetud S.S ei ole kohtuotsust vaidlustanud. APELATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab S.J süüdimõistmist

prg. 201 järgi ja mõistetud karistust. Ta ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja leiab, et maakohus on põhjendmatult suhtunud tema ütlustesse kriitiliselt pidades neid õigustavateks. Ta on kogu menetluse kestel tunnistanud, et ta leidis kaamera ja see ei kuulu temale. Maakohus on sisuliselt temale ette heitnud vaid seda, et ta ei teatanud leiust politseile ega baari töötajatele. Süüdistatava väidab, et tema selliselt kohustusest teadlik sel momendil ei olnud. Kõik toimus öisel ajal ja telefoni temal ka ei olnud, millega politseisse helistada. Ka leiab appellant, et maakohtu poolne tõendite analüüs on vastuoluline. Tema ei ole kelleltki kaamerat ära võtnud ja seda pole ka keegi väitnud. Kannatanu ise jättis oma kaamera kellegi kätte valveta – tunnistaja M.Seppale. M.Sepp aga ei teadnud kaamerast midagi ja arvas, et see on hoopis kannatanu kotis. Kannatanu enda edasine tegevus kinnitab, et ta ise ka ei teadnud täpselt, kus ta kaamera kaotas. Meelevaldne on maakohtu väide nagu pidanuks tema mingil ajal kannatanuga koos olema. Apellant väidab, et umber ei ole lükatud tema väidet, et kuna öisel ajal ei osanud ta kellelegi pakkuda kaamerat, oli tema tahe järgmisel päeval kuulutus internetti riputada, näiteks Facebooki. Süüdistatav leiab, et maakohus on selles episoodis teda süüdi mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Taotleb enda õigeksmõistmist omastamise episoodis. Ka ei nõustu appellant maakohtu poolse järeldusega, et 02.02;07.02; ja 17.

1. 2012.a. poevarguste episoodides oli temal S.S-iga kokkulepe varguseks ning et ta oli nende varguste kaastäideviijaks. Selline järeldus on vale, sest tal puudus igasugune võimalus neid tegusid juhtida ning tema panuse äralangemisel ei oleks need toimepanemata jäänud. Teovalitsejaks oli kaassüüdistatav S.S ja viimane jättis ka kauba eest kassas tasumata. Tema tegevus oli vaid toetavaks tegevuseks ning äärmisel juhul on võimalik teda käsitleda kaasaaitajana, mis annab aluse temale kergema karistuse mõistmiseks. 4 Taotleb selels osas maakohtu otsuse tühistamist, tema käitumise ümberkvalfitseerimist ja võimalikult lühiajalise vangistuse mõistmist. Apellatsioonikohtu istungil toeatsid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Sisuliselt ei ole apellatsioonis esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ega asjaolusid ning selles taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist omastamissüüdistuses ja vaidlustatud varguseepisoodides tegevuse kvalifitseerimist kaasaaitamistegevuseks. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü, tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigis süüdistatava poolt vaidlustatud kuriteoepisoodides analüüsinud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust, s.h. ka seda, miks süüdistatava ütluseid ei pea kohus usaldusväärseks. Maakohtu otsuses tehtud järeldused rajanevad süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ütluste ja muude tõendite põhjalikul analüüsil ning nende omavahelisel kõrvutamisel, kui ka süüdistatava poolt erinevatel menetlusetappidel antud ütluste võrdlusel. Maakohtu poolt tuvastatud kuritegude tehiolud on kooskõlas kriminaalasjas kogutud ja maakohtus uuritud tõenditega, milliste kogumis hindamise tulemil on maakohus otsustanud süüdistatava süüküsimuse. Apellatsioonis esitatud väited selle kohta, et maakohtu järeldus süüdistatava süü osas rajaneb kohtuliku uurimise puudulikkusel, ühekülgsusel ja kohtu poolt tõendite ebaõigel hindamisel, on paljasõnalised. Apellatsiooni põhjendused, millistega püütakse esitatud väiteid õigustada ei ole kohtukolleegiumi seisukohast kas asjakohased või ilmselgelt otsitud. Kõik apellatsioonis tõstatatud küsimused on olnud maakohtus ka kohtuliku uurimise esemeks ning maakohus on kaitseargumentidele kohtuotsuses pööranud piisavalt tähelepanu, lükates need oma põhjendustega juba ümber. Riigikohtu kriminaalkolleegium on juba oma
2. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. Kala süüdistusasjas märkinud, et kohtunikupoolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav . Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. 5 Maakohus on analüüsinud kogumis asjas kogutud tõendeid ning kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks kolleegium alust ei näe. Kohtukolleegium, nõustudes täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega süüdistatava süü, tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas, ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi oma otsuses korrata ja märgib vaid järgmist. Omastamise episoodis märgib kohtukolleegium omalt poolt, et S.J-i ei süüdistata baaris toimepandud kaamera varguses e. kannatanu valduse tahtevastases murdmises. Süüdistuse järgi leidis süüdistatav vaidlusaluse kaamera, mis oli sel momendil järelevalveta. Seda asjaolu on süüdistus juba arvestanud süüdistatava kasuks rajades süüdistuse just süüdistatava versioonile toimunust.

§-s 201 lg 1 nimetab objektiivsesse koosseisu kuuluva teona enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Isiku poolt asja enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist talle kuuluvaks. Nimetatud enda kasuks pööramine peab avalduma mingis konkreetses teos, millega isik, kelle valduses asi on, manifesteerib omastamistahet ja jätab omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Kohtukolleegium on seisukohal, et isik, kes leiab kuskil siseruumis ja seda enam, et avalikus lõbustusasutuses (mitte lihtsalt tänavalt) järelevalveta võõra asja ning lahkub sellega kohast, kus on kõik võimalused leitud asja omanikku leida, manifisteerib võõra asjaga lahkumisel omastamistahet, peab seda enesele kuuluvaks ja jätab sellega omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Omanik, kes unustas asja kuskile ruumi, ei tea ja ei saa seda otsida mujalt, kui konkreetsest kohast e. antud juhul baarist – baari turvameeste, administratsiooni töötajate kaudu. Põhjendatult ei ole maakohus pidanud tõsiseltvõetavaks süüdistatava väidet, et ta lahkus kaameraga baarist eesmärgiga n.ö. kuulutada leiust oma FB leheküljel. Fakt, et isik olukorras, kus tema juurest avastatakse, nagu ka käesoleval juhul, hiljem võõras asi, teatab, et ta leidis selle, ei välista omastamistahet e. et ka leitud võõras asi võib omma omastamise esemeks. Kohtukolleegium leiab, et olenemata süüdistatava kaitsetaktikast, mis on rajatud sellele, et ta ei osalenud vaidlusalustes varguseepisoodides kaastäideviijana, vaid poevargused pani toime S.S üksiktäideviijana, on S.J-i osalemine kuriteost kaastäideviijana tõendatud ja maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses ka selles osas põhjalikult tõendeid analüüsinud.. Riigikohtu absoluutne ja valitsev seisukoht, millist Riigikohus on rõhutanud oma mitmetes lahendites vaidlusaluses küsimuses on järgmine.

§ 21

lg 2 esimene lause, mis sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse 6 realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Süüteole kaasaaitamisena hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teovalitsemise kvaliteet. Juhul, kui isik on aga vaadeldav süüteo keskse figuurina, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna, on ta materiaalõiguslikult käsitletav täideviijana. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas, mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Hindamaks S.J-i teopanuse kaalukust konkreetsete varguste toimepanemisel on maakohus tuvastanud tema rolli toimuvas, põhjalikult kirjeldanud S.J-i tegevust varguste ettevalmistavas staadiumis ning põhjendatult leidnud, et S.J-i teopanus on hinnatav olulisena kuna S.J on vaadeldav süüteo keskse figuurina, kellest sõltus olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna ning mida varastada, mistõttu on ta materiaalõiguslikult käsitletav täideviijana. Fakt, et kassast möödus kauba eest maksmata S.S, ei vähenda kohtukolleegiumi arvates S.J-i teopanust. Tegemist oli omavahel kokkulepitud rollide jaotusega ja grupis toimepandud poevargus ei tähenda seda, et kõik grupi liikmed peavad koos n.ö. peidetud ja maksmata kaupa oma käes hoidma ja sellega poest väljuma. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses põhjalikult motiveerinud ka S.J-ile mõistetavaid üksikkaristusi ja liitkaristust ning kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Asjaolusid, millised annaks põhjendatud aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamiseks, ei ole kohtukolleegium tuvastanud. Küll peab kohtukolleegium kohtupraktika ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud S.J-ile liitkaristuse

prg. 65 lg 2 alusel.

prg. 65 lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus, teiseks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste tähendab kogu karistust ja see koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Mõistetud karistuse ärakandmata osa saadakse selliselt, et kogu mõistetud karistusest arvatakse maha ärakantud osa. Et õigesti kohaldada

prg. 65 lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Vaidlustatud maakohtu otsuse puhul tähendab see 9 päeva, millised süüdistatav viibis vahi all 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 26.02.2012 kuni 27.02.2012, 29.03.2012 kuni 30.03.2012 ja need 9 päeva oleks tulnud maha arvata liitkaristusest. Sisuliselt ei mõjuta käesoleval juhul mainitud 9 päeva kuidagi süüdistatava olukorda ja seetõttu ei pea kohtukolleegium ka vajalikuks selles osas hakata maakohtu otsust korrigeerima. Tegemist ei ole aga ühekordse sellise liitmistehnika kasutamise juhuga ja kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et peale selle, et selline liitmine ei ole sõna-sõnalt seadust lugedes õige, ei ole sellise praktika süvenedes välistatud olukord, kus sarnane liitmine võib kaasa tuua 7 tahtmatult

prg. 65 lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära – rikkumise. Apellatsioonikohtu istungil esitas süüdistatava (asendus)kaitsja adv. Kadi Mägi taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks 1 tunni ja kohtuistungil osalemisele pool tundi, s.o. kokku 3 ajapunkti, mille eest taotleb tasu 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9,60 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna käesoleva kohtuotsusega jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata, siis vastavalt KrMS prg. 185 lg 2 1.lausele, jäävad menetluskulud süüdistatava kanda ja kohtukolleegium mõistab need temalt käesoleva otsusega välja. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 23.novembrist 2012.a. S.J-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer 8