Obsah (7)

§ 213§ 202§ 65§ 68§ 199§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 09.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 30.08.2016 koht Kohtuasja number 1-15-6805 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi s

§ 213lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

Harju Maakohtu 19.08.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5481 mõisteti Jevgeni Mettusele

§ 202

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4,7 alusel liitkaristuseks 6 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti kriminaalasjas nr 1-156805 liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes Jevgeni Mettuse liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti kantuks J.

Mettuse eelvangistuses viibitud aeg 25.06.2014-26.06.2014, s.o 2 päeva ning eelmise kohtuotsuse järgi 1 osaliselt ära kantud karistus 16 päeva, s.o kokku 18 päeva. Jevgeni Mettuse poolt kuulus ärakandmisele 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Iseloomustusest nähtub, et Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusega nr 1-16-1549 on J. Mettus tunnistatud süüdi

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõistetud vangistus 7 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 26.11.2015 otsusega nr 115-6805 mõistetud karistusega ning mõisteti J. Mettuse liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva vangistust. Jevgeni Mettus on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuriteo vägivaldsus muutunud kergemaks. Viimase kuriteo puhul vägivallakomponent puudub. Kuriteod on toime pandud grupis, varalise kasu saamise eesmärgil. Vangistuses ei ole isikule täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas isik koos abikaasaga. Abikaasa N S elab xxxx, kuid käesoleval ajal ei ole nõus, et kinnipeetav tema juurde elama asuks. Tulenevalt eeltoodust puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht. Isik omandas põhihariduse xxxx Gümnaasiumis. Jätkas õpinguid

1. aastal xxxx Gümnaasiumis
2. klassis, mis jäi pooleli. Eelmises vangistuses lõpetas puidupingitöölise eriala ning lisaks osales elektriku kursustel. Ta on omandanud riigikeele A2 tasemel. Isik on motiveeritud omandama eriala ning riigikeelt. Enne vangistust oli kinnipeetav töötu. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kuriteod on kinnipeetav sooritanud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isiku lähedasteks on ema N M ja õde K M ning ta on abielus N S. Isiku ema ja abikaasa sõnade kohaselt on suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Enamik kuritegude episoodidest oli sooritatud grupis. Lähtudes tema karistustest võib öelda, et isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Isiku sõnul tarvitas ta varasemalt nii lahjasid kui ka kangemaid (kallemaid) alkohoolseid jooke, kuid ei pea seda enda jaoks probleemiks. Ta on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Isik väidab, et alkoholi tarbimine on jäänud minevikku. Kinnipeetav on füüsiliselt terve, kroonilisi haigusi ei põe, psühhiaatrilist abi ei ole vajanud. Tervise ja emotsionaalse seisundiga seotud probleeme ei ole, enesevigastamist ja suitsiidikatseid ei olnud. Sotsiaalselt ei ole kinnipeetav isoleeritud, vaid hoiab kontakti pereliikmetega ja sõpradega. Varguse pani isik toime kuna selleks oli võimalus, mis näitab, et kinnipeetav käitub kohati impulsiivselt. Vestluse käigus selgitas oma pikaajalist eesmärki, milleks on töö leidmine ja seadusekuuleka elu elamine. Kuritegelikule teele asus isik noorukieas. Ta on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Üldiselt ei kiida ta kuritegelikku käitumist heaks, kuid ei avalda ka kuritegudest rääkides kahetsust. Avaldab kahetsust pigem seetõttu, et tema arvates karistus ei ole proportsionaalne tema sooritatud tegudega. Isik on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud risk edaspidiseks seaduse rikkumiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Jevgeni Mettuse ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p-s 4 sätestatud lisakohustust.

2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Kuigi Viru Vangla toetab Jevgeni Mettuse enne tähtaega vangistusest vabastamist, arvab prokurör siiski, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta ka neljandat korda. Varasemad karistused ei ole J. Mettusele positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna tegemist on n-ö elukutselise vargaga, kes vargust planeeris ette ja kooskõlastas kahe teise isikuga, siis oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks on väga suur. Varasem karistatus, suhtlusringkond ja kindla vabanemisjärgse elukoha puudumine suurendavad riski uue kuriteo toimepanemiseks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Jevgeni Mettuse vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 30.08.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal jääb istuda veel kaks kuud tähtaja lõpuni. Ta arvab, et kuus kuud vabanemisjärgset kontrolli on liiga palju. Kuna ta tahab vabanemise korral koos abikaasaga sõita teise riiki ning kui ta seda teeb, siis tal puudub võimalus käia registreerimisel. Oli öeldud, et tal ei ole head suhted sugulastega, tal vastupidi, on head suhted ema ja abikaasaga. Ta mõtles, et ta istub oma karistusaja lõpuni, ei kogunud pabereid, tal on olemas elukoht, kuhu minna. Kui oleks võimalik teha nii, et kontrolli ajaks määrata see aeg – kaks kuud, siis ta tahaks vabaneda ennetähtaegselt. Kui ei ole võimalik, siis ta sooviks viibida vanglas karistusaja lõpuni ja siis vabaneda. Ta soovib lahkuda siit riigist eesmärgiga asuda elama teise riiki, mitte sooritada kuritegusid, ta soovib alustada uut elu uuesti. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoh a ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Mettus ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vangistuses viibib ta samuti neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabaduses puudub isikul vangla materjalidest lähtuvalt kindel elukoht. Samuti ei ole isikul garanteeritud töökohta ning enne vangistust oli ta töötu, mis raskendab kohtu hinnangul tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Isik on varasemalt korduvalt pannud toime vargusi rahalise kasu saamise eesmärgil, mistõttu puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei jätka varavastaste kuritegude toime panemist. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 42% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks sama aja jooksul 23%. Kuigi vangla on avaldanud, et toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, märgib kohus, et võtab küll nimetatud seisukohta arvesse, kuid see ei ole kohtu jaoks siduv. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Jevgeni Mettuse puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jevgeni Mettuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4