MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada E.H suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskon trolli allutades E.H käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada E.H käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada E.H käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 2 ,4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle, õppima või võtm a end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, E.H -le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 31.05.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. E.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega
lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 01.07.2013 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat vangistust, millest oli ära kantud 5 kuud ja 3 päeva vangistust ning mõistis E.H-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 07.01.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav E.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata E.H-le
Kohtuistung Kinnipeetav E.H avaldas kohtuistungil, et ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolliga. Selgitas, et teda ei lastud julgeoleku kaalutlustel kooli, kuna vangla arvates on ta teistele ohtlik, mis omakorda on alatu süüdistus. Vabanedes tahab minna õhtukooli, garanteeritud töökohta ei ole, elama hakkab õe juures, hiljem üürib endale korteri, uued sõbrad 2 3 on normaalsed, vanadega ei suhtle. Kinnitas, et konfliktide rohkus on tingitud tema äkilisest iseloomust ja püsimatusest ning agressiivsusest ja selle kõigega on plaanis vabaduses tegelema hakata, min na psühholoogi juurde ja kuu aja jooksul kindlustab end ka töökohaga. Samuti kinnitas, et suhe alkoholiga on halb, mis tähendab, et sõltuvus on olemas. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna tegemist on isikuga, kelle puhul on arvestatav risk uue kuriteo toimepanemiseks ja kõik eeldused selle kohaldamiseks on täidetud. Prokurör märkis, et isik on küll avaldanud istungil positiivseid plaane, kuid nende elluviimiseks on vaja kindlat tuge. Prokurö r nõustus vangla poolt pakutud karistusjärgse käitumiskontrolli pikkusega 1 aasta ja lisakohustuste valikuga, kuid tegi ettepaneku lisada kinnipeetavale veel kohustuse läbida kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et E.H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§ -s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§ -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
E.H kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega muu hulgas ka
Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 03.08.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. E.H on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vangistust kannab samuti teist korda. Varasemalt on teda karistatud vägivaldse teo (rööv, väljapressimine, kehaline 3 4 väärkohtlemine, vargus) alkoholijoobes ja grupis toime panemise eest. Lisaks nähtub esitatud materjalidest, et isik on vanglas toime pannud uue kuriteo: 05.08.2015 ründas kaaskinnipeetavat ja alustatud on kriminaalmenetlus
Kohus on seisukohal, et kui isik ka kontrollitud tingimustes ei suuda seadusekuulekalt käitumist, siis ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on 9 kehtiv at distsiplinaarkaristust, seega ei ole E.H käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest näht ub, et k innipeetav on ohtlik avalikkusele ja ohustatud on kõik ühiskonna liikmed. Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamise eesmärgil ja probleemide lahendamise viisina. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja suhtleb kriminaalsete tuttavatega. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökoht a. Lisaks märgib kohus, et isikul on ka vähene haridus (puudub põhiharidus), töökogemus ja - harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole ning elatus vanematepoolsetest toetustest. Kohus on seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ning tegevusetus võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetava majanduslikku olukorda mõjutab ka asjoalu, et isikul on tasumata nõudeid summas 2969,29 eurot. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab pidada samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Isik ise tunnistab oma alkoholi probleemi ja seda, et joobes olles on tal raske oma agressiivsust kontrollida, samas ei ole ta suuteline üksi selle probleemiga toime tulema. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt probleemse käitumisega isikuid. Kuna eelnevalt on kuritegu toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt E.H puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 41 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 52 %. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav alkoholi tarvitades agressiivselt, emotsioonid võivad olla kontrollimatud, tegutseb tagajärgedele mõtlemata, teatud olukordades õigustab oma kriminaalset käitumist. Ühiskonnas kehtivaid norme peab vajalikeks, kuid enda rikkumiste puhul toob õigustusi. Kinnipeetav on varem rikkunud katseaja registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikul on raskusi piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.H puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, 4 5 et E.H vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepa nemise vältimiseks. Seega tuleb E.H suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitum iskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks E.H käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
1 Kui E. H ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.