XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx xxxx alevik xxxx vald Jõgevamaa Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus - ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 27.12.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,006401 O.V karistamise osas
summas 200 (kakssada) eurot ja lisakaristusena
lg.5 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 (kaks) kuud – jätta muutmata. O.V kaebus jätta rahuldamata.
5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohustatud loovutama oma juhiloa Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur i Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Kolhonen koostas 03.12.2018 väärteoprotokolli nr.AB 1548393 O.V kohta selles, et viimane juhtis 03.12.2018 kell 17.08 Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 129 +/- 4 km/h, millega ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 35 km/h. Sellega rikkus O.V
lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 27.12.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,006401 määrati O.V-le
summas 200 € ja lisakaristusena
Otsuse kohaselt võttis kohtuväline menetleja arvesse menetlusaluse isiku süüd, toimepandu tõsidust, õiguskorra kaitsmise huvisid, kergendavat asjaolu ja raskendava asjaolu puudumist. Kuna lubatud piirkiirust oli ületatud suurel määral, mis ei saanud juhile märakamata jääda, esineb juhi teos tahtlus. Samuti arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku eelnevaid õigusrikkumisi, määratud karistusi ja viise. Sellest tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et üksnes rahatrahviga karistamise jätkamisel ei ole enam mõtet, kuna selline karistusliik ei mõju ega anna tulemust. Seega on lisakaristuse kohaldamine möödapääsmatu. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Kergendav asjaolu oli kahetsus ning raskendavad asjaolud puudusid. O.V esitas 21.01.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsust põhistanud üldistatult ning mitte arvesse võttes konkreetset juhtumit ja menetlusalust isikut. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvesse võtnud ainult kahetsust. Menetlusalune isik leidis, et neid asjaolusid, mida saab tema puhul kergendavaks lugeda, on rohkem. Menetlusalune isik tunnistas kaebuses, et on juba kolm korda küllaltki väikese ajavahemiku sees rikkunud liikluseeskirju, ületades lubatud sõidukiirust vahemikus 20 – 40 km/h. Samas on kõik need korrad olnud seoses möödasõiduga. Menetlusalune isik soovis kaebuses, et lisakaristuse määramisel arvestataks ka järgmisi asjaolusid. Menetlusalune isik on vabatahtlik päästja ning vabatahtlik mere - ja järvepäästja Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus MTÜ-s ning autojuhiloa olemasolu on selle vabatahtliku tegevuse juures väga oluline. Menetlusaluse isiku igapäevane töö on seotud otseselt ja ainult auto kasutamisega, sest tööülesanded kohustavad liikuma erinevate objektide vahel ja sõidutama töölisi. 2 Kui menetlusalune isik ei saa enam autot kasutada, tuleb lõpetada töölepingud kahe töölisega, mis paneb raskesse olukorda ka nende pered. Menetlusalusel isikul endal on alaealine poeg, keda on vaja tihti viia kooli, trenni, üritustele ja koju, peres puudub alternatiivne lahendus. Menetlusalune isik on A. K. kohalik abistaja ja hooldaja, kes vajab igapäevast abi ja hooldamist, mida on menetlusalusel isikul võimalik osutada vaid juhul, kui ta saab kasutada sõiduautot. Eeltoodut arvestades leidis menetlusalune isik, et määratud lisakaristus ei ole proportsionaalne ja õiglane. Põhikaristusena määratud rahatrahv on menetlusaluse isiku arvates mõistlik, kuid annab igapäevaselt tunda. Lisakaristus karistab aga lisaks menetlusalusele isikule ka temaga seotud isikuid. Põhikaristusena määratud rahatrahvi on menetlusalune isik ära tasunud. Viru Maakohtu 11.02.2019 määrusega jäeti O.V kaebus käiguta ning talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud esitatud kaebus Väärteomenetluse seadustiku §115 lg.1 p.4, §115 lg.1 p.9, §115 lg.3 p.1, 2 nõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks esitatud kaebuse täiendustes märkis menetlusalune isik, et kaitsjat tal ei ole ja ta ei soovi kaitsja osalemist, samuti ei taotle menetlusalune isik tunnistajate väljakutsumist kohtuistungile. Menetlusalune isik teatas, et ei soovi osaleda kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 27.02.2019 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/1957-4 nõustus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kirjaliku vastuse kohaselt menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. Karistuse alus on isiku süü, karistuse määramisel Karistusseadustiku §56 lg.1 tulenevat. Menetlusalusele isikule on lisakaristus määratud vastavuses karistuse määramise mõistele. Mõeldamatu on olukord, kus süstemaatilise piirkiiruse ületaja puhul rakendatakse ühte ja sama tulemusteta karistust. Karistuse kohaldamisel on oluline leida kõige sobivam viis, mis lõpetaks rikkumiste toimepanemise. Kohtuväline menetleja on otsuse vastuvõtmisel ja karistusviisi valimisel tuginenud mitmetele asjaoludele ning seda oma otsuses ka põhistanud. Menetlusaluse isiku puhul on eelnevalt rahatrahvi määramist proovitud kahel korral, edu sellise karistusviisiga saavutatud ei ole. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist algaja rikkujaga, tegemist on staažika rikkujaga, kes on ise põhjustanud oma juhtimisõiguse äravõtmise, kuna üks karistusliik on ennast ammendanud. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjus, mis seiskab väljakujunenud ning harjumuseks saanud elukorralduse. Karistus seab ajalised piirangud ja väljakujunenud harjumuste ümberkujundamise, kus tuleb leida alternatiivseid lahendeid. Menetlusaluse isiku abikaasa omab B-kategooria sõiduki juhtimisõigust. Karistust ei määrata isiku rikkumise toetamiseks. Tegemist on menetlusaluse isiku kolmanda samalaadse rikkumisega ning samalaadne karistus oleks pigem soodustav kui lõpetav. Rahatrahvid tasutakse ära ning tulemus jääb saavutamata. Kohtuväline menetleja leidis, et lisakaristuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega leidis, et O.V kaebus rahuldamisele ei kuulu. 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada asja kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt puuduste kõrvaldamiseks esitatud kaebuses, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.02.2019 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/1957-4 Viru Maakohtu 21.02.2019 päringule nr.4-19-322 nähtub, et kohtuvälise menetleja esindaja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas
nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju. menetlusalune isik rikkus Nagu nähtub 03.12.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1548393 ja 27.12.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,006401, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 sätteid.
lubatud sõidukiirus on asulavälisel Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist 03.12.2018 vaidlustanud. Nimetatud menetlusaluse isiku seisukoht ühtib ja on kooskõlas teiste asja materjalidega. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 03.12.2018 protokollist nähtub, et O.V poolt 03.12.2018 kell 17.08 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee xx-ndal kilomeetril juhitud sõiduauto xxx xxxx (registreerimismärk xxxxxx) liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr.DP021146, seadme testid tehti 03.12.2018 kell 14.08, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel hea nähtavusega sademeteta märja kattega teel, pimedal ajal, lumesajuga, kahe sõidureaga kahesuunalisel teel. Mõõtja seisis kõrvalteel, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: 4 mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus teisel pärisuunalisel sõidurajal, sõidukite kolonnis, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Kiirus mõõdeti 3 – 5 sekundi jooksul sirgel teelõigul, segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 129 km/h, kiiruse laiendmääramatus +/ - 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 125 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Maakohus peab eelviidatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud protokollile on menetlusalune isik alla kirjutanud, märkides omakäeliselt (tsitaadi algus): Protokolliga ja seadmenäiduga tutvunud ja nõus (tsitaadi lõpp). Kiiruse ületamist on menetlusalune isik tunnistanud ka väärteoprotokolli antud seletuses ja maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 35 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik põhikaristuseks määrata ka juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud ka ristuseks leebema karistuse liigi – rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskema karistusliigi kohaldamiseks käesoleval ajal alus puudub. 5 Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Vaidlustatavast väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet, korduvust, kergendava asjaolu olemasolu ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Tavapraktika kohaselt peavad määratud karistused minema iga korraga raskemaks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule varasemalt määratud karistuseks rahatrahvid 30 ja 60 trahviühiku ulatuses. Arvestades kergendava asjaolu olemasolu leiab maakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud rahatrahvi määramine 50 trahviühiku ulatuses. Rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.
lg.5 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 2 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik on varasemate samalaadsete väärtegude puhul rahatrahvid kuu kuni kahe möödumisel ära tasunud, kuid jätkanud vaatamata sellele väärtegude toimepanemist. Kõik väärteod on seotud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses tooduga selles osas, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur. Seega nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaid põhikaristuse määramine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. asulavälisel teel, on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik. Käesoleval juhul on väärtegu toime pandud intensiivse liiklusega Jõhvi – Tartu – Valga maanteel, ajal, mil 6 on tööpäeva lõpp ja liiklejaid seetõttu veelgi enam. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et teel liikus sõidukite kolonn. Vaidlustatavast väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on ka lisakaristuse tähtaja osas lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast. Arvestades samalaadsete väärtegude toimepanemise süstemaatilisust, ületatud kiiruse määra, käesoleva väärteo toimepanemise tehiolusid ning karistuse mõju menetlusalusele isikule, leiab maakohus, et lisakaristuse määramine tähtajaga 2 kuud on põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et igasugune karistus, s.h. lisakaristus, ei tohi olla menetlusalusele isikule mugav ja piiranguid mittekaasatoov. Minimaalse pikkusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata. Vastuseks kaebuse väidetele selle kohta, et menetlusalune isik on mere- ja järvepäästja, tema töö on seotud ainult auto kasutamisega, ta on tööandja ja tal on alaealine poeg, märgib maakohus, et antud asjaolud ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas. Kõik need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal ja asudes taaskord ületama lubatud suurimat sõidukiirust, asetas menetlusalune isik end ise olukorda, kus tema õigus liikluses osaleda võidakse tühistada. Juhtimisõiguse olemasolu kohta langetab juht liikluses osalema asudes iga kord ise otsuse, täites eeskirju ja olles hoolas või mitte. Rikkudes eeskirju peab juht olema valmis selleks, et toimepandud väärteole järgneb karistus, mis võib vähemal või rohkemal määral piirata tema igapäevast elu. Teades, et tema töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga ning sellest sõltub veel ka teiste isikute töökoht ja sissetulek, tuli menetlusalusel isikul olla eriti hoolikas. Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et menetlusalune isik on puudega isiku hooldaja, märgib maakohus, et vajadusel on nimetatud isikul teenuste saamiseks õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.