järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav I.P, isikukood XXX; elukoht: XXX; EV kodanik; haridus: kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel; töökoht: töötab XXX AS; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Kahtlustatavana kinni peetud 26 - 27.06.2016.a. (2 päeva) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.P
järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata I.P eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.06.2016, s.o kokku 2 päeva karistusaja hulka ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.P ei pane 1 (ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada I.P ´le määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.06.2016.a. Vastavalt
lg 1 p 1 alusel võtta I.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on I.P kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista I.P sundraha 322.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.P süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 26.06.2016 kella 05.50 ajal Tallinnas Pärnu mnt 4 juures suunaga Valli tn poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,98 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega I.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 sätetest on abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav I.P ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör 2 taotleb kohtus
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest I.P ´le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.06.2016, s.o kokku 2 päeva lugeda I.P karistusaja hulka ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.P ei pane 1 (ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada I.P ´le määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.06.2016.a. Vastavalt
lg 1 p 1 alusel võtta I.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on I.P kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub I.P temale
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub I.P´lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 322.50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb I.P´lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja, s.o. 10 kuud. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 312 ja 313 sätetest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Margot Mikler 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.