Rahuldada tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista N.Z-ilt XXX(ik XXX, arveldusarve XXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank) kasuks 3191 eurot (kolm tuhat üks sada üheksakümmend üks) eurot. 2. Välja mõista N.Z-ilt õigusabikulud 186 eurot XXX(ik XXX, arveldusarve XXXXXXXXXXXXXAS Swedbank) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 27.04.2015 otsusega tunnistati N.Z lühimenetluses süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 1, 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 457 tundi tähtajaga 18 kuud. KarS § 121 järgi tunnistati N.Z süüdi muu hulgas ka selles, et ta lõi 12.05.2013.a kella 03.50 paiku Tallinnas, Vana-Viru 14 asuva ööklubi Venus Club trepil kahel korral rusikaga XXX(XXX) näo piirkonda, põhjustades XXXfüüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestis enam kui neli nädalat, kuid mitte kauem kui neli kuud - alalõualuumurru. Oma tegevusega pani N.Z toime peksmise, mis on toime pandud korduvalt ning millega põhjustas valu ja tervisekahjustuse, mis kestis enam kui neli nädalat, aga mitte kauem kui 4 kuud, s.o süütegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. Maakohus luges tuvastatuks, et N.Z pani toime XXXkehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et ta lõi 12.05.2013.a kella 03.50 paiku Tallinnas Vana-Viru 14 asuva ööklubi Venus Club trepil kahel korral rusikaga XXX(XXX) näo piirkonda, põhjustades XXXfüüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestis enam kui neli nädalat, kuid mitte kauem kui neli kuud – alalõualuumurru, so pani toime KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 1, 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 27.04.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt kannatanu XXXtsiviilhagi ja mõistis
MS § 310 lg 1, 3 alusel N.Z-ilt XXXkasuks välja tsiviilhagi summas 550,52 eurot (saamata jäänud töötasu summas 750,52 eurot ning mittevaralise kahju summas 1000 eurot, s.o 750,52+1000 = 1750,52 eurot, millest on N.Z-i poolt tasutud 1200 eurot). Hagi mittevaralise kahju osas summas 5500 eurot jäeti rahuldamata. Tsiviilhagi summas 2 4120 eurot (hambaravi kulud) jäeti läbi vaatamata, sest kuigi XXXon kohtus avaldanud, et hambaravi kulud on seotud N.Z-i poolt tekitatud tervisekahjustusega, ei ole ta lisanud tsiviilhagile arveid hambaravi raviplaani täitmise kohta. Kuivõrd kriminaalasja lahendati lühimenetluses, kus asja lahendamine toimub kriminaaltoimiku materjalide põhjal, ei saanud kohus kannatanu XXXvõimalikke arveid kriminaaltoimikusse lisada ning arvestada tsiviilhagi läbivaatamisel, sellest tulenevalt leidis kohus, et kannatanu hagi varalise kahju nõudes ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2015 otsusega tühistati Harju Maakohtu 27.04.2015. a otsus osas, millega kohus jättis läbi vaatamata XXXtsiviilhagi varalise kahju nõude osas, milles XXXtaotles 4120 euro suurust hambaravikulude hüvitist ning kriminaalasi saadeti tsiviilhagi osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Maakohtu otsuse N.Z-ilt XXXkasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas 1000 euro ulatuses jättis Tallinna Ringkonnakohus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas XXXesindaja Rainer Kuulme kassatsiooni Riigikohtule ning taotles tühistada osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-1524 ja Harju Maakohtu 27.04.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-1524 osas, millega jäeti rahuldamata XXXtsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 5500 eurot ning saata selles osas kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus ei andnud 24.11.2015 kannatanu esindaja kassatsioonkaebusele menetlusluba. Seega on kohtuotsus A. Jegorõtsevi süüdimõistmises KarS § 121 järgi ja XXX kasuks 1000 euro väljamõistmise osas KrMS § 408 lg 6 järgi jõustunud. XXXon esitanud tsiviilhagi seoses lõualuu ja hammaste murruga seotud hambaravi kulude hüvitamiseks kokku 4120 euro ulatuses (1 kd tl 20). Tsiviilhagi aluseks on kannatanu poolt esitatud 06.11.2013 koostatud hambaravi plaan, mille kohaselt on kannatanu hammaskonna probleemide lahendamiseks vajalik erinevate raviprotseduuride teostamine maksumusega 4120,50 eurot (1 kd tl 16-19). Kannatanu kinnitas kohtuistungil nõude suuruseks 4120 eurot. Kohtuistungil tunnistas N.Z tsiviilhagi 2000 euro ulatuses. Kaitsja leidis, et raviplaanis märgitud kannatanu hambakivi eemaldamise ja hambatäidistega seotud protseduuridel puudub põhjuslik seos N.Z-i poolt tekitatud tervisekahjustustega. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära kannatanu, süüdimõistetu ning uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. A. Jegorõtsev on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi XXXtervisekahjustuste tekitamises. Kuna A. Jegorõtsev põhjustas XXXtervisekahjustuse tahtlikult, on ta
ja § 1045 lg 1 p 2 alusel kohustatud hüvitama XXXtervise kahjustamisega tekitatud kahju. Kohtuistungil tunnistas N.Z tsiviilhagi, kuid leidis, et kannatanu poolt nõutav summa on liiga suur ning nõustus kahju hüvitamisega 2000 euro ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt 3 kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. (Vt nt RKKK 3-1-1-23-07 p 22). Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning KrMS § 310 lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Varalise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel juhindub kohus
lg 1, mille kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel (vrd ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
lg 5 kohaselt tuleb kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, kahjuhüvitisest maha arvata üksnes juhul, kui selline mahaarvamine ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Olukorras, kus kannatanule tekitatud tervisekahjustuse või kehavigastuse tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikult võimalik ilma, et kannatanu terviseseisund muutuks seetõttu paremaks, kui see oli enne rikkumist, on tegemist kannatanu nn pealesunnitud rikastumisega. Sellist kasu ei saa tulenevalt
lg 1 kaitse-eesmärgist
lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest maha arvata Kolleegium märgib, et tervise kahjustamisest tekkinud kulud
lg 1 tähenduses hõlmavad eelkõige kannatanu ravikulusid.
lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel. Vastasel korral võiks tekkida vastuvõetamatu olukord, kus kannatanu ei saaks nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainuüksi põhjusel, et tal endal pole piisavalt raha, et tervise taastamiseks vajalikud kulud esmalt ise ära kanda (vt Riigikohtu 25.03.2013 otsus nr 3-1-1-31-13). 6)
lg 6 kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. 4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX hagi 3191 euro ulatuses on põhjendatud ning selles osas tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja N.Z-ilt välja mõista kannatanu XXX kasuks 3191 eurot. KrMS § 180 lg alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades, et N.Z-ilt on süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud juba välja mõistetud, käesolevas kriminaalasjas toimub menetlus tsiviilhagi osas peale seda, kui ringkonnakohus oli eelmise otsuse tühistanud kannatanu apellatsiooni alusel vaid tsiviilhagi osas, siis jätab kohus A. Jegorõtsevi menetluskulud, so kaitsjatasu 72 eurot, riigi kanda. KrMS § 182 lg 3 sätestab, et tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu XXX taotleb tema esindaja poolt osutatud õigusabi kulude väljamõistmist summas 1440 eurot, mille kohta on kannatanu esindaja vandeadvokaat R. Kuulme esitanud arved. Esitatud arvete kohaselt on XXX osutatud õigusabi seoses tema esindamisega kriminaalmenetluses 2013. aastal 600 euro ulatuses, materjalidega tutvumise ja kassatsioonkaebusega esitamisega 28.09.2015 600 euro ulatuses ja 11.12.2015 seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et hüvitamisele ei kuulu õigusabi kulud, mis on seotud kannatanu esindamisega kriminaalmenetluses 2013.a, sest taotlus selliste kulude hüvitamiseks oleks tulnud esitada maakohtule lühimenetluses, millises N.Z süüdi tunnistati. Ka ei kuulu käesolevas kohtuasjas hüvitamisele kulud, mis on seotud Riigikohtule kassatsioonkaebusega esitamisega. Kuna kannatanu tsiviilhagi rahuldati osaliselt, siis leiab kohus, et põhjendatud on hüvitada käesoleva kohtumenetlusega seotud kulud kannatanu esindaja poolt osutatud õigusabi osutamise eest osaliselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so summas 186 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb välja mõista A. Jegorõtsevilt. Kannatanu esindajale makstud tasu summas 54 eurot tuleb jätta kannatanu kanda. Eha Popova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.