4-17-1175 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2017.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1175 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi X.X (ik xxx) seadusliku esindaja K U (ik xx, elukoht ) esitatud kaebus väärteoasjas nr 2670,17,000210 vandeadvokaat Ants Nõmmik, määratud korras Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 3 kohus määras Jätta X.X seadusliku esindaja K U 23.02.2017 esitatud kaebus väärteoasjas nr 2670,17,000210 läbi vaatamata ja tagastada kohtule esitatud materjalid. Määrus saata menetlusalusele isikule, tema seaduslikule esindajale ning kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 01.03.2017 määrusega andis Pärnu Maakohus alaealise seaduslikule esindajale ja alaealise kaitsjale tähtaja 23.02.2017 esitatud kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 118 lg
- Nimetatud määrus saadeti kaebuse esitajale ja kaitsjale. Määrus on AET kaudu kaitsjale kättetoimetatud 06.03.
- Alaealise seaduslik esindaja K U on väljastusteate kohaselt määruse allkirja vastu kättesaanud 10.03.
- Seega oli viimane kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg 20.03.
- 14.03.2017 esitas kaitsja kohtule kaebuse täienduse. Pärnu Maakohtu seisukoht Kaitsja poolt esitatud kaebuse täienduse kohaselt on kaitsja vestelnud alaealise seadusliku esindajaga ning taotleb K U mõistetud rahatrahvi asendamist arestiga ning viimane omakorda üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et kaitsja ei ole kõrvaldanud 01.03.2017 määruses väljatoodud puudusi (p 3). 1
(2)4-17-1175 Kohus selgitas 01.03.2017 määruses, et rahatrahvi üldkasuliku tööga ei ole võimalik asendada, kuna kohus ei saa karistust kaebemenetluses raskendada. Väärteo toimepanemise eest on karistusena ettenähtud karistusena rahatrahv või arest ning vaid viimast on seaduses sätestatud juhtudel võimalik asendada üldkasuliku tööga (üksnes rahatrahvi täitmise võimatuse korral, mille esmalt tuvastab kohtutäitur, toimub selle asendamine täitmiskohtu asja raames). Seega käesolevalt on võimalik taotleda rahatrahvi vähendamist ja/või ositi maksmist. Samas kaebuse tekstist tulenevalt ei ole ka arusaadav, kas soovite kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada täielikult või osaliselt, kas nii süüdimõistmise kui karistuse osas. Kaebusesse tuleb märkida selgelt väljendatud taotlus (VTMS § 115 lg 1 p 7, 8). Kohus lisab, et karistuse raskendamise keeld kaebemenetluses tuleneb otseselt VTMS § 132 p 2, millise kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ka kriminaalmenetluses realiseerub apellatsioonimenetluses reformatio in peius keelu põhimõte ehk keeld raskendada süüdistatava ning tema kaitsja initsieeritud edasikaebemenetluse tulemina süüdistatava olukorda, süüdistatava olukorra raskendamine on apellatsioonikohtul võimalik vaid kannatanu või prokuratuuri apellatsiooni alusel (KrMS § 340 lg 4 p 4; kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne lk 796 p 8; lk 769 p 4.8). Kohus selgitab veel, et alaealisele rahatrahvi mõistmise korral jääbki alaealise mõjutamine ja õiguskuulekale teele suunamine tema vanemate ülesandeks. Seega ei ole tähtsust, kas vanem tasub trahvi ise või see nõue rahuldatakse täitemenetluses vanema vastu. Vanemal on võimalik esitada kohtuvälisele menetlejale trahvi tasumise tähtaja edasilükkamiseks avaldus ning kui see rahuldatakse, on võimalik rahatrahvi igakuine tasumine ka alaealisel endal, näiteks tema taskuraha arvelt, mis avaldab alaealisele ilmselgelt mõju ning muudab tema käitumisharjumusi. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 27 kohaselt vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seega praegusel juhul on taotletud õigusvastaselt rahatrahvi arestiga ja seejärel ÜKT-ga asendamist. Kuna muus osas ei ole vaatamata kohtu selgitustele taotlusi esitatud, ei ole ka kohtule kaebuse esitaja ja kaitsja poolt esitatud ühtegi seaduslikku taotlust või nõuet, mida saaks kohus kaebemenetluses läbi vaadata ja teha kaebemenetluses ette nähtud otsus. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitanud isikule VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 2
(2)