S § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 1. Süüdi tunnistada I.A KarS § 424 ja alusel mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.09.2016.a otsusega nr 1-16-6925 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista I.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 kohaselt tuleb karistuse kandmise aja algust arvestada päevast, millal I.A saabub vanglasse vangistust kandma.
lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist. 2. Menetluskulud:
lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista I.A-lt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: sundraha 705 eurot; joobe tuvastamise maksumus 28 eurot; ekspertiisi maksumus 61 eurot; kaitsjatasu 61,80 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 855,80 (kaheksasada viiskümmend viis eurot ja kaheksakümmend senti) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt vähemalt 71,32 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 71,28 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700027416 ning selgituse “I.A, otsus nr 1-17-1284, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus I.A süüdistatakse selles, et tema 06.oktoobril 2016a. kella 17:30 ajal juhtis Võru maakonnas Lasva vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski maantee 2.kilomeetril mootorsõidukit Škoda Felicia registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 518T nähtub, et I.A verest leiti etanooli 3,22 (+/- 0,07) mg/g. I.A poolt juhitud sõiduk 2
lg 1 p 3 kohaselt 28 eurot (2x14 eurot) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringute maksumus ja 61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus ning
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Anu Viltile 61,80 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 855,80 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.A , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3
§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.A süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 61,80 eurot, joobe tuvastamise maksumus 28 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.A on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et süüdistatav ei tööta, käib I.A-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades I.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 855,80 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.